|
|
Max Planck oletab, et valgust kiiratakse portsjonidena. Ta seletab ka absoluutselt musta keha kiirguse. Loe edasi ... |
|
|
|
Paul Villard avastab, et radioaktiivne kiirgus jaguneb kaheks liigiks, mis kalduvad magnetväljas erinevale poole. Loe edasi ... |
|
|
|
Wallace Clement Sabine kasutab akustikaseadusi Bostoni Kontserdimaja konstrueerimisel. Loe edasi ... |
|
|
|
Pieter Zeeman avastab, et tugevas magnetväljas oleva valgusallika spektrijooned lõhestuvad mitmeks. Loe edasi ... |
|
|
|
Pjotr Lebedev näitab, et valgus avaldab survet. Loe edasi ... |
|
|
|
Guglielmo Marconi saadab raadiosignaali Inglismaalt Kanadasse Newfoundlandi. Loe edasi ... |
|
|
|
Vennad Wrightid sooritavad esimese lennu. Loe edasi ... |
|
|
|
John Ambrose Fleming leiutab alaldi. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Glover Barkla näitab, et röntgenkiired on elektromagneetilised. Loe edasi ... |
|
|
|
Walther Nernst väidab, et absoluutset nulltemperatuuri pole võimalik saavutada (termodünaamika III seadus). Loe edasi ... |
|
|
|
Albert Einstein avaldab kolm artiklit: esimene väidab, et Browni liikumine kinnitab aatomite olemasolu; teine väidab, et fotoefekt kinnitab footonite olemasolu; kolmas räägib erirelatiivsusest. Loe edasi ... |
|
|
|
Reginald Fessenden demonstreerib raadiolainete modulatsiooni. Loe edasi ... |
|
|
|
Lee de Forest leiutab trioodi. Loe edasi ... |
|
|
|
Einstein tutvustab gravitatsiooni ja inertsi ekvivalentsusprintsiipi ja ennustab selle põhjal graviatsioonilise punanihke olemasolu. Loe edasi ... |
|
|
|
Fischer sünteesib aminohapetest peptiidahelaid ja näitab sellega, et valke hoiavad koos peptiidsidemed. Loe edasi ... |
|
|
|
Heike Kamerlingh-Onnes vedeldab heeliumi. Loe edasi ... |
|
|
|
Fritz Haber avastab viisi vaba lämmastiku keemiliseks sidumiseks, mis võimaldab Saksamaal lõhkeaineid toota (tänapäeval tuntud Haberi protsessina). Loe edasi ... |
|
|
|
Bertram Boltwood pakub välja, et mineraalide vanust saab määrata kasutades plii ja uraani sisalduse suhet. Loe edasi ... |
|
|
|
Rutherford uurib alfaosakeste hajumist õhukese kullaleha läbimisel. Loe edasi ... |
|
|
|
Peary ja Henson jõuavad põhjapoolusele. Loe edasi ... |
|
|
|
Rutherford jõuab järeldusele, et alfaosakesed on heeliumi aatomid. Loe edasi ... |
|
|
|
Einstein määratakse Zürichi ülikooli professoriks. Loe edasi ... |
|
|
|
Kamerlingh-Onnes avastab, et vedel heelium on ülijuht. Loe edasi ... |
|
|
|
Robert Millikan mõõdab elektroni laengu. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Thomson Rees Wilson leiutab udukambri, mille abil on võimalik registreerida radioaktiivsel lagunemisel tekkinud osakesi. Loe edasi ... |
|
|
|
Lau näitab röntgenkiirte difraktsiooni kristallidel. Loe edasi ... |
|
|
|
Niels Bohr hakkab tegelema aatomi kvantteooriaga. Loe edasi ... |
|
|
|
Jean Baptiste Perrin mõõdab aatomiraadiuse tänu Einstein poolt Browni liikumisele antud seletusele, andes sellega lõpuks kinnituse Daltoni aatomimudelile. Loe edasi ... |
|
|
|
Johannes Stark avastab, et tugev elektriväli lõhestab spektrijooni. Loe edasi ... |
|
|
|
