|
|
Edmond Halley soovitab kasutada Vahemere soolsust ja vee aurustumist, et arvutada välja maakera vanus. Loe edasi ... |
|
|
|
Newton avaldab "Optika". Loe edasi ... |
|
|
|
Halley näitab, et teatud komeedid ilmuvad perioodiliselt, ennustab ühe neist ilmumist 1758. aastal. Loe edasi ... |
|
|
|
Machine arendab välja kiirestikoonduvad arkustangensi read ja arvutab välja 100 pii komakohta. Loe edasi ... |
|
|
|
Täpsete kronomeetri puudusel ei suuda Briti laevastik õigesti määrata oma asukohta ja sõidab Cornwallis karile. Loe edasi ... |
|
|
|
Thomas Newcomen täiendab aurumasinat. Loe edasi ... |
|
|
|
Brook Taylor arendab välja Taylori read. Loe edasi ... |
|
|
|
Briti valitsus paneb välja auhinna täpse kronomeetri leiutajale, et parandada laevastiku navigatsioonivõimet. Loe edasi ... |
|
|
|
Gabriel Daniel Fahrenheit leiutab elavhõbedatermomeetri. Loe edasi ... |
|
|
|
Halley soovitab täppismeetodit päikese kaugese määramiseks, kasutades päikese ja Veenuse kattumist. Loe edasi ... |
|
|
|
John Harrison konstrueerib täpse kronomeetri ja võidab valitsuse poolt välja pandud auhinna. Loe edasi ... |
|
|
|
Newtoni "Principia" avaldatakse ka iniglise keeles. Loe edasi ... |
|
|
|
Gray avastab elektrijuhtivust kirjeldava seaduse. Loe edasi ... |
|
|
|
René Antoine Ferchault de Reaumur leiutab vesi-alkohol termomeetri. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Francois du Fay uurib elektrostaatilist tõukumist, võtab kasutusele keha laengut iseloomustavad terminid "klaasielekter" ja "vaiguelekter". Teeb kindlaks, et need kaks tõmbavad teineteist, kuid tõukavad endasarnast. Loe edasi ... |
|
|
|
James Bradley määrab Jupiteri läbimõõdu. Loe edasi ... |
|
|
|
Voltaire laseb tõlkida Newtoni "Principia" prantsuse keelde ja kirjutab sellele ka sissejuhatuse. Loe edasi ... |
|
|
|
Daniel Bernoulli avaldab raamatu vedelike voolamisest, kus näitab, et vedeliku rõhk on pöördvõrdeline voolamiskiirusega (Bernoulli seadus). Loe edasi ... |
|
|
|
Anders Celsius teeb ettepaneku kasutada temperatuuriskaalat, mis jagab vee külmumis- ja keemistemeperatuuride vahe sajaks osaks. Loe edasi ... |
|
|
|
Leideni ülikoolis leiutatakse Leideni purk. Loe edasi ... |
|
|
|
Vene keemik Mihail Lomonossov pakub välja massi jäävuse seaduse. Loe edasi ... |
|
|
|
Benjamin Franklin leiutab piksevarda. Loe edasi ... |
|
|
|
James Lind avastab, et tsitruseviljad ennetavad skorbuuti. Loe edasi ... |
|
|
|
Franklin lennutab äikesetormi ajal lohet ja näitab, et äike on üks elektri avaldumise vorm. Loe edasi ... |
|
|
|
George Dollond valmistab akromaatilise läätse (selline lääts koondab erinevat värvi valguskiired samasse fookusesse). Loe edasi ... |
|
|
|
Ilmub Halley komeet, Jupiteri ja Saturni gravitatsiooni mõjude tõttu siiski aasta hiljem kui ennustatud. Loe edasi ... |
|
|
|
Harrison saab viimaks kätte auhinna kronomeetri eest. Loe edasi ... |
|
|
|
Henry Cavendish teatab vesiniku avastamisest. Loe edasi ... |
|
|
|
