|
|
Galilei avastab teleskoobi abil kuu mäed, Jupiteri kaaslased, Veenuse faasid ja palju uusi tähti. Loe edasi ... |
|
|
|
Johannes Kepler avaldab "Astronomia Nova", väidab, et planeedite orbiitideks on ellipsid (Kepleri esimene seadus) ja et planeeti ning päikest ühendav sirglõik katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad (Kepleri teine seadus). Loe edasi ... |
|
|
|
Galilei märkab Saturni rõngaid, kuid ei oska neid rõngasteks pidada. Loe edasi ... |
|
|
|
Kepler väidab, tuginedes faktile, et öötaevas on tume, universumi lõplikkust. Loe edasi ... |
|
|
|
Kepler avastab täieliku sisepeegeldumise, väikeste nurkade all langevate kiirte murdumisseaduse ja töötab välja õhukeste läätsede optika. Loe edasi ... |
|
|
|
Galilei näitab päikesel olevate plekkide abil tema pöörlemist. Loe edasi ... |
|
|
|
John Napier avaldab esimese logaritmide tabeli. Loe edasi ... |
|
|
|
Kepler avaldab oma kolmanda seaduse (planeetide tiirlemisperioodi ruudud on võrdelised keskmiste kauguste (päikesest) kuupidega ). Loe edasi ... |
|
|
|
Francis Bacon avaldab teose "Novum Organum", väidab, et loodusseadused tuleb tuletada katsete abil. Loe edasi ... |
|
|
|
Willebrord Snellius avastab, et optliselt hõredamast tihedamasse keskkonda leviv valgus murdub pinna normaali poole (murdumisseadus). Loe edasi ... |
|
|
|
William Oughtred leiutab arvutuslükati. Loe edasi ... |
|
|
|
Galilei avaldab "Kahe maailmasüsteemi dialoogi", kaitstes seal Koperniku ideid. Loe edasi ... |
|
|
|
Galilei, süüdistatuna ketserluses, ütleb lahti Koperniku vaadetest, neid käsitlev teos keelustatakse kiriku poolt. Loe edasi ... |
|
|
|
Henry Gellibrand avaldab oma avastuse: kompassinõel muudab aja möödudes suunda. Loe edasi ... |
|
|
|
Rene Descartes avaldab "Arutlusi meetodist", määratleb mehanitsistliku maailmapildi ja tutvustab koordinaattelgede kasutamist. Loe edasi ... |
|
|
|
Ismaël Bullialdus pakub välja teooria, et kehade vaheline gravitatsioonijõud on pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. Loe edasi ... |
|
|
|
William Gascoigne leiutab teleskoobi sihikujoonestiku. Loe edasi ... |
|
|
|
8. jaanuaril sureb Galileo, 25.detsembril sünnib Isaac Newton Loe edasi ... |
|
|
|
Evagelista Torricelli tekitab osaliselt elavhõbedaga täidetud suletud silindris vaakumi, ehitab esimese baromeetri ja näitab, et õhul on kaal. Loe edasi ... |
|
|
|
Blaise Pascal kinnitab Torricelli ideid, demonstreerib atmosfäärirõhu kahanemist kõrguse kasvades. Loe edasi ... |
|
|
|
Otto von Guericke konstrueerib esimese õhupumba. Loe edasi ... |
|
|
|
Giovanni Battista Riccioli avastab esimese kaksiktähe. Loe edasi ... |
|
|
|
Guercike demonstreerib õhurõhu jõudu Magdeburgi poolkerade abil. Loe edasi ... |
|
|
|
Giovanni Domenico Cassini avastab Jupiteri Suure Punase laigu. Loe edasi ... |
|
|
|
Christiaan Huygens ehitab esimese täpse pendelkella, määratleb Saturni rõngad rõngastena ja avastab Titaani ja Orioni udukogud. Loe edasi ... |
|
|
|
Pierre de Fermat tutvustab ajaliselt lühima tee printsiipi optikas. Loe edasi ... |
|
|
|
Robert Boyle avastab, et gaasi rõhk ja ruumala on lineaarses sõltuvuses. Loe edasi ... |
|
|
|
Asutatakse Briti teadusühing Royal Society, mis tegutseb siiani. Loe edasi ... |
|
|
|
Newton lahutab päikesevalguse prisma abil spektriks. Loe edasi ... |
|
|
|
Postuumselt avaldatakse Francesco Maria Grimaldi tööd valguse difraktsioonist. Loe edasi ... |
|
|
|
Giovanni Domenico Cassini määrab Jupiteri, Marsi ja Veenuse pöörlemiskiirused. Loe edasi ... |
|
|
|
Newton arvutab välja, et jõud, mis on pöördvõrdeline kauguse ruuduga, paneks planeedid liikuma mööda ellipsit, nagus see ka tegelikult on. Loe edasi ... |
|
|
|
Newton leiutab peegelteleskoobi. Loe edasi ... |
|
|
|
John Wallis pagub välja impulsi jäävuse seaduse. Loe edasi ... |
|
|
|
Newton määratakse Cambridge ülikooli Lucase õppetooli hoidjaks (õppetool eksisteerib senini). Loe edasi ... |
|
|
|
Erasmus Bartholin avastab kaksikpeegeldumise. Loe edasi ... |
|
|
|
Guericke teatab, et on saanud elektrisädemeid väävlipalli käega hõõrudes. Loe edasi ... |
|
|
|
Geminiano Montanari märkab, et täht Algoli heledus muutub. Loe edasi ... |
|
|
|
Ole Romer kasutab Jupiteri liikumist orbiidil valguse kiiruse leidmiseks ja saab tulemuseks 227 000 km/s. Loe edasi ... |
|
|
|
Edme Mariotte avastab sõltumatult Boyle seaduse (nüüd tuntud Boyle-Mariotte seadusena), mis käsitleb gaasi rõhu ja ruumala seost. Loe edasi ... |
|
|
|
Robert Hooke avastab, et vedru tagasitõmbejõud on võrdeline vedru pikkuse muutusega. Loe edasi ... |
|
|
|
Huygens formuleerib oma printsiibi, mis käsitleb igat lainefrondi punkti uue laineallikana. Loe edasi ... |
|
|
|
Newton avaldab ladinakeelsena oma kuulsa "Philosophiae Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid"). Seal avaldatakse ka Newtoni seadused:Newtoni I seadus: inertsiprintsiip, Newtoni II seadus: jõu definitsioon, Newtoni III: kehade vastastikmõju. Loe edasi ... |
|
|
|
Huygens väidab, et valgus on pikilaine (tegelikult on valgus ristlaine). Loe edasi ... |
|
|
|
Gottfried Leibniz formuleerib mehaanilise energia jäävuse seaduse. Loe edasi ... |
|
|
|
Guillaume Amontons avalikustab oma töö gaasi rõhu ja temperatuuri vahelistest sostest. Loe edasi ... |
|
|
|
Thomas Savery leiutab "Kaevuri sõbra" esimese töötava aurumasina, mida hakati kasutama kaevandustes vee väljapumpamiseks. Loe edasi ... |
|
