Olete kunagi mõne arvuti lahti võtnud? Seal on sees väga erinevad masendavalt keerulisena tunduvad trükkplaadid täis väga erinevaid elektroonikadetaile. Tulemuseks on see, et arvuti ekraanile tuleb pilt. Aga kui midagi katki läheb?
Loomulikult on kõik need skeemid ikkagi lihast ja luust inimeste poolt disainitud ning selliseid inimesi ja firmasid, kes oskavad ja teavad, neid on ka Eestis.

Ilma asjata ei ole vaja kahureid paugutada, pealegi, see on väga kallis. Kas oleks võimalik teha seda kuidagi digitaalselt? Selgub, et on küll ja tehaksegi - päris mürske asendavad sõdurite väljaõppel vastavad simulaatorid. Seda annab teha, sest väga paljusid loodusnähtusi annab väga täpselt kirjeldada valemitega ning üks militaarne simulaatori ei ole midagi muud kui arvutusmasin mis selliseid valemeid rehkendab ning siis tulemusele vastava pildi ekraanile manab.

Laserid on tänapäeval midagi kaugelt enamat, kui need mänguasjad, mida tahvli juures või kusagil peosaalis kasutatakse. Laser on väga paljude jaoks igapäevane ja asendamatu tööriist. Ja kui miski on igapäevane tööriist, siis on selle järgi ka pidev vajadus ning seda on võimalik müüa.
Eesti on väike ja siin tegutsevad firmad on väiksed ning laserite ja selle tarvikute tootmises on meil maailma suurtega väga raske võistelda. Samas on Eestis olemas kompetents selles valdkonnas ning väike on sageli paindlikum. Ja mis puutub peosalides tehtavaid lasershowsid, siis palun väga, ka neid oskame me teha.

Infrapunavalgus on silmale nähtamatu, aga väga oluline sellegipoolest - see on see valgus mis olemise soojaks teeb, sõna otseses mõttes. Väga mitmes väga olulises valdkonnas, näiteks keemias, materjaliteaduses, meditsiiniteaduses või keskkonnafüüsikas on vaja väga täpselt uurida seda infrapunavalgust, mis ühest või teisest uuritavast süsteemist kiiratakse ning selleks on vaja vastavaid mõõteseadmeid.
Infrapunaspektromeeter võimaldabki näha ja uurida neid nähtatamatuid, aga see-eest väga soojasid vikerkaari või spektreid.

Me teame, et esemetel on olemas omadus, mida me värviks nimetame. Me teame samuti, et erinevad esemed on ühes ja samas valguses erinevat värvi. Seda nähtust saab ka täpsemalt sõnastada - kui valgus on vastasmõjus ainega ja kui me teame, et valge valgus koosneb erineva lainepikkusega valguslainetest (värvidest), siis erinevad ained peegeldavad (ja neelavad) neid erinevaid "spektraalkomponente" erinevalt, kusjuures vahel kiirgavad ained ka värvusi, mis algses valgusallikas puuduvad.
Teisisõnu, see, mis värvi üks või teine ese või pind meile paistab ütleb nii mõndagi eseme või pinna materjali ja omaduste kohta ... nii et kui lennukilt vastavate seadmetega maa- või veepinnalt lähtuvat valgust uurida peaks saama näiteks looduskeskkonna reostust uurida? Selgub, et saabki, ei pea tingimata minema ja kätt mulda panema.

Füüsikaharidusega annab tõepoolest kõike teha, alustades mehaanikalahendustest ning lõpetades nanotehnoloogiaga. Ja kuidas mõõta autoklaaside läbipaistvust?
Põhimõtteliselt on nii, et kui keegi on enam-vähem välja mõelnud, mida tal vaja oleks saame me asja paberile panna ja valmis teha ... kui vaid loodusseadused seda lubavad.

Mis juhtub pillikeelega, kui sellele haamrikesega pihta lüüa? See hakkab helisema. Aga kui toksata väga õrnalt mõnd lihast? Selgu, et ka see hakkab võnkuma. Ja kui me suudaksime sellise võnkumise ära mõõta, saaksime väga hea ettekujutuse, kui pinges see konkreetne lihas on ja see on ometi väga vajalik teadmine arstile kes näiteks sportlast uurib? Selgub, et selline haamrike koos registreeriva seadmega on ka valmis tehtud ja tootmisesse antud, siinsamas Eestis.

Kus teie auto parajasti on? Lihtne!

Nanostruktuursete ja mikropoorsete süsinikmaterjalide ning nende valmistamise tehnoloogia uurimine ja arendamine - mis sellisest tegevusest küll välja tulla võiks? Tulevad superkondensaatorid. Milleks superkondensaatorid head on? Aga ikka selleks, et elektrienergiat salvestada. Sest on olemas terve hulk rakendusi, kus tavalised patareid ei ole piisavalt võimsad ja tavalised kondensaatorid ei mahuta piisavalt energiat.

Lennukid lendavad. Miks? Eks ikka sellepärast, et teadjamehed on nad lendavateks ehitanud. Olete näinud selliseid väikese mehe mõõtu lennukeid, mis lendavad vaid õhust ja armastusest?

Kas te teate, miks on muidu väga uhked plasmatelerid nii kallid? Aga sellepärast, et need imepisikesed helendavad "rakud", millest moodustub pilt plasmateleri ekraani sees, töötavad väga kõrgete elektriliste pingete juures ning tulemuseks on see, et vastav juhtelektroonika on väga kallis. Kui oleksid olemas madalamatel pingetel töötavad plasmapunktid... . Selle kallal töötataksegi - koostöös Samsungiga otsitakse uudseid lahendusi sellele probleemile. Igasse kodusse plasmateler!

Kas teate, missugust kiirgust on võimalik antennidega kinni püüda? Selgub, et näiteks maailmaruumist jõuab maale vägagi huvipakkuvaid raadiolaineid - selliseid laineid uurivad raadioastronoomid. Neid raadiolaineid püüavad kinni antennid, mida me maakeeli paraboolideks nimetame ... satelliitsidest rääkimata. Ainult, et need paraboolantennid võivad olla vägagi suured ning nende konstrueerimine ja tootmine on üksjagu keeruline ettevõtmine.