James Cook vaatleb Veenuse ja päikese kattumist Tahitil. Loe edasi ... |
|
|
|
James Watt täiustab aurumasinat. Loe edasi ... |
|
|
|
Luigi Galvani märkab, et prepareeritud konnalihased tõmbuvad elektri mõjul kokku. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Messier avaldab esimese udukogude nimekirja. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph Priestly avastab, et taimed muudavad süsihappegaasi hapnikuks. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph Louis Lagrange ja Pierre-Simon Laplace näitavad, et ühendi moodustumisel vabanev energia on võrdne ühendi lõhkumiseks vajaliku energiaga. Loe edasi ... |
|
|
|
William Herschel avastab planeet Uraani. Loe edasi ... |
|
|
|
John Goodricke märkab, et Algoli heleduse muutused on perioodilised ja pakub välja teooria, et tähe ümber liigub keha, mis teda varjutab. Loe edasi ... |
|
|
|
James Watt defineerib hobujõu. Loe edasi ... |
|
|
|
Vennad Montgolfierid lasevad üles esimese õhupalli, 10 minutiga jõuab see umbes 500 m kõrgusele ja liigub edasi umbes 2.5 km. Loe edasi ... |
|
|
|
Jacques Charles kontrueerib esimese vesinikuga täidetud õhupalli. Loe edasi ... |
|
|
|
Jean Blanchard lendab vesinikuga täidetud õhupalliga üle Inglise kanali. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles-Augustin de Coulomb näitab, et ka elektrilaengute vaheline jõud on pöödvõrdeline kauguse ruuduga. Loe edasi ... |
|
|
|
Ernst Chladni paljastab kvantitatiivsed seosed, mis kirjeldavad heli levimist. Loe edasi ... |
|
|
|
Galvani avastab "loomse elektri" ja väidab, et loomade organismid on elektrisalvestid. Loe edasi ... |
|
|
|
Antoine Lavoisier avaldab "Keemilise nomenklatuuri meetodid" Loe edasi ... |
|
|
|
Charles taasavastab gaaside rõhu ja temperatuuri seosed, kuid ei suuda neid avaldada. Loe edasi ... |
|
|
|
Lagrange avaldab teose "Analüütilne mehaanika", kus kasutab variatsioonarvutust üldistatud mehaanikaprobleemide lahendamiseks. Loe edasi ... |
|
|
|
Lavoiser avaldab esimese kaasaegse keemiaõpiku tänapäevases mõttes. Loe edasi ... |
|
|
|
John Fitch laseb käiku esimese praktikas kasutatava aurulaeva. Loe edasi ... |
|
|
|
Alexis Prevost näitab, et "külmus" ei voola külmematelt kehadelt soojematele. Loe edasi ... |
|
|
|
22. septembril sünnib Michael Faraday. Loe edasi ... |
|
|
|
William Murdoc avastab valgustusgaasi. Loe edasi ... |
|
|
|
Herschel avastab hulga kaksiktähti. Loe edasi ... |
|
|
|
Lagrange, Laplace, Lavoiser ja teised määratakse Suure Prantsuse Revolutsiooni juhtide poolt välja töötama uut kaalude ja mõõtude süsteemi. Loe edasi ... |
|
|
|
Eli Whitney leiutab masina puuvilla puhastamiseks. Loe edasi ... |
|
|
|
Lavoiser giljontineeritakse Suure Prantsuse Revolutsiooni käigus. Loe edasi ... |
|
|
|
Lagrange, Laplace ja teised ellujäänud kuulutavad välja meetermõõdustiku kui kehtiva mõõdusüsteemi. Loe edasi ... |
|
|
|
Teismeline matemaatik Carl Friedrich Gauss leiutab vähimruutude meetodi. Loe edasi ... |
|
|
|
