|
|
Egiptlane Imhotep ehitab Sakkarasse astmikpüramiidi, talle omistatakse ka palju teisi saavutusi. Loe edasi ... |
|
|
|
Egiptuse kirjutaja Ahmose kirjutab teksti pealkirjaga "Juhised saavutamaks teadmisi kõigist tumedatest asjadest", kus käsitletakse paljude lihtsate võrrandite lahendusi, näiteks pindalade ja ruumalade leidmist. Loe edasi ... |
|
|
|
Anaximander tutvustab kreeklastele päikesekella, ta on ka esimene inimene, kes üritab joonistada maailma kaarti. Tema arvates on maailm tehtud apeironist(see sõna tähendas lõpmatust). Loe edasi ... |
|
|
|
Thales ennustab ette kuuvarjutust, üldistab Egiptuse geomeetriat, uurib magnetismi ja väidab, et universumi algaine on vesi. Loe edasi ... |
|
|
|
Anaximenes väidab, et algelement on õhk. Loe edasi ... |
|
|
|
Xenophanes väidab algelementdi olevat maa ja arvab, et mäed olid algselt merepinna all. Loe edasi ... |
|
|
|
Pythagoros tegutseb Kreekas ja Lõuna-Itaalias. Ta paneb aluse müstilisele kultusele, mis rõhub erakordselt palju matemaatikale. Usutakse, et terve universum põhineb arvudel. Loe edasi ... |
|
|
|
Heraclitus ütleb, et ainus püsiv asi on muutumine, seega on algelement tuli. Loe edasi ... |
|
|
|
Anaxagoras arvab, et Maa ja tähed on tehtud samadest matejalidest. Loe edasi ... |
|
|
|
Demokritos loob esimese atomistliku teooria. Loe edasi ... |
|
|
|
Zeno väidab, et meeled on teadmiste hankimiseks kasutud. Selle tõestamiseks kasutab ta tervet rida paradokse, mis tegelikult kõik põhinevad eksiarvamustel. Loe edasi ... |
|
|
|
Hippokrates rõhutab ratsionaalsuse, hoolika vaatluse ja eetilisuse olulisust meditsiinis. Loe edasi ... |
|
|
|
Aristoteles tegeleb paljude teadusharudega, eriti edukas on ta bioloogias. Ta kaitseb ümmarguse Maakera teooriat, kasutades kuuvarjutusi ja teisi vaatlusi. Paljud tema teooriad püsivad füüsikas peaaegu 2000 aastat. Loe edasi ... |
|
|
|
Aristarchus üritab mõõta kaugust kuu ja päikeseni, kuid suure mõõtmisvea tõttu eksib umbes 20 korda. Loe edasi ... |
|
|
|
Eukleides kirjutab oma teose "Elemendid", mis on geomeetrias siiani standardiks. Loe edasi ... |
|
|
|
Archimedes, suurim antiikaja teadlane tegeleb tiheduse, üleslükkejõu ja lihtsate mehhanismidega. Ta arvutab ka pii täpsusega kaks kohta pärast koma, kasutades ringi sees olevaid ja ringi ümbritsevaid hulknurki ning parabooli alust pindala. Loe edasi ... |
|
|
|
Aleksandria raamatukoguhoidja Eratosthenes arvutab välja, et Maa on kera ümbermõõduga 40 000km. Loe edasi ... |
|
|
|
Apollonius kirjutab "Koonuse lõigetest" ja annab nimed ellipsile, paraboolile ja hüperboolile. Loe edasi ... |
|
|
|
Hipparchus leiutab astrolaabi ja määrab parallaksi abil kuu kauguseks umbes 380 000 km. Loe edasi ... |
|
|
|
Hipparchus leiutab tähtede näiva heleduse skaala, avastab pööripäevade pretsessiooni ja koostab detailse tähekaardi. Loe edasi ... |
|
|
|
Kreeka insener Hero ehitab esimese aurumasina ja palju muid seadmeid. Loe edasi ... |
|
|
|
Ptolemaios loob mudeli, milles Maa on universumi tsentris ja päike tiirleb selle ümber. Ta avaldab ka tähekataloogi, tuntud nime "Almagest" all. Loe edasi ... |
|
|
|
Ch'ung-Chih ja Keng-Chih arvutavad välja kuus pii komakohta. Loe edasi ... |
|
|
|
Keemia isaks peetav araablane Geber lisab elementide nimekirja väävli ja elavhõbeda. Loe edasi ... |
|
|
|
Islami matemaatik Al-khwarizimi tutvustab läänemaailmale nulli. Loe edasi ... |
|