Üliõhukesed läätsed suudavad nüüd tekitada ka värvilisi kujutisi

lamelaats

Optilisi läätsesid me oleme kõik näinud. Fotoaparaadi objektiivis on nad suheliselt suured, mobiiltelefonides palju väiksemad. Juba mõnda aega on olemas ka üliõhukesed läätsed paksusega vaid mõned mikromeetrid (nimetagem neid tasaläätsedeks), mida on võimalik kasutada eriti miniatuursetes seadmetes. Seni jäid sellised läätsed hätta värvilise valgusega. Nüüd on suudetud valmistada tasaläätsed, mis suudavad koondada erineva lainepikkusega valgust […]

Imeline teadus

Untitled-23

Lõhe tavakodaniku ning mõnest spetsiifilisest valdkonnast arusaamiseks tarvilike teadmiste ja arusaamade vahel on tavaliselt üüratu. Ja mida aeg edasi, seda hullemaks läheb.

Laserrelvasüsteemide täiustamine jätkub

laserweaponFeb2015

Laserrelva põhiidee on ju tegelikult iidvana – legend räägib, et juba Archimedes kasutas nõgusa peegliga koondatud päikeseenergiat, et vaenlase laevastikku hävitada. Mida üks laserrelvgi muud teha saab, kui koondada väga intensiivne valgus sihtmärgile, üritades seda sel teel kahjustada. Neil päevil tuli teade, et Boeing on võitnud 29,5 miljonit dollarit maksva lepingu laserrelva laserikiire stabiliseerimise süsteemi […]

Kas teadsid, et ka neutronkiirgust kasutades saab asju pildistada?

5026_kuulistlabi

Neutronkiirgus on vabade neutronite voog, mis tekib tuumalagunemise või tuumasünteesi (tekke) protsessi käigus ja reageerib ettejäävate tuumadega, moodustades uusi isotoope, mis omakorda võivad  kiirgust tekitada. Neutronkiirgusega saab uurida üliväikeses mõõtkavas ainete ehitust (struktuuri)– objektilt väjunud neuronite energiate ja liikumissuundade  järgi tehakse kindlaks mõõdetava objekti sisestruktuur (kasutatakse kristallograafias, vedelate- ja tahkete ainete füüsikas, bioloogias, tahkiste keemias, […]

Murphy seadustest ja inimvõimete piiridest

murphys-law-2

See võib tunduda uskumatu, kuid Murphy oli reaalne isik, kes elas Ameerika Ühendriikides kuni oma surmani 1990. aastal. Kapten Edward A. Murphy Jr. töötas õhujõudude insenerina. Kuigi ta osales oma karjääri jooksul paljudes projektides, pani Murphy seadusele aluse katse, kuhu ta sattus pea kogemata. Aastal 1949 tehti Californias asuvas Edwardsi sõjaväebaasis projekti MX981 katseid, et […]

Robert H. March’i “Füüsika võlu”, nüüd e-raamatuna

31_17s

2000.aastal andis kirjastus Ilmamaa välja Robert H. March’i raamatu Physics for poets. Tõlkis Henn Käämbre, eestikeelseks pealkirjaks sai Füüsika võlu. Eesti Füüsika Selts on nüüd selle väärt teose uuesti välja andnud, e-raamatuna aadressi õpik.füüsika.ee. Lugemiseks tuleb küll keskkonda sisse logida, aga muus osas on selle kasutamine vaba. Legend räägib, et pealkirja otsetõlke – Füüsika poeetidele […]

Imeline taevas

Arcs

Mõnikord on Päike ümbritsetud heleda ringiga, mille sisemine äär võib olla punane ja välimine sinine. Nurk ringjoone ja selle keskpunkti vahel on 22°, mistõttu kutsutakse seda 22° haloks. (Seda nurka saab kergesti mõõta. Selleks tuleb käsi välja sirutada ning sõrmed niimoodi laiali ajada, et peopesa jääb väljapoole. See taevaosa, mis jääb sirgele joonele pöidla ja […]

21. mai 1946: Louis Slotinist saab „deemonsüdamiku” teine ohver

3962_Tickling_the_Dragons_Tail

1989. aasta filmi  „Fat Man and Little Boy”  üks kõige haaravamaid stseene ei ole Trinity katse meisterlik kujutamine. See on hoopis stseen, kus väljamõeldud füüsik Michael Merriman keerab vussi kriitilisuse katse ja saab selle käigus surmavalt kiiritada. Merrimani tegelaskujus on ühendatud kaks tõelist füüsikut, kelle surm tegi neist teistlaadi sõjaohvrid. Kriitilisuse uuringud Los Alamose riiklikus […]

Läbimurre “õhulaserite” tekitamises?

b18b1c33-4148-458e-814f-e97c96bfc168

Kuidas saada teada, milline on õhu koostis mõne korstna läheduses või kilomeetrite kõrgusel maapinnast, kui teil ei ole kasutada lennukeid, õhupalle või taevatreppi? Selgub, et õhumolekulid saab panna laserina kiirgama ja seda ka kauge maa tagant, laserivalguse neeldumise kaudu saab omakord teada atmosfääri koostise. Alexandre Laurain ja tema kolleegid Arizona ülikoolist on leidnud mooduse, kuidas […]

Kas termotuumareaktor peab nii suur olema?

3143_2223s

Tuumasüntees (ing. k. fusion ) on füüsikute huviobjektiks olnud juba üle poole sajandi . Alates möödunud sajandi keskpaigast on loodetud, et paarikümne aasta jooksul lahendab see inimkonna energiaprobleemid. Paraku on tööstuslike seadmeteni endiselt pikk tee. Üldiselt on peetud kõige perspektiivikamateks tokamak (ven. k. тороидальная камера с магнитными катушками) tüüpi reaktoreid. Praeguseks on neid ehitatud sadu, […]