Andre Jacques Garnerin demonstreerib esmakordselt langevarju. Loe edasi ... |
|
|
|
Cavendish mõõdab gravitatsioonikonstandi väärtuse. Loe edasi ... |
|
|
|
Rumford näitab, et mehaanilist energiat saab soojusenergiaks muundada. Loe edasi ... |
|
|
|
Whitney soovitab hakata tootma vintpüsse konveiermeetodil. Loe edasi ... |
|
|
|
Laplace alustab "Taevamehaanika" väljaandmist, lõpetab selle 1825. aastal. Loe edasi ... |
|
|
|
Alessandro Volta leiutab patarei. Loe edasi ... |
|
|
|
Herschel avastab infrapunase kiirguse. Loe edasi ... |
|
|
|
Humphry Davy avastab lämmastikoksiidi (naerugaasi). Loe edasi ... |
|
|
|
Thomas Young avaldab astigmatismi põhjuse. Loe edasi ... |
|
|
|
Johann Wilhelm Ritter avastab ultraviolettkiirguse. Loe edasi ... |
|
|
|
Giuseppe Piazzi avastab asteroid Cerese (hilisema klassifikatsiooni järgi kääbusplaneedi). Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph Marie Jacquard laiutab kangasteljed, kus riide muster määratakse perfokaartide abil. Loe edasi ... |
|
|
|
Robert Fulton ehitab esimese allveelaeva. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph Louis Gay-Lussac taasavastab veelkord gaaside rõhu ja temperatuuri vahelised seosed ja avalikustab oma tulemused. Loe edasi ... |
|
|
|
William Hyde Wollaston avastab päikese spektris seitse tumedat joont. Loe edasi ... |
|
|
|
John Dalton toob välja esimesed ideed, mis viisid kaasaegse aatomimudeli tekkeni. Loe edasi ... |
|
|
|
Young avastab valguse interferentsi, ta avaldab arvamust, et valgus on laine. Loe edasi ... |
|
|
|
Jean-Baptiste Biot jõuab järeldusele, et taevast langevad kivid on meteoriidid. Loe edasi ... |
|
|
|
Biot näitab, et Maa magnetväli nõrgeneb kõrguse kasvades, satub aga ise õhupallireisi ajal paanikasse. Loe edasi ... |
|
|
|
Jean-Robert Argand ühendab vektorid kompleksarvudega ja uurib tehteid kompleksarvudega geomeetrilisel kujul. Loe edasi ... |
|
|
|
Fulton laseb vette esimese majanduslikul eesmärgil kasutatava aurulaeva. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph Fourier ütleb, et mistahes perioodilisi võnkumisi saab avaldada lihtsamate võnkumiste lõpliku või lõpmatu summana. Loe edasi ... |
|
|
|
Humphry Davy kasutab elektrivoolu kaaliumi saamiseks. Loe edasi ... |
|
|
|
Dalton avaldab "Keemilise filosoofia uue süsteemi". Loe edasi ... |
|
|
|
Jean-Baptiste Lamarck avalikustab oma teooria elu jooksul omandatud tunnuste pärandumisest. Loe edasi ... |
|
|
|
Amedeo Avogadro väidab, et võrdsel temperatuuril ja ruumalal sisaldavad kõik gaasid sama arvu osakesi. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph von Fraunhofer avastab sadu tumedaid jooni päikese spektris. Loe edasi ... |
|
|
|
George Stephenson ehitab esimese praktikas kasutatava auruveduri. Loe edasi ... |
|
|
|
Biot näitab, et orgaaniliste ainete lahused pööravad polariseeritud valgust. Loe edasi ... |
|
|
|
David Brewster näitab, et peegeldumine polariseerib valgust. Loe edasi ... |
|
|
|
Brewster leiutab uuesti kaleidoskoobi. Seade oli tuntud juba vanadele kreeklastele. Loe edasi ... |
