Astronoomid avastasid eksoplaneedil supertormi

Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO) astronoomid leidsid Väga Suurt Teleskoopi kasutades esimest korda tõendeid Päikesesüsteemist väljaspool asuval planeedil möllavast supertormist.

Teadlased ütlesid, et planeet HD209458b on väga sarnane Päikesesüsteemi suurima planeedi Jupiteriga, ent tunduvalt kuumem. Süsinikmonooksiid (vingugaas, toim.) liigub pidevalt tohutul kiirusel planeedi kuumemalt, tähe pool olevalt küljelt, jahedamale. Astronoomid arvutasid vaatluste käigus ka ühe teise “esimese” omaduse – neil oli võimalus mõõta planeedi enda orbitaalkiirust. Orbitaalkiiruse abil on aga võimalik omakorda arvutada planeedi täpne mass.

Kunstniku nägemus eksoplaneedil möllavast supertormist. Foto: Euroopa Lõunaobservatoorium

“HD209458b ei ole kohe kindlasti planeet nõrganärvilistele. Uurides väga täpselt mürgist süsinikmonooksiid gaasi, leidsime me tõendeid, et planeedil puhub ’super’ tuul kiirusega 5,000 kuni 10,000 kilomeetrit tunnis,” naljatles Ignas Snellen, Leideni observatooriumi astronoom, kes töörühma juhtis.

Planeet, mille mass on umbes 60·% Jupiteri omast, tiirleb Maast 150 valgusaasta kaugusel Pegasuse tähtkuju suunas asetseva tähe ümber. Kuna HD209458b on tähele umbes 20 korda lähemal kui Maa Päikesele, küünivad tähepoolsel küljel olevad temperatuurid 1,000 kraadini Celsiuse järgi. Lisaks on päikese poole suunatud alati planeedi sama külg, mistõttu on teine külg tunduvalt jahedam. “Maa peal viivad suured temperatuuri erinevused tugevate tuulteni ning nagu meie uued mõõtmised paljastavad, pole olukord teistsugune ka HD209458b-l,” ütles töörühma liige Simon Albrecht Massachusettsi Tehnikaülikoolist.

Planeet avastati tänu tähelt Maani jõudva valguse imeväikesele nõrgenemisele. Iga 3,5 päeva tagant liigub planeet meie vaatenurgast enda ‘ematähe’ ette ning blokeerib kolmeks tunniks osa tähevalgusest. Snelleni töörühm analüüsis Euroopa Lõunaobservatooriumi Väga Suure Teleskoobi abil tabatud muutust spektrograafi ehk valguse analüüsiinstrumendi abil.

Viimase “suur täpsus võimaldas meil esimest korda mõõta süsinikmonooksiid gaasi liikumiskiirust,” ütles teine töörühma liige, Remco de Kok Hollandi Kosmoseuuringute instituudist. Mõõtmiste aluseks oli Doppleri efekt – nimelt nihkuvad süsinikmonooksiidi poolt jäetud tumedad spektrijooned veidi sõltuvalt sellest, kas gaas liigub Maa suunas või Maast eemale.

Astronoomid ütlesid samuti, et nad saavutasid ka teisi “esimesi” vaatlustulemusi. Lisaks mõõtsid nad ka esimest korda kiirust, millega planeet oma ematähe ümber tiirleb. Üldiselt saab mõõta Päikesesüsteemist väljaspool asetseva planeedi massi, mõõtes planeedi põhjustatud tähe võbelemist ning võttes lisaks aluseks teooria poolt etteantud tähe massi. “Antud juhul aga õnnestus meil mõõta planeedi liikumist ning seega teha seega kindlaks ka tähe -ning planeedi mass,” ütles Ernst de Mooij, Leideni Observatooriumist.

Samuti õnnestus astronoomidel esimest korda kindlaks teha, kui suure osa eksoplaneedi atmosfäärist moodustab süsinik. “Tundub, et HD209458b on tegelikult sama süsinikurikas kui Jupiter ja Saturn. See viitab sellele, et planeet tekkis samuti samamoodi. Tulevikus võivad astronoomid seda tüüpi vaatlusi kasutada selleks, et uurida Maa sarnaste planeetide atmosfääre, et kindlaks teha, ka seal leidub elu või mitte,” ütles Snellen.

ESO uurimus avaldati sellel nädalal ilmunud ajakirjas Nature.

Loe lisaks·:
Euroopa Lõunaobservatoorium·: “VLT Detects First Superstorm on Exoplanet”

Teised selle mõtteraja postitused

1. Universumi suurim staar
2. Merkuur on elavam kui varem arvatud
3. Jupiteri suurune komeet
4. Leiti vihjed elu olemasolust Saturni kuul
5. Paul Davies: Kõhedust tekitav vaikus
6. Elu Titanil oleks haisev ja plahvatusohtlik
7. Planeet, mis vilistas teadlaste teooriatele
8. Michael R. Meyer: Kuidas planeedid tekivad?
9. Inimene, kosmos, maa
10. Maavälise elu otsingud