Ideaalne pendel

Raskus niidi otsas, see on pendel. Kuidas sõltuvad raskuse kiirus, kiirendus, potentsiaalne ja kineetiline jõud pendli hälbest tasakaaluasendi suhtes?

Vedrupendel
Kuidas sõltuvad vedrupendli võnkumisel raskuse kiirus, kiirendus, potentsiaalne ja kineetiline jõud pendli hälbest tasakaaluasendi suhtes?
Pendli perioodi määramine

Laboratoorne töö pendli perioodi määramiseks Vernier LabQuest andmekoguja abil.

Signaalide esitamine harmooniliste võnkumiste kaudu
Selles simulatsioonis saab proovida, kuidas peaaegu suvalise kujuga (heli)võnkumisi saab modelleerida sinusoidaalsete võnkumiste kaalutud summana.
Helilained ja heli spekter arvutiekraanil

Helisignaale saab arvutiga kergesti uurida, kui Sul on mikrofon ja sobilik tarkvara. Siitkaudu on Sul võimalik selline programm alla laadida.

Helihark kiirkaameras

Selleks, et näha, kuidas helihark häält teeb peame kasutama kiirkaamerat. Kasutasime!

Tühi pudel kukub maha, kiirkaamera filmib
Me ei näe, mis tegelikult juhtub. Aga kui kasutame kiirkaamerat ...
Jäiga varda võnkumiste simulatsioon
Selles simulatsioonis saate uurida, kuidas võib võnkuda üks jäik varras. Selleks saate üht sellist painutada ning siis tulemust vaadata/kuulata.
Seisulained veepinnal

Seisulained vibreerivas veeanumas moodustavad huvitavaid mustreid sõltuvalt vibratsiooni sagedusest.

Leegitoru näitab helilaineid
Leegitoru on ca 10cm läbimõõduga metallist toru, milles on ca sentimeetriste vahedega puuritud rida auke, mille ühest otsast tuleb sisse propaan ja mille teises otsas on kõlar.
Digitaalsete filtrite simulatsioon
Selles simulatsioonis saate vaadata ja kuulata, kuidas töötab digitaalne filter.
Helilainete liikumine erinevates gaasides

Tihti arvatakse, et heelium teeb hääle peeneks sellepärast, et see mõjutab kuidagi häälepaelasid. Tegelikult ei ole asi üldse nii. Sellest siin räägimegi.

Heli ei levi vaakumis
Heli tekib siis, kui mingisugune keha võngub mingisuguses keskkonnas, olgu see siis õhk, vesi või ka mõni tahke aine. Helilaine saab levida ainult siis kui on olemas keskkond, mille osakesed vastastikku "tõugeldes" meie jutu kuulaja kõrvadeni viivad. Järelikult vaakumis heli levida ei saa. Kontrollime seda katseliselt.
Helilained torus - esimene

Kui helilaine liigub kinniste otstega torujupis, siis ta peegeldub selle otstelt ning interferentsis tekib seisulaine. Vaatame ühe gaasipliidi taolise seadme abil seda nähtust.

Helilained torus - laulvad torud

Selles eksperimendis kasutame füüsikaseadusi, et panna torud laulma.

Lainevanni simulatsioon
Me oleme visanud kive vette ja vaadanud, kuidas veele tekivad lained ja kuidas need seal siis levivad. Laineid saab teha ja vaadata vannis, lombis, tassis ...  Selles simulatsioonis siin saab uurida väga paljusid erinevaid lainete levimise juhte. Difraktsioon, interferents, peegeldumine ...
Koormistega nööri võnkumise simulatsioon
Selles simulatsioonis saame vaadata, kuidas võngub koormistega nöör, kui seda kas sikutada või algasendis suvalise kuju järgi vormida. Muuta saab väga erinevaid parameetreid.
Nelinurkse membraani võnkumine
Nelinurkse membraani võnkumist saab rehkendada. Seda ongi siin tehtud.
Ümmarguse membraani võnkumine
Selles simulatsioonis saab uurida ümmarguse membraani võnkumisi, kas siis käivitades sellise membraani erinevaid võnkemoode või lihtsalt membraani sikutades või toksides.
Lainete levimine kahedimensionaalses ruumis

Difraktsioon, tsooniplaadid, hologrammid.

