Hõõrdumisel laetud kehad vs vahtplastitükikesed
Mille poolest erineb hõõrutud keha hõõrumata kehast? Katses uurime, kuidas käituvad klaas, kvarts, eboniit ja pleksiklaas.
Aga miks kehad hõõrdumisel laaduvad?
Niisiis, kui kehasid hõõruda hakkavad nad tõmbama vahtplastitükikesi ja me ütleme, et järelikult on need kehad laetud. Aga mida see tähendab, kui öeldakse, et keha on laetud ja miks kehad hõõrdumisel laaduvad? Alar proovib teile selle siin ära seletada.
Hõõrdumisel laaduvad mõlemad kehad

Saime teada, et hõõrutud kehade laadumine on põhjustatud sellest, et erinevate ainetel on erinev võime elektrone "siduda". Aga ka seda, et kui hõõrumisel keha laadub näiteks positiivselt, siis see keha, millega me hõõrusime laadub negatiivselt, ehk siis vastasmärgiliselt. Aga mõlemad on protseduuri lõpuks laetud. Kontrollime seda siin katseliselt.

Hõõrutud keha tõmbab ligi plastmasstoru
Siin näete veel üht näidet, kui hõõrutud keha tõmbab enda poole plastmasstoru.
Hõõrdumisel laetud keha tõmbab ligi veejuga
Laetud kehade tõmbumine ja tõukumine
Nii oleme teada saanud, et kehad on kas positiivselt või negatiivselt laetud. Eksperimentides oleme näinud, et laetud kehad tõmbuvad. Aga kas alati? Näitame nüüd, et laetud kehad võivad omavahel kas tõmbuda või tõukuda sõltuvalt sellest, kas need kehad on laetud samamärgiliselt või erimärgiliselt.
Kuidas seletada laetud kehade omavahelist tõmbumist?
Alar räägib selles klipis Coulomb'i seadusest. Selle abil seletatakse kõiki niisuguseid nähtusi.
Samanimeliselt laetud kehade tõukumine.

Võtame nüüd kasutusele seadme, mida nimetatakse elektrofoormasinaks ja mille abil saab kehasid positiivselt või negatiivselt laadid. Esimeses eksperimendis näeme, et samanimeliselt laetud kehad tõukuvad.

Saame tuttavaks, Van der Graafi generaator

Tutvustame teile veel üht seadet, millega saab näidata erinevaid staatilise elektri eksperimente.

Lendavad fooliumtaldrikud

Demonstreerime samanimeliste laengute tõukumist Van der Graafi generaatori ja fooliumtaldrikute abil.

Erinimeliselt laetud kehade tõmbumine.
Vaatame nüüd elektrofoormasina abil, kuidas erinimeliselt laetud kehad tõmbuvad. Mis juhtub siis, kui erinimeliselt laetud kehad kokku puutuvad?
Aga miks laetud keha neid plastikebemeid enda poole tõmbavad?
Ehk siis miks tõmbab laetud keha enda poole mittejuhte, kui teame, et kehad koosnevad aatomitest ja molekulidest ning elektronide liikumine määrab ära selle, kas ja kuidas keha laetud on.  Alar seletab.
Erinimeliselt laetud kehade tõmbumine ja laengute neutraliseerimine popcorni näitel.

Oleme nüüd teada saanud, miks tõmbab laetud keha laadimata kehi. Näitame siin, kuidas sellist kehade tõmbumist ja mahalaadumist saab töösse rakendada.

Mis on elektroskoop?

Tutvustame siin veel üht kasulikku seadet, eletroskoopi. Elektroskoop on seade kehade elektriseerituse kindlakstegemiseks. Tema nimetuse esimene pool näitab seotust elektriga, teine tuleneb kreekakeelsest sõnast skopeo, mis tähendab "vaatan".
Kuidas nähakse "elektrivaatajaga", kas kehal on laeng?

Laengu suuruse hindamine elektroskoobiga
Elektroskoobiga ei saa mõõta laengu suurust, küll aga saab seda hinnata. Hindame katses keha laengut kahel juhul, võrdleme tulemusi.
Laetud keha tõmbab ligi elektrijuhti

Uurime nüüd, kas ja kuidas mõjutab laetud keha elektrijuhti. Näeme, et elektrijuht hakkab käituma kui laetud keha, kui ta tõmbub laetud keha poole.

Mis on elektrostaatiline induktsioon?

Eelmises katses nähtut nimetatakse üldiselt elektrostaatiliseks induktsiooniks. Elektrostaatiline induktsioon on protsess, kus laadimata elektrijuht elektriseerub talle lähendatud laengu toimel sellega otseselt kontaktis olemata.  Teeme siin eksperimendi selle nähtuse põhjalikumaks uurimiseks.

Mis juhtub juhtivates kehades, kui neile lähendada laetud kehi?

Võtame need kaks katset uuesti ette ja proovime aru saada, mis toimub?

Laengu ülekanne

Kas on võimalik kanda laengut ühelt kehalt teisele või peab iga keha eraldi elektriseerima? Ja kuidas oleks võimalik laadida juhtivaid kehasid?

Elektriaengu ülekanne: halvad juhid

Puu ja ka paljud teised materjalid on halvad elektrijuhid. Sellepärast ei kasutata neid ka näiteks elektrienergia ülekandmiseks. Selles eksperimendis kanduvad laengud läbi puuvarda ühelt kehalt teisele.

Elektrilaengu ülekanne: mittejuhid
On olemas materjale mis ei kanna üle elektrilaenguid. Selliseid materjale nimetatakse mittejuhtideks. Selles videos tutvume ühe niisuguse materjali - eboniidi - omadustega.
Miks on meie kodumasinate küljes tihti kolm juhet? Kolmas juhe on maandusejuhe.
Videoklipis näitame, kuidas maandusega on võimalik kehadelt sinna kogunenud laenguid kõrvaldada.
Oot-oot, kuidas neid laenguid ikkagi üle kantakse?

Heakene küll, me puudutame laetud kehaga laadimata keha, aga mis siis tegelikult juhtub? Alar seletab teile need asjad ära.

Staatilise elektri mootor
Kui võtta kokku kogu see tarkus, mis me elektrinähtuste kohta siiamaani teada saanud oleme, siis saab konstrueerida masina, mida võiks nimetada staatilise elektri mootoriks. Siin ta on.
Elektriseeritud kehade vastastikmõju: kellamäng

Kuidas staatilise elektriga kellamängu teha?

Üks sissejuhatatav jutt elektriõpetusse

See klipp on hea vaadata kõigile neile kes arvavad, et elekter üks igav asi on. Ei ole ta ühti. Pigem ei kohta me oma igapäevaelus kõiki neid erinevaid nähtusi mida elektriga seostada võib. Ja kas te teata kus inimene esimest korda elektrivoolu nägi? Õige vastus on välgus. Aga me alustame ikkagi merevaigust.

Laengud panevad tiiviku pöörlema

Kui elektronid juhist lahkuvad toimub midagi analoogilist, kui siis, kui jõel paadist välja hüppame - Sina liigud ühes suunas, paat teises.