23.-24. augustil ja 14.-15. septembril 2012
korraldab EFS Tartus kaheosalise koolituse gümnaasiumi füüsikaõpetajatele
Gümnaasiumi ainekava alused ja rakendamine
Kavas on:
Uute õpikute – Füüsikalise looduskäsitluse alused (FLA) ja Elektromagnetism tutvustus
FLA ja Mehaanika kursuste praktilised tööd
Näidistunnid
FLA kursuse ülesanded
Teistmoodi Elektromagnetismi kursus
Koolituse esimeses osas (23.-24.08) on rõhuasetus uute õpikute tutvustusel, teises (14.-15.09) aga praktilistel töödel.
Koolitus on osalejatele tasuta (sh toitlustus ja majutus). Rahastatud SA “Innove” poolt.
Kogumaht 32 tundi. Osalejate arv 50.
Registreerumiseks tuleb täita REGISREERUMISVORM. Registreeruda saab koolituse mõlemale osale eraldi. Valida tuleks mõlemad, kui see vähegi võimalik on, sest koolitus on üles ehitatud tervikuna.
LHC töötab jälle. Energia on nüüd 8 TeV (enne oli 7 TeV), mis tundub olevat üsna tagasihoidlik, aga on tegelikult oluline edenemine. Muidugi on tegemist uue maailmarekordiga, aga olulisem on see, et „masina avastuspotentsiaal on märgatavalt tõsunud”.
Fotograafia on läbi kogu ajaloo sisaldanud tubli annuse käsitööd. Kuigi tänaseks on kemikaalidega solberdamine ja peenmehaaniline meisterdamine suuremal jaolt asendunud kannatlku arvutiklõpsutamisega, siis traditsioone hoitakse ikka elus.
Rahvusvaheline pinhole fotograafide kogukond kutsub aprilli viimasel pühapäeval läbi nõelaaugu pildistama.
WPPD ei ole konkurss ega äriprojekt, aga see on hariv ja annab toreda isetegemise kogemuse ülitehnoloogilise igapäeva taustal.
See ei ole konkurss ega äriprojekt, aga see on lahe, hariv, annab mõnusa käed-külge kogemuse meie ületehnoloogistatud igapäevas.
Füüsikapäevade ettekannetes oli CERNist mitu korda juttu. Oodatatakse kannatlikult, et LHC annaks 2012. aastal piisavalt statistikat ja oodatakse muudki. Mida siis täpsemalt? Higgs, neutriinode kiirus, antiaine… On huvitavad ajad, kindlasti peab keegi CERNi sõitma ja teateid tooma. Kiiresti registreeruma!
TEDis rohkem kui aasta kestnud unistused ja planeerimine viisid 12. märtsil uue harivate videote kanali avamisele. TED rõhutab, et neil pole vähimatki plaani korraldada videorevolutsiooni hariduses. Ei-ei, kindlasti mitte! Pigem püüavad nad ulatada õpetajale käe, küsides: „Millega me saame aidata?”
Adam Savage, keda me hästi tunneme müüdimurdjana, räägib kolm lugu. Teinekord veab aju aastaid kaasas mingit mõtet, kuni lõpuks taipad, miks see on huvitav ja milles on selle kaudne tähtsus, ütleb ta.
Suvekool toimub 26. – 28. juunil 2012 Ventspilsis. Jutuks tuleb kosmosetehnoloogia, aga tutvume ka Läti füüsikasaavutustega ja koolifüüsikaga.
Teema lõimub peamiselt gümnaasiumifüüsikaga – 5 kursus “Mikro- ja megamaailm” ja vastab integreeritud valikkursuse „Loodusteadused, tehnoloogia ja ühiskond” füüsika ja astronoomia moodulitele (ainekavad LOTE-l tegemisel). Põhikoolikursusest leiab lõimuvaid teemasid nii optikast (peeglid), kui ka mehaanikast (Päikesesüsteem).
Täpne kava selgub aprilliks, praeguses plaanis on:
Esimene päev:
sõit Tartust Ventspilsi, tutvumine Ventspilsi Kolledži ja linnaga, majutamine ja õhtusöök
Teine päev:
sõit Irbenesse, kus asub raadioastronoomiakeskus VIRAK. Põhja-Euroopa suurim raadioteleskoop (d=32 m). Ekskursioon ja loengud nii VIRACist kui Läti teadusest.
Kolmas päev:
ennelõunal Läti kooli ja teaduskeskuse külastus. Peale lõunasööki algab kojusõit.
HIND: 140 eurot, kui osavõtjaid on üks bussitäis ~40 õpetajat (kui osalejaid on alla 35, tuleb hind oluliselt kallim).
Osavõtjate maksimaalne arv: 50 (Suvekool Lätis, osalejad 18. aprilli seisuga)
Õppekava portaalis on nüüd kõigile lugeda gümnaasiumi valdkonnaraamat, milles omakorda sisaldub loodusainete osa ja seal sees ka füüsika teemad. Valdkonnaraamat püüab olla abiks õpetamisel, töö planeerimisel ja uue ainekava rakendumist toetada.
Mõnikord võib kerkida keeruline küsimus. Näiteks kui suur on kõige suurem täht, kui öeldake, et Päike on selline tavaline, keskmisest pisem? Lihtne on leida, et VY CMa, punane ülihiid Suure Peni tähtkujus on 1800-2100 korda Päikeset suurem ja ongi suurim teadaolev täht. Aga ka pärast seda, kui oleme välja arvutanud, et reisilennukil läheks selle tähe ümber tiiru tegemiseks 1200 aastat, jääb selline suurus hoomamatuks. Võime mudugi proovida teisi võrdlusi, kümnega korrutamist ja palju muudki (scale_of_universe_enhanced), kuigivõrdki koduseks jääb ikka vahemik megameetrist mikromeetrini.
Mõõtude küsimus pole ainus väljakutse meie kujutlusvõimele. Kuidas kujutada endale ette, et ainüksi USA lennuliinidel kasutatakse ööpävas neli miljonit plastopsikut? Me pole ju kunagi näinud korraga miljonit topsikut ja ei näegi arvatavasti. Kunstnik ja fotograaf Chris Jordan püüab seletada.