Hans Geiger leiutab seadme radioaktiivsuse mõõtmiseks (Geigeri loenduri). Loe edasi ... |
|
|
|
Bohr esitleb aatomi kvantmudelit. Loe edasi ... |
|
|
|
Rutherford pakub välja,et positiivse laenguga osake on prooton. Loe edasi ... |
|
|
|
Henry Moseley näitab, et röntenkiirte neeldumisäär on funktsioon elemendi järjenumbrist. Loe edasi ... |
|
|
|
Srinivasa Ramanujan avaldab "Modulaarvõrrandid ja hinnangud pi jaoks". Loe edasi ... |
|
|
|
Einstein avaldab üldrelatiivsusteooria. Loe edasi ... |
|
|
|
Isa ja poeg Braggs kasutavad röntgenkiiri kristallistruktuuride uurimiseks. Loe edasi ... |
|
|
|
Gilbert Lewis esitleb keemiliste sidemete teooriat. Loe edasi ... |
|
|
|
Jeans pakub välja teooria, et planeedid tekkisid, kui Päike põrkas kokku teise tähega. Loe edasi ... |
|
|
|
Einstein tutvustab stimuleeritud kiirguse ideed. Loe edasi ... |
|
|
|
Ashton avastab mass-sepektograafi abil isotoobid. Loe edasi ... |
|
|
|
Arthur Stanley Eddington juhib ekspeditsiooni päikesevarjutuse vaatlemiseks. Ekspeditsioon avastab, et päike põhjustab tähtedelt tuleva valguse kõrvalekaldumist ja kinnitab seega üldrelatiivsusteooriat. Loe edasi ... |
|
|
|
Albert Michelson mõõdab interferomeetrit kasutades Betelgeuse diameetri. Loe edasi ... |
|
|
|
Tšehhi näitekirjanik Capek tutvustab sõna "robot". Loe edasi ... |
|
|
|
Compton uurib röntgenkiirguse footonite hajumist elektronidelt. Loe edasi ... |
|
|
|
Michelson mõõdab interferomeetri abil valguse kiiruseks 299 798 000 m/s. Loe edasi ... |
|
|
|
Louis de Broglie seob osakeste lainepikkuse nende kiirusega. Loe edasi ... |
|
|
|
Arthur Stanley Eddington seob tähtede massi nende heledusega. Loe edasi ... |
|
|
|
Edward Appleton avastab ionosfääri. Loe edasi ... |
|
|
|
Bose ja Einstein esitlevad Bose-Einsteini statistikat. Loe edasi ... |
|
|
|
Millikan nimetab avakosmosest tuleva kirguse "kosmiliseks kiirguseks". Loe edasi ... |
|
|
|
Wolfgang Pauli sõnastab printsiibi, mis käsitleb orbitaalide täitumist aatomis. Loe edasi ... |
|
|
|
Unlenbeck ja Gousmit postuleerivad elektroni spinni. Loe edasi ... |
|
|
|
John Logie Baird kannab esimesena üle televisioonipilti. Loe edasi ... |
|
|
|
Robert Goddard laseb üles esimese raketi. Loe edasi ... |
|
|
|
Erwin Schrödinger arvutab välja ja avaldab vesiniku aatomi lainefunktsiooni. Loe edasi ... |
|
|
|
Paul Dirac tutvustab Fermi-Diraci statistikat. Loe edasi ... |
|
|
|
Clinton Davisson näitab, et difraktsioon ilmneb ka elektronide puhul. Loe edasi ... |
|
|
|
Bohr sõnastab komplementaarsusprintsiibi, mis väidab, et nähtust saab kirjeldada kui lainet või kui osakest, kuid mitte mõlemat korraga. Loe edasi ... |
|
|
|
Werner Heisenberg arendab välja määramatusprintsiibi. Loe edasi ... |
|
|
|
Max Born tõlgendab lainefunktsioone kui tõenäususi. Loe edasi ... |
|
|
|
Chandrasekhara Venkata Raman avastab valguse lainepikkuse nihke, kui see hajub molekulidelt. Loe edasi ... |
|
|
|
Alexander Fleming avastab penitsiliini. Loe edasi ... |
|
|
|
Horton ja Morrison ehitavad esimese kvartskella. Loe edasi ... |
|
|
|
Edwin Hubble näitab, et galaktikate kaugus on seotud nende kiirusega. Loe edasi ... |
|
|