Kolmedimensionaalsete lainete simulatsoon

Aitab erinevaid laineid ruumis ette kujutada. Uurida saab interferentsi erinevate elementaarlainete vahel.

Terasplaadi omavõnkumised on ... põnevad
Võtame tavalise raudplaadi, ühendame selle kõlariga, ühendame selle signaaligeneraatoriga ning lülitame siis süsteemi sisse. Jah, plaat hakkab võnkuma, aga kuidas?  
Resonants
Jah, resonantsiga peab arvestama. Näiteks Tartus jalakäiate sillal marssides. Siin klipis üritame purustada heli abil ja resonantsi jõul üht katseklaasi.
Ühendatud pendlid

Kui kaks pendlit on üksteisega vedru abil ühendatud, hakkab ühe liikumine teisest sõltuma (ja vastupidi). Sellist süsteemi on õpetlik jälgida.

Seotud võnkumiste simulatsioon.
Selles simulatsioonis näeme, kuidas omavahel vedrulaadsete ühendustega seotud raskused tasakaaluasendi ümber võnguvad. Niisuguseid võnkumisi võime ette kujutada kristallvõrede sõlmedes, kui kristalli mõni aatom läheb üle ergastatud olekusse.
Sundvõnkumine ja resonants

Sundvõnkumine on siis, kui keha või selle osa nihutatakse välise jõu mõjul. Selliselt võnkuv keha võib panna võnkuma ka temaga seotud (vastastikmõjus oleva) teise keha (keskkonna). Kui aga juhtub, et nende kahe keha (keskkonna) võnkeperioodid on ühesugused, võib tekkida resonants. 

Kahe võnkumise summa

Olgu meil kaks üldjuhul erineva sagedusega sinusoidaalset võnkumist. Missuguse võnkumise saame , kui neid kaht liidame?

Seisulaine ristlainetest

Kui siduda kummipael seina külge ning seda siis otsast võngutada ja kui me ignoreerime gravitatsiooni, mis hakkaks toimuma?

Seisulaine (pikilaine)

Kuidas võiks endale ette kujutada helilainet torus või viles. Seisulaine pikilaine näitel.

Kahe ring- või keralaine interferents

Kui meil on kaks lainete punktallikat, olgu need siis helilained või misiganes sagedusega elektromagnetlained (valgus, raadiolained jne), kuidas toimub nende lainete liitumine.

Doppleri effekt

Visuaalne simulatsioon Doppleri effektist. Kui auto sõidab kiiresti mööda, siis eemalduva auto hääl on justki madalam.

Kuidas teha hologrammi, mida saab puudutada
Teadagi -  valgust puudutada ei saa. Aga kindlasti on võimalik ehitada masinaid, mis loovad kooskõlas hologrammi käitumisega puute vms aistinguid.
Müomeeter lööb lihast
Kuidas saada teada, kas lihased on pinges või mitte? Selgub, et seda saab teha umbes samamoodi, kui näiteks puu kuivus selgub sellest, kas ja kuidas ta "kõliseb". Või nagu karastatud teras heliseb hoopis teisiti, kui karastamata teras.
Aga missugused on mitteperioodilised liikumised?

Me oleme harjunud, et pendel või nööri otsa kinnitatud raskus võngub ühtlaselt, so ta ei muuda oma võnkeperioodi. Protsessi ennast nimetatakse vabavõnkumiseks. Aga teeme nüüd olukorra veidi keerulisemaks - mõjutame võnkuvat pendlit magnetjõududega. Mis saab võnkeperioodist? Kas selline võnkumine on vabavõnkumine või hoopis sundvõnkumine?

Kuuma sokolaadi efekt

Kui järgmisel korral kodus kuuma shokolaadi joote (mis on, teadagi, üks väga mõnus tegevus), siis ...