|
|
|
Young väidab, et valgus on ristlaine. Loe edasi ... |
|
|
|
Pelletier ja Caventier saavad puhast klorofülli. Loe edasi ... |
|
|
|
Dulong ja Petit avastavad, et aatommass ja erisoojusmahtuvus on seotud. Loe edasi ... |
|
|
|
Hans Christian Oersted avastab, et elektrivool mõjutab kompassinõela. Loe edasi ... |
|
|
|
Nädal pärast Oerstedi avastust defineerib André-Marie Ampere parema käe (kruvi) reegli. Loe edasi ... |
|
|
|
Thomas Johann Seebeck avastab termoelektri. Loe edasi ... |
|
|
|
Faraday ehitab elektrimootori. Loe edasi ... |
|
|
|
Nicephore Niepce valmistab esimese foto. Loe edasi ... |
|
|
|
Fourier väidab, et teaduslikes võrrandites peavad ka ühikud kooskõlas olema. Loe edasi ... |
|
|
|
Gideon Mantell avastab fossiilse dinosauruse skeleti. Loe edasi ... |
|
|
|
Ampere ütleb, et raua magneetilisi omadusi põhjustavad väikesed elektrivoolud metallis. Loe edasi ... |
|
|
|
Faraday veeldab süsinikdioksiidi, kloori ja teisi gaase. Loe edasi ... |
|
|
|
Nicolas Leonard Sadi Carnot avaldab teose "Tule liikumapaneval jõul", kus defineeritakse potentsiaalse energia ja näidatakse, et mootori maksimaalne kasutegur sõltub kuumimate ja külmimate osade temperatuuride vahest. Loe edasi ... |
|
|
|
Stephenson hakkab esimesena tootma auruvedureid. Loe edasi ... |
|
|
|
Faraday avastab benseeni. Loe edasi ... |
|
|
|
Niepce saavutab esimese püsiva fotokujutise. Loe edasi ... |
|
|
|
George Simon Ohm avastab, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega (Ohmi seadus). Loe edasi ... |
|
|
|
Jacques Babinet pakub välja idee, et pikkusühik peaks põhinema kindla lainepikkusega valgusel. Loe edasi ... |
|
|
|
William Nicol polariseerib valgust kaksikpeegeldumise abil. Loe edasi ... |
|
|
|
Jöns Jakob Berzelius kasutab uut keemiaalast kirjaviisi aatommasside tabelis. Loe edasi ... |
|
|
|
William Sturgeon toodab praktikas kasutatavaid elektromageteid. Loe edasi ... |
|
|
|
Friedrich Wöhler avastab, et ammooniumtsüanaadist saab karbamiidi sünteesida. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph Henry alustab puhkuse ajal tööd magnetilise induktsiooniga. Loe edasi ... |
|
|
|
Henry leiutab elektritelegraafi ja kirjeldab elektrimootorit. Loe edasi ... |
|
|
|
Samuel Heinrich Schwabe taasavastab Jupiteri Suure Punase laigu. Loe edasi ... |
|
|
|
Faraday avastab, et muutuv magnetväli tekitab elektrivoolu ja teatab magnetilise induktsiooni avastamisest. Loe edasi ... |
|
|
|
Graham leiab, et difusioonimäär on pöördvõrdeline difundeeruva gaasi molaarmassi ruutjuurega. Loe edasi ... |
|
|
|
Gauss kavandab loogilise ühikute süsteemi magnetismi jaoks. Loe edasi ... |
|
|
|
Faraday formuleerib elektrolüüsi seadused. Loe edasi ... |
|
|
|
Henry avastab eneseinduktsiooni. Loe edasi ... |
|
|
|
Asutatakse Briti Teaduse Edendamise Ühing Loe edasi ... |
|
|
|
Heinrich Friedrich Emil Lenz avastab metallide elektrijuhtuvuse sõltuvuse temperatuurist. Loe edasi ... |
|
|
|