|
Bothe arendab välja meetodi kosmiliste kiirte uurimiseks. Loe edasi ... |
|
|
|
Cockroft ja Walton projekteerivad elektrostaatilise aatomilõhustaja. Loe edasi ... |
|
|
|
Georgi Gamow arvab, et tähtede energiaallikas on vesinikutuumade ühinemine. Loe edasi ... |
|
|
|
Jan Oort arvuatb välja, et päike teeb tiiru ümber galaktika keskme 200 000 000 aastaga. Loe edasi ... |
|
|
|
Dirac ennustab positroni olemasolu. Loe edasi ... |
|
|
|
Subrahmanyan Chandrasekhar avastab valgete kääbuste massi ülempiiri. Loe edasi ... |
|
|
|
Clyde Tombaugh avastab Pluuto. Loe edasi ... |
|
|
|
Harold Clayton Urey avastab raske vesiniku. Loe edasi ... |
|
|
|
Pauli ennustab neutriino olemasolu. Loe edasi ... |
|
|
|
Van de Graff valmistab elektrostaatilise aatomilõhustaja (tänapäeva kiirendite eellane). Loe edasi ... |
|
|
|
Kurt Gödel näitab, et isegi matemaatika on ebatäpne. Loe edasi ... |
|
|
|
James Chadwick avastab neutroni. Loe edasi ... |
|
|
|
Carl David Anderson avastab positroni. Loe edasi ... |
|
|
|
Heisenberg esitleb aatomituuma prooton-neutron mudelit ja seletab sellega isotoopide olemasolu. Loe edasi ... |
|
|
|
Isidor Isaac Rabi alustab tööd molekulkimpudega ja saavutab suure täpsuse. Loe edasi ... |
|
|
|
Zwicky ja Baade pakuvad välja neutrontähe idee ning arvavad, et supernoovad on tekkinud tavaliste tähetede kokkutõmbumisel neutrontähtedeks. Lisaks aravavad nad, et see võib põhjustada kosmilist taustkiirgust. Loe edasi ... |
|
|
|
Joliot-Curie'd avastavad tehisradioaktiivsuse. Loe edasi ... |
|
|
|
Pavel Cherenkov vaatleb radioaktiivsust, mis tekib elektronide möödumisel. Loe edasi ... |
|
|
|
Arthur Jeffrey Dempster avastab uraani isotoobi massiga 235 amü (U-235). Loe edasi ... |
|
|
|
Patrick Blackett avastab, et gammakiired suudavad tekitada elektron-positron paare. Loe edasi ... |
|
|
|
Hideki Yukawa postuleerib, et tuumajõud tekib mesonite vahetamisel. Loe edasi ... |
|
|
|
Einstein, Podolsky ja Rosen toovad esile paradoksi, mis praegu on tuntud Eisntein-Roseni paradoksina. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Richter töötab välja logaritmilise skaala maavärinate tugevuse mõõtmiseks. Loe edasi ... |
|
|
|
Eugene Paul Wigner töötab välja neutronide neeldumise teooria. Loe edasi ... |
|
|
|
Neddermeyer, Anderson, Street ja Stevenson avastavad kosmilist kiirgust mõõtes Wilsoni kambri abil müüoni. Loe edasi ... |
|
|
|
Hahn ja Strassman avastavad uraani pooldumise. Loe edasi ... |
|
|
|
Meitner ja Frisch teevad kindlaks, et Hahn-Strassman-Meitner eksperimentides toimub aatomituumade lõhustumine. Loe edasi ... |
|
|
|
Vladimir Zworykin valmistab esimese praktikas kasutatava televisioonikaamera. Loe edasi ... |
|
|
|
Hans Bethe töötab välja päikesel toimuvate tuumareaktsioonide mehanismi. Loe edasi ... |
|
|
|
Einstein kirjutab USA presidendile, et tuumarelva loomine on võimalik. Loe edasi ... |
|
|
|
Elasser väidab, et Maa magnetväli on tingitud ringvooludest vedelas südamikus. Loe edasi ... |
|
|
|
Edwin McMillan avastab neptuuniumi. Loe edasi ... |
|
|
|
Glenn Seaborg eraldab plutooniumi. Loe edasi ... |
|
|
|
