Kas võime öelda, et liiv, see on selline mõnus pehme asi?

Selgub nimelt, et kui liivaterad väga tugevasti üksteise vastu suruda, muutuvad liiva omadused väga oluliselt.

Üks omapärane faasiüleminek

Kui räägime faasiüleminekutest, tuleb meil esimese hooga meelde jää sulamine, vee külmumine, vee kondenseerumine jms igapäevaelus tihti kohatud nähtused. Aga on võimalik ka ainete hoopis teistsugune käitumine. Selles klipis saad rohkem teada. 

"Mäluga" materjalid

Vahel kehad justkui mäletavad, missuguse kuju nende looja neile andnud on. Lihtsamaid analoogilisi nähtusi teame me kõik hästi - kui me näiteks terasvedrut venitame "tahab" see võtta oma esialgse kuju, sama nähtust kogeme kummipaela venitades. Aga mõned materjalid justkui üldse ei tõrgu, kui neile jõudu rakendatakse. Samas, kui luua sobilikud tingimused nad justkui ärkavad ning hakkavad end ringutama ...

Kihiline vedelik
Moodustame kihilise vedeliku. Selleks valame läbipaistvasse klaasi erinevaid vedelikke järgmises järjekorras: 1. mesi 2. nõudepesuvahend 3. vesi (toiduvärviga värvitud) 4. toiduõli 5. piiritus (toiduvärviga värvitud) Valada tuleb ettevaatlikult, et pealmise kihi valamisel mitte alumisi kihte segi ajada. Tulemuseks saame vahva triibulise vedeliku.
Mitu hammasratast on ühes kunstlihases?

Õige vastus on - mitte ühtegi. Me räägime siin veel ühtedest väga omapärastest ja perspektiivikatest materjalidest, mille abil teadlased ja insenerid loodavad luua masinaid, mis ei mürise ega kolise, vaid lihtsalt liiguvad.

Mullid ja kiled

Seebimullid võivad näida lihtsate asjadena, samas,  nende tekkimisel võib jälgida tervet hulka füüsikaliselt huvitavaid nähtusi. Tegelikult on õhukesed materjalikiled väga aktiivse uurimise all nii Eestis kui ka laias maailmas, sest kilede peale loodetakse näiteks terved arvutid mahutada...

Materjalide tihedusest

Materjalide omadused varieeruvad tõepoolest väga laiades piirides. Võtame või sellise lihtsa asja kui seda on materjalide tihedus. Kas vees puu alati ujub ja metall alati upub? Sellest Terevisiooni klipist saab selgust.

Materjalid koos jõulumeeleoluga

Ehk kuidas saadakse kinostuudiotesse kõik need lumemäed.

Kristallid

Kristalle oleme me kõik näinud. Kes arvab, et tema küll ei ole, see vaadaku hommikul suhkru- või soolatopsi. Ja me kõik teame teemanteid, eelkõige nende hinna pärast. Kõik need koos peaaegu lõputu hulga teiste materjalidega on tegelikult kristallid. Uurime natuke täpsemalt, mis need kristallid on ja kas neid ise ka "kasvatada" saab.

Magnetitest nii ja teistpidi

Magnetid on ka muidugi materjalid. Selles klipis vaatame mõnd eriti suurt ja eriti tugevat magnetit ning uurime ka ühe magnetvälja mõjul hoopis isemoodi tükke tegeva vedeliku omadusi.

Magnetvedelik
Vedelik, mis magnetvälja mõjul võtab kummalisi kujusid.
Üks isevärki kuusepuu
Ferrovedelik ... see on, kui mõnesuguses vedelikus hõljuvad väga väikesed (nanomeetrite suurusjärgus) ferromagneetilised osakesed, kusjuures need osakesed on veel kaetud väga õhukese pindaktiivse aine kihiga, et vältida nende kleepumist üksteise külge. Kui ferrovedelikule lähendada magnet, siis ...
Metallide omadused

Selles klipis tahame näidata, et metalle on väga erinevate omadustega, niisamuti kasutatakse neid väga erinevates kohtades ja väga erinevatel eesmärkidel. Missugused omadused? Kus kasutatakse? Vaata järele.

Klaaside omadustest

Ka klaasid on materjalid. Ja klaasid ei ole alati haprad. Ei usu? Vaata järele.

Vesinikuauto, mis see on?

See valdkond on küll rohkem keemikute pärusmaa, aga me sellegipoolest teeme teid tuttavaks ühe väga perspektiivika ideega, mille abil teadlased ja insenerid juba mõnda aega on üritanud ehitada "tossuvaba" autot. Muide, nad on sellega ka valmis saanud - näiteks Mercedes on tootnud seeria vesinikul töötavaid busse. Küsimus on lihtsalt töökindluses.  

Mida näevad kõige võimsamad mikroskoobid

Mikroskoobiga näeb rohkem, selge see. Aga selleks, et näha aine elementaarosakesi, peab end varustama hoopis eriliste seadmetega. Ja õiguse pärast võiks neid nimetada pigem nanoskoobiks, sest üks mikromeeter on nendele seadmetele väga suur kaugus. Kuidas töötavad nanoskoobid ja millised nad välja näevad, vaata järele.

Viskoossus kolme värvitilga näitel

Oleme kõik näinud, kuidas vees tekivad mullid. Mõned meist on ehk ka tähele pannud, et õlidest jms "paksemates" vedelikest on mulle palju keerulisem "välja saada". Aga kui on eriti paks, st eriti viskoosne vedelik? Siis võib mullidest lahti saamine osutuda naeruväärselt keeruliseks.

Mitte-newtoni vedelik: justkui elus

Kui võtta vesi ja kartulitärklis ning segada need õiges kontsentratsioonis kokku, siis saame vedeliku .... mis nagu polegi vedelik ... kui seda kiiresti nügida.

Mitte-Newtoni vedelik: kas teeme jalad märjaks?

Kui võtta vesi ja kartulitärklis ning segada need õiges kontsentratsioonis kokku, siis saame vedeliku .... mis nagu polegi vedelik. Kas kiired jalad päästavad?

Sool "ronib" klaasist välja

Kui jätta soolvesi pikaks ajaks seisma võib teid tabada mõningane üllatus. Sest soolal on kalduvus klaasist "välja ronida". Milles asi.

Fluorestsents, saame tuttavaks
On aineid, mis kiirgavad madalama sagedusega valgust, kui nad neelavad. Teisiti öelduna, nad kiirgavad punasemat valgust, kui neelavad, nii et kui "sisse läheb" ultraviolett kiirgus, siis "välja tuleb" näiteks roheline.
Fluorestsents, turvaelemendid
Teada-tuntud asi, aga sellegipoolest - kui asetada rahatähed vms ultraviolett valgusesse, siis näeme asju, mis muidu peidus.
Fluorestsents ja mikroskoopia
Olete näinud neid pilte bioloogia õpikutes, kuidas rakud poolduvad? Neid protsesse saab ka päriselt näha, kui ...
Ultraviolett-teater

Et mis kasu võiks olla füüsikast teatris?

Fluorestseeriv ... hapukurk

Jah, hapukurk võib käituda nagu üks kollakas elektripirn. Kuidas?