Lenz üldistab magneetilise induktsiooni seaduse. Loe edasi ... |
|
|
|
Benoit Paul Emile Clapeyron esitleb termodünaamika teise seaduse formuleeringut. Loe edasi ... |
|
|
|
Kirik eemaldab Galileo teosed keelatud kirjanduse nimekirjast. Loe edasi ... |
|
|
|
Henry leiutab elektromagneetilise relee. Loe edasi ... |
|
|
|
Gaspard de Coriolis hakkab uurima liikumist pöörlevas taustsüsteemis. Loe edasi ... |
|
|
|
Samuel Morse arendab välja morsetähestiku. Loe edasi ... |
|
|
|
John Frederic Daniell leiutab esimese usaldusväärse patarei. Loe edasi ... |
|
|
|
Louis Agassiz alustab oma jäätumisalaseid uuringuid, mis tõestavad, et maal on olnud vähemalt üks jääaeg. Loe edasi ... |
|
|
|
Friedrich Bessel kasutab parallaksi, et arvutada kaugus täheni. Tulemus kuus valgusaastat ehk 56 000 000 000 000km. Loe edasi ... |
|
|
|
William Robert Grove leiutab vesiniku ja hapniku kasutava patarei. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Goodyear leiutab vulkaniseeritud kummi. Loe edasi ... |
|
|
|
Morse patenteerib elektritelegraafi, mis kasutab info edastamiseks morsetähestikku. Loe edasi ... |
|
|
|
Christian Doppler leiab seose helikõrguse ja heliallika ning vaatleja suhtelise liikumise vahel. Loe edasi ... |
|
|
|
Julius Robert Mayer demonstreerib tõendeid, mis kinnitavad energia jäävust. Loe edasi ... |
|
|
|
James Prescott Joule leiab eksperimentaalselt soojusenergiale vastava mehaanilise energia. Loe edasi ... |
|
|
|
Friedrich Bessel avastab Siiriuse tumeda kaaslase. Loe edasi ... |
|
|
|
Lord Rosse avastab spiraalgalaktikad. Loe edasi ... |
|
|
|
George Gabriel Stokes hakkab uurima viskoossete vedelike voolamist. Loe edasi ... |
|
|
|
Urbain Jean Joseph Leverrier vaatleb Merkuuri orbiidi pretsessiooni suurusega 35 kaaresekundit sajandis. Loe edasi ... |
|
|
|
Wilhelm Weber tutvustab loogilist ühikute süsteemi elektrinähtuste jaoks. Loe edasi ... |
|
|
|
Adam ja Leverrier avastavad teineteisest sõltumatult Neptuuni. Loe edasi ... |
|
|
|
Vaevalt kuu pärast Neptuuni avastamist avastab Lassell tema kaaslase Tritoni. Loe edasi ... |
|
|
|
Füüsikaseadustest lähtudes arvutab Lord Kelvin Maa vanuse ja saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat. Loe edasi ... |
|
|
|
George Boole avalikustab oma töö matemaatilisest loogikast. Loe edasi ... |
|
|
|
Joule avaldab töö energia jäävusest. Loe edasi ... |
|
|
|
Ka Herman von Helmoltz avaldab töö energia jäävusest, kuid teise vaatenurga alt. Loe edasi ... |
|
|
|
Kelvin leiab, et gaasi energia on null temperatuuril -273 C. Loe edasi ... |
|
|
|
Fizeau ja Foucault mõõdavad valguse kiiruseks 298 000 km/s. Loe edasi ... |
|
|
|
Rudolf Clausius hakkab uurima soojusenergia ja temperatuuri vahelist seost. Loe edasi ... |
|
|
|
Leon Foucault kasutab pendlit, näitamaks maakere pöörlemist. Loe edasi ... |
|
|
|
Elisha Otis leiutab esimese turvalise lifti. Loe edasi ... |
|
|
|
Joule ja Lord Kelvin teatavad, et gaase saab jahutada lastes neil paisuda. Loe edasi ... |
|
|
|