Flerov avastab uraani iseenesliku pooldumise. Loe edasi ... |
|
|
|
Enrico Fermi viib läbi esimese kontrollitava ahel-tuumareaktsiooni. Loe edasi ... |
|
|
|
Ernst Stuckelberg tõlgendab positroni kui negatiivse energiaga elektroni, mis liigub aegruumis tagurpidi. Loe edasi ... |
|
|
|
Schwabe avastab, et päikeselaigud kasvavad ja kahanevad 11 aastase tsükliga. Loe edasi ... |
|
|
|
Robert Oppenheimer määratakse USA tuumaprojekti vastutavaks isikuks. Loe edasi ... |
|
|
|
Schrödinger peab Dublinis Trinity kolledžis loenguid pealkirjaga "Mis on elu?". Loe edasi ... |
|
|
|
Werhner von Brauni juhtimisel arendadatkse välja rakett V-2. Loe edasi ... |
|
|
|
16. juulil viiakse Alamogordos läbi esimene tuumakatsetus. Loe edasi ... |
|
|
|
6. augustil hävitatakse tuumarelvaga Hiroshima. Loe edasi ... |
|
|
|
Bloch ja Purcell tegelevad tuuma magnetresonantsiga. Loe edasi ... |
|
|
|
Eckert ja Mauchly teatavad ENIACist, esimesest täiesti elektroonilisest arvutist. Loe edasi ... |
|
|
|
Cecil Powell avastab pi-mesoni. Loe edasi ... |
|
|
|
Willard Libby tutvustab vanuse määrasmist süsiniku isotoobi C-14 abil. Loe edasi ... |
|
|
|
Lennukiga saavuatakse esimest korda helikiirus. Loe edasi ... |
|
|
|
Maria Goeppert-Mayer näitab, et aatom koosneb kihiti paiknevatest prootonitest ja neutronidest. Loe edasi ... |
|
|
|
Bardeen, Brattain ja Shockley kontrueerivad esimese transistori. Loe edasi ... |
|
|
|
Hendrik Casimir ennustab nõrga Casimiri jõu esinemist plaatkondensaatorites. Loe edasi ... |
|
|
|
Bondi, Gold ja Hoyle pakuvad välja ajas püsiva kosmoloogilise mudeli. Loe edasi ... |
|
|
|
John von Neumann arvutab ENIACi abil pii 2 037 komakohta. Loe edasi ... |
|
|
|
Oort arvab, et päike on ümbritsetud tohutu komeetide pilvega. Loe edasi ... |
|
|
|
Alan Turing pakub välja testi, mis oleks masina intelligentsuse kriteeriumiks. Loe edasi ... |
|
|
|
Esimest korda katsetatakse termotuumarelva. Loe edasi ... |
|
|
|
Donald Glaser konstrueerib esimese mullikambri. Loe edasi ... |
|
|
|
Rosalind Elsie Franklin uurib röntgendifrakstsiooni abil DNA struktuuri ja väidab, et selle tugiahel asub välisküljel. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Townes valmistab esimese maseri. Loe edasi ... |
|
|
|
Watson ja Crick avastavad DNA struktuuri. Loe edasi ... |
|
|
|
Ewing ja Heezen avastavad Vaikse ookeani keskmäestiku. Loe edasi ... |
|
|
|
Stanley Miller näitab, kui juhtida välku läbi anumate, milles on vesi, metaan, lämmastik ja vesinik, võivad tekkida aminohapped. Loe edasi ... |
|
|
|
Auguste Piccard ehitab batüskaafi, millega jõutakse 4 km sügavusele. Loe edasi ... |
|
|
|
Konstrueeritakse esimene tuumareaktor. Loe edasi ... |
|
|
|
Kirjutatakse esimene kompilaator programmeerimiskeele FORTRAN jaoks. Loe edasi ... |
|
|
|
Bridgeman valmistab kõrge rõhu all süsinikust tehisteemante. Loe edasi ... |
|
|
|
Segre ja Chamberlain tekitavad anti-prootoni. Loe edasi ... |
|
|
|
Lee ja Yang aravavad, et beetalagunemise ajal ei pruugi paarsus jääv olla. Loe edasi ... |
|
|
|
Chien-Shiung Wu avastab, et koobalti isotoobi Co-60 beetalagunemisel rikub nõrk vastikmõju paarsuse jäävust. Loe edasi ... |
