Tsirkooniumoksiidist (ZrO2) mikrorullid – kas kõrgtehnoloogiline läbimurre?

Üks märkimisväärne tulemus, millega Tartu Füüsika Instituudi materjaliteadlased on viimasel ajal silma paistnud, on uudsete oksiidmaterjalist mikromõõdus rullide valmistamine sool-geel meetodil. Käesoleva kokkuvõtte autor, TÜ Füüsika Instituudi doktorant Sven Lange kaitseb 17.juunil sel teemal oma doktoritööd (Toim. A.Tamm).
Sool-geel meetod kätkeb endas vajaliku keemilise koostisega meetaolise viskoosse metall-orgaanilise lähtematerjali mehaanilist vormimist ja sellele järgnevat keemilis-termilist tahkestamist. [...]

Tartu plasmafüüsikud aitavad Läänemerd päästa

PlasTEP-i projektis osalev Füüsika Instituudi gaaslahenduslabor üritab koos viieteistkümne välispartneriga luua plasmal baseeruva tehnoloogia prototüübid, mis tulevikus aitaksid vähendada Läänemere ümbruse vee -ning õhusaastet.
Umbes kolm aastat tagasi otsisid PlasTEP-i programmi eestvedajad endale Eestist seoses kavandatava projektiga partnereid. Gaaslahenduslaboril oli aga reaalne kogemus saasteühendite eemaldamise osas olemas ning nende hiljutise uurimistöö temaatika ühildus projektiga ideaalselt. Kasuks [...]

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: jaanuar 2010

Kirjastuse Elsevier arvutivõrkude, -raudvara ja –arhitektuuri alaseid artikleid publitseerivate teadusajakirjade seas hetkel kõrgeima impact factor’iga ajakirjas Microelectronic Engineering ilmus Indrek Jõgi artikkel, [Microel. Eng. 87(2), 2010, 144-149]
Atomic layer deposition of high capacitance density Ta2O5-ZrO2 based dielectrics for metal-insulator-metal structures
Indrek Jõgi, Kaupo Kukli, Mikko Ritala, Markku Leskelä,
Jaan Aariku, Aleks Aidla ja Jun Lu
Töös käsitleti võrdlevalt erinevatele [...]

EFS valik Eesti füüsikute tegemistest: detsember 2009

Seadmed, mis mõõdavad gaaside sisaldust meid ümbritsevas õhus – gaasisensorid – on kahtlemata vajalikud, mõelgem kasvõi hapniku ja süsihappegaasi sisaldusele meid ümbritsevas õhus.  Gaasisensorite arendamises on aktiivselt tegevad ka Eesti füüsikud.
Plaatinaga kaetud Cr2O3 kiled takistuslike gaasisensorite materjalina
A.Kasikov, A.Gerst, A.Kikas, L.Matisen, A.Saar, A.Tarre, A.Rosental
Takistuslike gaasisensorite töö põhineb asjaolul, et pooljuhi pinnakihi juhtivus sõltub ümbritseva gaasikeskkonna koostisest. [...]

Titaandioksiidi (TiO2:Sm) luminestsentsomadustest

Teatavasti märkimisväärse osa maailma energiatarbimusest moodustab valgustus, seetõttu püütakse välja töötada odavamaid ja suurema valgusviljakusega luminestsents- valgusteid. Viimased annavad valgust tänu sobiliku luminofoor- materjali helendumisele lühilainelise kiirguse (nt UV-kiirguse) toimel. Kuna tavalised elavhõbedalahendusel põhinevad luminestsentstorud kätkevad keskkonnariske, siis edasine suund on LED-lampide täiustamisel.
Luminofoor peab olema eelkõige selline, mis neelab tugevasti primaarkiirgust ja konverteerib selle [...]

Heledaimad parvegalaktikad aitavad mõista galaktikaparvede teket

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=3):
R. Coziol ja kaasautorid Mehhikost koostöös Erik Tagoga Tartu Observatooriumist uurisid galaktikaparvede heledaimaid galaktikaid ning nende tähtsust galaktikaparve tekkimisel.
Galaktikaparved on dünaamiliselt seotud süsteemid, mis koosnevad sadadest kuni tuhandetest galaktikatest ning galaktikatevahelisest kuumast gaasist. Vastavalt tänapäevasele kosmoloogilisele mudelile moodustuvad sellised parved väiksemate galaktikagruppide liitumisel. Numbrilised simulatsioonid on näidanud, et galaktikaparved on dünaamiliselt [...]

Lähedaste kvasarite ümbrus Sloani taevaülevaates

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=2):
Heidi Lietzen ja kaasautorid Tuorla ning Tartu observatooriumitest uurisid Sloani galaktikate kataloogi abil seoseid kvasarite ja neid ümbritseva keskkonna vahel.Tä
napäevase arusaama järgi on kvasarid ehk "kvaasi-stellaarsed objektid" aktiivse tuumaga galaktikad, kus kiirgus vabaneb aine akretsioonil galaktika keskel asuvale ülimassiivsele mustale augule. Kompaktne tuumaosa võib heleduselt ületada mitu suurusjärku kogu ülejäänud peremeesgalaktikat, [...]

Galaktikate jaotus Universumis sõltub globaalsest keskkonnast

Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee/?page=teadusuudised&id=1):
Elmo Tempel, Jaan Einasto ja kaasautorid Tartu Observatooriumist analüüsisid galaktikate jaotust Universumis ning leidsid, et galaktikate jaotus sõltub oluliselt galaktika rollist grupis ning keskkonnast, kus galaktika paikneb. Analüüsist tuleneb, et Universumi kõige tihedamates piirkondades, superparvede tuumades, puuduvad peaaegu täielikult nõrgad galaktikad.
Galaktikate jaotuse uurimine annab suurepärase võimaluse, kuidas paremini mõista galaktikate teket [...]

Teaduspark kavandab Nanolabi ehitust

Tartu Teaduspark kavatseb järgmisel aastal hakata ehitama Nanolabi, mis on Tartusse kavandatav Eesti esimene nanotehnoloogia labori ja puhaste ruumide kompleks. Seoses ehitusega külastasid Tartu Teaduspargi, Füüsika Instituudi ja Eesti Nanotehnoloogia Arenduskeskuse esindajad Soome juhtivat nanotehnoloogia arenduskeskust Micronova.
Teaduspargi poolt organiseeritud külastuse eesmärgiks oli tutvuda Helsingis asuva Micronova puhaste ruumidega. „Teadusparki kavandatav nanolabor koos puhaste ruumidega oleks [...]

TÜ Füüsika Instituudi teadlased töötavad Philipsi tellimusel välja tomograafi

Sellest aastast alates osalevad Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadlased Euroopa Liidu projektis STRING, mille eesmärk on välja töötada uut tüüpi tomograaf, mis muudab haiguste diagnostika patsiendisõbralikumaks ning funktsionaalsemaks.

Projekti raames viivad füüsika instituudi teadlased läbi uute,
valgustkiirgavate materjalide uuringuid. Projekti lõppeesmärk on välja
arendada uuetüübilise positronide kiirgusel põhineva tomograafi (nn
PET-tomograafi) prototüüp, mis võimaldaks parandada PET kujutise
kvaliteeti, vähendada patsiendi [...]

Next Page »