Foucault leiutab güroskoobi. Loe edasi ... |
|
|
|
Heinrich Geissler leiutab elavhõbeda vaakumpumba. Loe edasi ... |
|
|
|
Johann Balmer leiab valemi, et arvutada lainepikkusi vesiniku spektris. Loe edasi ... |
|
|
|
Henry Bessemer leiutab kõrgahju. Loe edasi ... |
|
|
|
William Henry Perkin valmistab esimese sünteetilise värvaine. Loe edasi ... |
|
|
|
James Clerck Maxwell näitab, et Saturni rõngad peavad sisaldama väikeseid osakesi. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Darwin ja Alfred Russel Wallace avaldavad looduslikul valikul põhineva evolutsiooniteooria. Loe edasi ... |
|
|
|
Richard Carrington avastab päikeseloited. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Darvin avaldab oma evolutsiooni käsitleva peateose "Liikide teke". Loe edasi ... |
|
|
|
Alfred Nobel hakkab nitroglütseriini tootma. Loe edasi ... |
|
|
|
Gaston Plante leiutab taaslaetava patarei. Loe edasi ... |
|
|
|
Bunsen ja Kirchoff leiutavad optilise spektroskoopia ning avastavad kaks uut elementi. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph Wilson Swan leiutab algelise elektripirni. Loe edasi ... |
|
|
|
Maxwell alustab tööd statistilise termodünaamikaga. Loe edasi ... |
|
|
|
Graham avastab kolloidlahused. Loe edasi ... |
|
|
|
Lord Kelvin hindab maa vanust selle jahtumist uurides ja saab tulemuseks 20-400 miljonit aastat. Loe edasi ... |
|
|
|
Maxwell alustab tööd elektromagnetismiga, mille lõpetab 1873. aastal. Loe edasi ... |
|
|
|
Clausius tutvustab entroopia mõistet. Loe edasi ... |
|
|
|
Gregor Mendel avaliksutab kohalikus ajalehes oma uurimuse geneetikast. Loe edasi ... |
|
|
|
Louis Pasteur esitleb teooriat, mille järgi tõbesid levitavad väikesed haigustekitajad. Loe edasi ... |
|
|
|
Friedrich August Kekule pakub välja benseeni rõngasstruktuuri. Loe edasi ... |
|
|
|
Field rahastab esimese üle Atlandi ületava kaabli rajamist. Loe edasi ... |
|
|
|
August Kundt uurib heli kiirust gaasides. Loe edasi ... |
|
|
|
Giovanni Schiaparelli taipab, et tähtedesajuna tuntud meteoorisajud tabavad maad, kui see läbib mõne komeedi orbiiti, kuhu on maha jäänud kivitükke. Loe edasi ... |
|
|
|
George Westinghouse leiutab õhkpiduri. Loe edasi ... |
|
|
|
Pierre Janssen avastab päikesel heeliumi. Loe edasi ... |
|
|
|
Dimitri Mendelejev avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. Loe edasi ... |
|
|
|
Friedrich Miescher avastab nukleiinhapped rakutuumades. Loe edasi ... |
|
|
|
Meyer avalikustab oma avastused keemiliste elementide perioodilisusest. Loe edasi ... |
|
|
|
Ludwig Boltzmann hakkab tegelema statistilise mehaanikaga. Loe edasi ... |
|
|
|
Johannes Diderik van de Waalse avalikustab uurimused reaalsete gaaside kõrvalekalletest ideaalse gaasi seadustest. Loe edasi ... |
|
|
|
Maxwell väidab, et valgus on elektromagneetiline nähtus. Loe edasi ... |
|
|
|
Van't Hoff ja Le Bel arendavad edasi kolmedimensionaalset strereokeemilist kujutamist ja arvavad, et süsiniku aatom võiks olla tetraeedriline. Loe edasi ... |