|
|
|
Nõukogude Liit saadab üles sputniku, Maa esimese tehiskaaslase. Loe edasi ... |
|
|
|
Charles Townes räägib laseri ehitamisest. Loe edasi ... |
|
|
|
Bardeen, Cooper ja Schrieffer loovad ülijuhtivusteooria. Loe edasi ... |
|
|
|
James van Allen avastab, et Maad ümbritsevad kiirgusvööndid. Loe edasi ... |
|
|
|
Rudolf Mössbauer näitab, et on võimalik tekitada "tagasilöögita" gammakiiri. Loe edasi ... |
|
|
|
Juri Gagarin lendab esimese inimesena kosmosesse. Loe edasi ... |
|
|
|
Robert Burns Woodward sünteesib klorofülli. Loe edasi ... |
|
|
|
Gell-Mann ja Ne'eman avastavad elementaarosakeste kaheksanurksed sümeetriamustrid. Loe edasi ... |
|
|
|
Shanks ja Wrench arvutavad pii 100 000 komakohta kasutades arkustangensitel põhinevat matemaatilist meetoditd ja elektronarvutit IBM-7090. Loe edasi ... |
|
|
|
Leon Lederman näitab, et elektron-neutriino on erinev müüon-neutriinost. Loe edasi ... |
|
|
|
Mariner 2 lähetatakse esimesena Veenust uurima. Loe edasi ... |
|
|
|
Vine ja D. H. Matthews seletavad triipe magneetuvatel kividel Maa magnetvälja perioodilise pöördumisega ja magnetpooluste liikumisega paralleelselt ookeani kesmäestikega. Loe edasi ... |
|
|
|
Gell-Mann ja Zweig loovad uue mudeli elementaarosakeste jaoks. Loe edasi ... |
|
|
|
Fitch ja Cronin näitavad, et neutraalsel K-meson lagunemisel eiratakse CPT invariantsust. Loe edasi ... |
|
|
|
John Bell näitab, et kõik varjatud muutuja teooriad peavad rahuldama Belli võrratust. Loe edasi ... |
|
|
|
Weber võtab kasutusele esimese gravitatsioonilainete detektori. Loe edasi ... |
|
|
|
Mariner saadab esimesed selged pildid Marsist. Loe edasi ... |
|
|
|
Luna 10 lendab esimese kosmoselaevana kuu orbiidile. Loe edasi ... |
|
|
|
John Gurdon kasutab rakutuumasiirdamist ja kloonib niimoodi konna, tegu on esimese kloonitud selgroogsega. Loe edasi ... |
|
|
|
Neil Armstrong kõnnib esimese inimesena kuul. Loe edasi ... |
|
|
|
Staelin, Reifenstein, Cocke, Disney ja Taylor avastavad Krabi udukogus pulsari ja ühendavad niimoodi supernoovad, neutrontähed ja pulsarid. Loe edasi ... |
|
|
|
Texas Instruments toob turule esimese kergesti käsitletava elektroonilise kalkulaatori. Loe edasi ... |
|
|
|
Freedman ja J.C. Clauser kontrollivad esimest korda polarisatsiooni korrelatsiooni Belli võrratusega. Loe edasi ... |
|
|
|
Fairchild Semiconductor toob turule esimese CCD sensori suurte piltide saamiseks: 100 X 100 pikslit. Loe edasi ... |
|
|
|
Ostriker ja Peebles avastavad, et nähtava aine hulk tüüpilistes spiraalgalaktikates pole Newtoni gravitatsiooniseaduse põhjal piisav, et neid takistada laiali lendamast või kuju muutmast. Loe edasi ... |
|
|
|
Richter ja Ting avastavad J/psi mesoni, mis viitab kvargi Charm olemasolule. Loe edasi ... |
|
|
|
Mariner 10 möödub Merkuurist ja pildistab seda. Loe edasi ... |
|
|
|
Martin Perl avastab tauoni. Loe edasi ... |
|
|
|
Appel ja Haken kasutavad nelja värvi probleemi lahendamiseks arvutit. Loe edasi ... |
|
|
|
Viking I ja Viking II maanduvad Marsil. Loe edasi ... |
|
|
|
Apple Computer toob turule arvuti Apple II. Loe edasi ... |
