Põrkuvad galaktikad

Kahe Maast umbes 62 miljoni valgusaasta kaugusel oleva galaktika kokkupõrge algas rohkem kui 100 miljonit aastat tagasi. Aeglase kokkupõrke käigus on Antennae galaktikates tekkinud miljoneid tähti, millest suuremad on juba ammu supernoovana plahvatanud.
Chandra röntgenkiirte teleskoobiga tehtud foto näitab suuri kuumi gaasipilvi, mis koosnevad osaliselt supernoovade plahvatustel tekkinud raskematest elementidest. Hapniku, raua, magneesiumi [...]

Koroona massipurse tekitas geomagneetilise tormi

Esimesel augustil täheldas Solar Dynamics Observatory Päikese Maa-poolsel küljel äärmuslikke tingimusi. Toimus C3-klassi päikesepurse ehk protuberants, päikesetsunami, Päikese pinnalt tõusid mitmed ‘magnetniidid,’ ilmnesid mitmed raadiolainete pursked ning koroona massipurse.

Pildil tähistavad erinevad värvid erinevaid pinnatemperatuure vahemikus ~1 kuni 2 miljonit kraadi Kelvini järgi. Päikesepurske ajal jahtuvad mõningad Päikese mõned regioonid maha, mil teised muutuvad tunduvalt kuumemaks. [...]

Osakestefüüsika kogu tulevik ühel slaidil

Kuus päeva kestnud Rahvusvahelisel Kõrgete Energiate Füüsika konverentsil esitletud ligi 10,000 slaidist leiavad mõningad ka tulevatel aastatel suuremat kõlapinda. CDF ja DZero esitletud Higgsi välistamise piirangud, esimesed Suure Hadronite Põrguti top kvargi kandidaadid ning MINOS-e eksperimendis ilmenud vahe neutriinode ja antineutriinode massis. Järgnevatel aastatel otsustatakse ka, milliseid uusi kiirendeid ehitama hakatakse ning siis on poliitikakujundajad [...]

Päikese-sarnane täht pruuni kaaslasega

Päikese-sarnase tähe PZ Tel A ümber tiirleb 18 astronoomilise ühiku (AÜ) kaugusel pruun kääbus PZ Tel B. Avastatud pruun kääbus on üks väheseid, mis on avastatud ematähele lähemal kui 30 AÜ-d.
Pruunid kääbused on veidrad objektid, mis on oma temperatuuri ja massi poolest midagi tähe ning planeedi vahepealset. Need on jahedamad ja kergemad kui tähed, [...]

Prometheus tekitab hiiglaslikke lumepalle

Üks Saturni väiksemaid kuusid Prometheus tekitab gaasikera ümber tiireldes omaenda kaaslasi. Cassini satelliidi poolt tehtud pildid näitavad, et Prometheuse gravitatsioon häirib Saturni F-rõnga jääosakesi. Kui järgnenud säbarlainetus mööda rõngast levib, moodustuvad kuni 20 kilomeetrise diameetriga hiiglaslikud lumepallid.
Mõningad nendest rebitakse järgnevate Prometheuse lähenemistel taas katki, kuid sellekuise ajakirja The Astrophysical Journal Letters ilmunud artikli kohaselt õnnestub [...]

Peaaegu nii kõva kui teras

Vene teadlased Siemens Corporate Technology’s kasutavad erilisi süsinik-nanoosakesi, et alumiiniumi omadusi paremaks muuta. Nad lisavad sellele jalgpallikujulisi fullereeni molekule, et saada materjale, mis on ligikaudu kolm korda tugevamad kui tavalised sulamid, ent kaaluvad seejuures tunduvalt vähem.
Loe lisaks: Nanowerk

Jupiteri suurune komeet

Komeedid ei pruugi olla ainsad pikkade ja helendavate sabadega taevakehad. Täht, mis on Maast 153 valgusaasta kaugusel puhub aeglaselt planeet HD 209458 atmosfääri minema. See aga annab Jupiterist veidi väiksemale planeedile samasuguse efekti.
NASA Hubble’i teleskoobi vaatluste kohaselt tiirleb planeet tähele nii lähedal, et päikesetuul kannab aeglaselt planeeti ilmaruumi. Siiski ei kao planeet lähiajal veel kuhugi.Teadlaste [...]

Päikesevarjutus kattis Vaikse Ookeani pimedusega

11.juulil Kuu poolt varjutatud Päike nähtuna Lihavõttesaarelt, 3700 kilomeetrit Tšiili rannikust läänes.
Täielik päikesevarjutus kattis pühapäeval pimedusega ligi 11,000 kilomeetri laiuse ala.

ISS-i meeskond pildistas kosmosest virmalisi

Rahvusvahelise Kosmosejaama meeskonna tehtud pilt virmalistest, mille põhjustas arvatavasti 24. mail toimunud Päikese koroona materjali purse. ISS asus foto tegemise ajal India Ookeani lõuna osa kohal. Kuigi harilikult on virmalised näha ainult pooluste lähedal, võivad tugevamad Maa magnetvälja mõjutavad magnettormid neid ekvaatori poole nihutada.
Virmalised tekivad, kui päikesetuule ioonid põrkuvad ülaatmosfääris olevate hapniku -ja lämmastiku aatomitega. [...]

Ülejahutatud vihmapiisad ja reaktiivlennukid

Pilvekihte läbivad turbopropeller -ning reaktiivlennukid tekitavad teatud atmosfääritingimuste puhul ootamatuid lokaalseid lume -ja vihmasadusid. Nähtusega kaasnevad ka müstilistena tunduvate aukude teke.
Turbopropeller lennuki labade otsad põhjustavad õhu kiiret paisumist, mistõttu keskkonna temperatuur langeb ning ülejahutatud veepiisad külmuvad. Külmunud veepiisad sajavad alla kas vihma või lumena. Reaktiivlennukid tekitavad õhu paisumisel tekkiva efekti, kui õhk ise on algselt [...]

Next Page »