|
|
|
Kelvin sõnastab termodünaamika teise seaduse. Loe edasi ... |
|
|
|
William Crookes leiutab radiomeetri. Loe edasi ... |
|
|
|
Willard Gibbs hakkab avaldama töid vabaenergiast ja keemilisest potentsiaalist. Loe edasi ... |
|
|
|
Alexander Graham Bell patenteerib telefoni. Loe edasi ... |
|
|
|
Nicolaus Otto leiutab neljataktilise sisepõlemismootori. Loe edasi ... |
|
|
|
Louis Paul Cailletet veeldab hapniku ja lämmastiku. Loe edasi ... |
|
|
|
Thomas Alva Edison leiutab fonograafi. Loe edasi ... |
|
|
|
George Gabriel Stokes avastab, et keha kiirgusvõimsus on võrdeline keha absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Loe edasi ... |
|
|
|
14. märtsil sünnib Albert Einstein. Loe edasi ... |
|
|
|
John Milne leiutab seismograafi. Loe edasi ... |
|
|
|
Stewart oletab, et on olemas ionosfäär. Loe edasi ... |
|
|
|
Ferdinand Lindemann tõestab, et pii on transtsendentne ning et ringiga pindvõrdset ruutu pole võimalik joonestada vaid sirkli ja nurgiku abil. Loe edasi ... |
|
|
|
Hiram Maxim leiutab kuulipilduja. Loe edasi ... |
|
|
|
William Stanley leiutab vahelduvvoolu trafo. Loe edasi ... |
|
|
|
Eugen Goldstein näitab positiivselt laetud kiirte olemasolu katoodkiirte torus. Loe edasi ... |
|
|
|
Ernst Mach arvab, et kogu mateeria on vaid aisting. Loe edasi ... |
|
|
|
Michelson ja Morley ei suuda interferomeetri abil näidata maa liikumist läbi eetri. Loe edasi ... |
|
|
|
Heinrich Hertz avastab elektromagnetlained. Loe edasi ... |
|
|
|
Hetrtz avastab fotoefekti. Loe edasi ... |
|
|
|
Edison leiutab reaalset kasutatava projektori liikuvate piltide näitamiseks. Loe edasi ... |
|
|
|
G. Johnstone Stoney pakub negatiivse laengu kandjale nime "elektron". Loe edasi ... |
|
|
|
Wilhelm Wien avastab, et absoluutselt musta keha kiirgus on kõige suurem vahepealsetel lainepikkustel, kuid ei suuda seda tõestada. Loe edasi ... |
|
|
|
Mach sõnastab Machi printsiibi - esimene konstruktiivne rünnak Newtoni absoluutse ruumi vastu. Loe edasi ... |
|
|
|
Ramsay ja Raleigh avastavad argooni. Loe edasi ... |
|
|
|
Wilhelm Conrad Röntgen avastab x-kiired (röntgenkiired), mida tekitab katoodkiirte toru. Loe edasi ... |
|
|
|
George Fitzgerald arvab, et asjad tõmbuvad liikumise suunas kokku. Loe edasi ... |
|
|
|
William Ramsay avastab uraani sisaldavatest kivimitest heeliumit. Loe edasi ... |
|
|
|
Pierre Curie avastab, et matejalid kaotavad teatud kriitilistel temperatuuridel magneetilised omadused. Loe edasi ... |
|
|
|
Sureb Alfred Nobel, kes pärandab oma varanduse, andmaks välja iga-aastaseid rahu-, kirjandus-, meditsiini-, keemia- ja füüsikapreemiaid. Loe edasi ... |
|
|
|
Henri Becquerel avastab radioaktiivsuse. Loe edasi ... |
|
|
|
Elmer Ambrose Sperry leiutab güroskoopilise kompassi. Loe edasi ... |
|
|
|
Karl Ferdinand Braun leiutab ostsilloskoobi. Loe edasi ... |
|
|
|
Joseph John Thomson mõõdab elektroni massi ja laengu suhte. Loe edasi ... |
|
|
|
James Dewar veeldab vesiniku. Loe edasi ... |
|