Euroopa Füüsika Seltsi nõukogu koosolekult

2015-03-27 09.36.58

Käesoleva aasta Euroopa Füüsika Seltsi (EPS) nõukogu võõrustas Saksamaa Füüsika Selts (The Deutsche Physikalische Gesell­schaft , ehk DPG) ning see toimus Bonni lähedal Bad-Honnefis asuvas Physikzentrum’is.  DPG-l on 61000 liiget (üks suuremaid füüsikute ühendusi maailmas) ning Physikzentrum on üks kahest majast, kus DPG tegutseb. Teine maja on Magnus-Haus Berliinis ja see oli enne Saksamaa taasühinemist […]

Kuidas leida eluks sobilik eksoplaneet?

Fomalhaut_with_Disk_Ring_and_extrasolar_planet_b

  Kõik on kuulnud eksoplaneetidest. Kõik kes teavad, mismoodi neid planeete otsitakse ja leitakse, kui palju neid meie galaktikas üleüldse olemas olla või kuidas neid uuritakse võivad alljärgneva ka lugemata jätta. Aga kõigile teistele … Eksoplaneetide avastamiseks kasutatakse alljärgnevaid meetodeid: Dünaamiline – tähe radiaalkiiruse perioodilised muutused; Fotomeetriline – perioodilised tähevarjutused. Sellel meetodil on NASA satelliit Kepler on leidnud 1019 […]

Skytte medal emeriit-professor akadeemik Ene Ergmale

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

TÜ rektor professor Volli Kalm andis 24. märtsil, Johan Skytte mälestuspäeva eel TÜ muuseumi valges saalis emeriitprofessor akadeemik Ene Ergmale üle Skytte medali. Medaliga tunnustati Ergma pühendunud tegevust Eesti kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse hea käekäigu eest seismisel ning tema panust Eesti kui kosmoseriigi arengusse. Eesti Füüsika Selts võib kinnitada – Ene Ergmad on tunnustatud […]

Kuidas Curiosity Marsi kive uurib?

curiosuty-selfie-with-holes

Neil päevil anti teada, et marsikulgur Curiosity on leidnud Marsil lämmastikku, kasutades selleks proovide analüüsimise instrumenti SAM (Sample Analysis at Mars). Huvitav on see, et lämmastik leiti lämmastikoksiidina (NO3). Kui see ka ei kinnita arvamust, et Marsil võis kunagi elu olla, saame siiski tõdeda, et oksiidina esinev lämmastik on elusorganismidele kasutatav, kuna lämmastiku aatomeid on sellest ühendist võimalik […]

Füüsikapäevad läbi, elagu füüsikapäevad!

2015-03-20 13.52.05

XLV Eesti füüsikapäevad ja XXXVII füüsikaõpetajate päevad on ajalooks saanud. Kaks päeva, 12 ettekannet, EFS üldkogu, EFS õpetajate osakonna üldkogu, osalejaid sadakond. Esimest korda Tartu füüsikute uues kodus – TÜ füüsikumis. EFS aastapreemiad läksid TÜ nanostruktuuride laborile, kõrgtasemel teadustulemuste eest ja Toomas Plankile, ennastsalgava töö eest füüsikumi ehituse suunamisel. Õnnitleme veel kord! Nanostruktuuride labori tegemistest […]

Põhjamaade füüsikapäevad 2015

1470257_307160892807853_8021764296512844087_n

Anname teada, et 2015.a. Põhjamaade füüsikapäevad toimuvad 9.-12. juunini  Trondheimis, Norras. Esimesed sellised päevad toimusid 2009.a. Kopenhaagenis, edasi tulid Helsinki (2011) ja Lund (2013). Vt https://www.ntnu.edu/physics/npd2015. 2013.a. osales ka Eesti Füüsika Selts Põhjamaade füüsikapäevade korraldamisel. Sel aastal korraldavad ürituse Taani, Rootsi, Soome ja Norra füüsika seltsid.

Millised on suurimad ehitusjärgus teadustaristud Euroopas

Beschleunigung im Resonator Acceleration in a resonator

Avalikul seminaril „Moodsa füüsika rakendused” esines ka Tartu ülikooli professor, akadeemik Ergo Nõmmiste ettekandega “Suurimatest ehitusjärgus teadustaristutest Euroopas”. Jutuks tulid: ITER (International Thermonuclear Experimental Reactor), ehk rahvusvaheline eksperimentaalne termotuumareaktor. Laser vabadel elektronidel ehk röntgenlaser, ehitatakse Hamburgi, DESY-sse. Saadakse femtosekundilisi röntgenimpulsse. Elektronid kiirendatakse peaaegu valguse kiiruseni, misjärel nad läbivad undulaatorid ning kiiratakse röntgenimpulss. ESS European Spallation Sourve, Euroopa […]

Süsiniknanotorudel baseeruvate päikesepatareide efektiivsus kasvas kaks korda

nano

Juba mõnda aega on üritatud luua tervenisti süsinikul baseeruvaid päikesepaneele. Arvatakse, et tegemist paljulubava alternatiivlahendusega tänapäeva kallitele fotogalvaanilistele seadmetele. Nüüd on Mark Hersami juhitud töörühm loonud uut tüüpi süsiniknanotorudel põhineva päikesepatarei, mis on oma eelkäiatest kaks korda efektiivsem. Arvatavasti on kõik teadushuvilised süsiniknanotorudest kuulnud – need on ühe aatomi paksusest süsiniku lehest (ehk grafeenist) “keeratud” […]

Mis on liginullenergiahooned?

est2

Küttekulude kokkuhoid võib olla nii reklaamis kasutatav sõnakõlks kui ka tõsine asi. Tõeliselt liginullenergiamajad on välismaailmast nii hästi eraldatud, et meist veidi lõuna pool ei ole neis küttesüsteemi tarviski. Aga selliste majade projekteerimine on terve omaette teadus. TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetooli professor Jarek Kurnitski teab, millest räägib. Tema ettekanne TÜ füüsikumis 17.märtsil 2015 on videos. Soovitame […]