|
|
|
James Christy avastab Pluuto kaaslase Charoni. Loe edasi ... |
|
|
|
Voyager 1 ja Voyager 2 saadavad pilte Jupiterist. Loe edasi ... |
|
|
|
Alan Guth pakub välja Inflatsioonilise Suure Paugu teooria kui võimaliku lahenduse horisondi ja lameduse probleemidele. Loe edasi ... |
|
|
|
Alvarez, Alvarez, Asaro ja Michel arvavad, et 65 miljonit aastat tagasi võis Maad tagada hiiglasuur asteroid, mis põhjustas suure hulga liikide väljasuremise ja iriidiumi hulga muutuse K-T kihis. Loe edasi ... |
|
|
|
Rubbia, van der Meer ja CERNI UA-1 töögrupp avastavad W ja Z vahebosonid. Loe edasi ... |
|
|
|
Alec Jeffreys mõtleb välja meetodi inimeste tuvastamiseks DNA abil. Loe edasi ... |
|
|
|
Kroto, Heath, O'Brien, Curl ja Smalley avastavad 60 süsiniku aatomist koosneva molekuli (teatava fullereeni) ebatavalise stabiilsuse ja teevad kindlaks selle struktuuri. Loe edasi ... |
|
|
|
Kosmoselaev Voyager jõuab Uraanini. Loe edasi ... |
|
|
|
Viis kosmoselaeva märkavad Halley komeedi taasilmumist. Loe edasi ... |
|
|
|
Avastatakse, et universumi struktuur koosneb tühimikest ja tihedamatest pindadest nende vahel. Loe edasi ... |
|
|
|
Füüsikuid vaevad päikeselt kiiratavate neutriinode probleem. Loe edasi ... |
|
|
|
Burstein, Davies, Dressler, Faber, Lynden-Bell, Terlevich ja Wegner teatavad, et suur grupp galaktikaid umbes 200 miljoni valgusaasta kaugusel liiguvad kokku Suure Atraktori poole. Loe edasi ... |
|
|
|
Ian Shelton avastab supernoova 1987A. Loe edasi ... |
|
|
|
Kanada, Bailey, Borwein ja Borwein kasutavad iteratiivseid modulaarvõrrandite hinnanguid elliptiliste integraalida jaoks ning superarvutit NEC SX-2 ja arvutavad pii 134 miljonit komakohta. Loe edasi ... |
|
|
|
Z vahebosoni resonants annab tunnistust kolmest kvark-lepton generatsioonist. Loe edasi ... |
|
|
|
Voyager 2 saadab pildid Neptuunist. Loe edasi ... |
|
|
|
Kosmosesse saadetakse Hubble teleskoop. Loe edasi ... |
|
|
|
COBE sateliit avastab ebaühtlused kosmose taustkiirguses, mis on tingitud Suure Paugu aegsest struktuurist. Loe edasi ... |
|
|
|
Galliumdetektori abil detekteeritakse päikeselt saabuvad neutriinud: päevas toimub anduris umbes 1.6 reaktsiooni. Tulemus on väiksem, kui seni päikese toimimist käsitlevatest mudelitest arvutatu. Loe edasi ... |
|
|
|
Zhihong Xia tõestab, et kolmest kehast koosneva süsteemi liikumisvõrrandid ei ole integreeritavad ja liikumine on kaootiline. Loe edasi ... |
|
|
|
Sojourner, kuuerattaline robot maastur sõidab Marsi pinnal. Loe edasi ... |
|
|
|
Wilmut teatab, et ta on klooninud lamba. Loe edasi ... |
|
|
|
Avastatakse, et universum paisub kasvavas tempos. See teadmine on oluline ühendamaks kogu kosmoloogilist mudelit. Loe edasi ... |
|
|
|
Magnetarilt, tugevalt magneetiliste omadustega tähelt lähtuv gammakiirte torm häirib sidesateliitide tööd. Loe edasi ... |
|
|
|
Maad läbivate neotriinude nappus lubab oletada, et neutriinodel on mass. Loe edasi ... |
|
|
|
Demonstreeritakse kvantteleporti: footoni polarisatsiooniolek viiakse üle seisvale footonile. Loe edasi ... |
|
|
|
Katse leida monopolaarseid magneteid ebaõnnestub. Loe edasi ... |
|