Konverents “Kuidas rajada EL esimene väike moodulreaktor?

Eesti tuumaenergeetika ettevõte Fermi Energia (https://fermi.ee/) korraldab 28. jaanuaril Tallinnas konverentsi. Peateemaks on Eestisse väikese moodulreaktori ehitamine, aga päevakavva mahuvad ka pressikonverents ja diskussioon. Ettekanded on valdavalt inglise keeles, aga on räägitud, et tõlgitakse. Osalustasu on 200 eurot, registeerumine konverentsi kodulehel (https://fermi.ee/konverents/). Kes on huvitatud tasuta pääsmega konverentsile minekust, palun registreeruda siin.

4. klasside õpilased osalesid harrastusteaduslikus projektis „IgaILMaga“

Õpilaste poolt 27. novembril kogutud andmed

Õpilased kolmandatest ja neljandatest klassidest üle Eesti kogusid oktoobris ja novembris ilmaandmeid, osaledes meteoroloogilises harrastusteaduslikus projektis „IgaILMaga“.

Projekti eesmärgiks oli  suunata õpilasi tegelema ilmavaatlustega, et seeläbi toetada nende ilma ja ilmanähtuste paremat mõistmist. Õpilased kasutasid FMI (Soome Meteoroloogia Instituut) mobiilirakendust, mis ühelt poolt annab informatsiooni hetke ilma ja kümne päeva prognoosi kohta, teisalt võimaldab edastada ilmaga seotud andmeid meteoroloogiainstituudile. Kahekuulise perioodi jooksul koguti ja edastatati mobiilirakenduse kaudu ilmastikuandmeid, mille tulemusi oli võimalik jälgida interaktiivsel kaardil reaalajas. Projekti käigus kogutud ilmaandmeid kasutatakse Eesti sademete jaotuse andmestiku parendamiseks.

Projekti kaudu uuriti ka harrastusteaduslikes tegevustes osalemise mõju õpilastele. Projekt on osa Tartu Ülikooli doktorandi Kristel Uiboupina doktoritööst „Õpilaste poolt kogutud suurandmesüsteemide kasutamine atmosfääriteadustes.“ Juhendajad: dots Piia Post, prof Krista Uibu.

Projekti toetab NSVHI19074 „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine“.

Erilised tänud kuuluvad Ismo Karjalainenile (Finnish Meteorological Institute (FMI)).

Koolitusele CERN’i!

Füüsikaõpetajad jälle oodatud ühinema õppekäiguga CERNi. Seekordne sõit Genfi toimub  26.-30. aprillil 2020. CERN ja haridusministeerium katavad kulud, nii et osalejatele on koolitus tasuta. CERN koolitab meid inglise keeles, linnarahvas räägib seal põhiliselt prantsuse keeles. Jagage kindlasti infot sellest suurepärasest võimalusest kolleegidega, kes koolifüüsika listis ei ole. Väga äge oleks, kui koos füüsikutega saaksid CERNis käia vähemalt mõned mitmeaineõpetajad. See seoks ehk tasapisi ühte kõiki füüsikat õpetavaid õpetajaid.

Koolitusele kandideerimiseks on vaja hiljemalt 1. oktoobriks 2019 saata sooviavaldus koos motivatsioonikirjaga EFS füüsikaõpetajate osakonna juhatusele – fo@fyysika.ee. Üksikküsimustega võib helistada ja kirjutada – jaan.paaver@gmail.com või riina.murulaid@gmail.com.

Juhuks, kui keegi veel kõhkleb avalduse saatmisel, külastagu CERNi virtuaalselt ja enam ei kõhkle:
https://home.cern/news/news/knowledge-sharing/cerns-international-high-school-teacher-programme-turns-20

Oli aineühenduste suveseminar

Niisiis, “E-koolikott on keskkond õppematerjalide leidmiseks, avaldamiseks ja õppematerjalidest kogumike komplekteerimiseks.” Käigus aastast 2015. Mart Laanpere ja TLÜ poolt eelanalüüsitud. Läbinud õige mitmeid arenduse etappe.

Seda “elu mõtet” ja protsessi arvestades on täiesti arusaamatu, kuidas on saanud tekkida olukord, kus 2019.aasta suvel E-koolikoti esindajad räägivad, kuidas nad nüüd on hakanud tegelema E-koolikoti materjalide autoriõiguste küsimustega (rääkimata täiesti triviaalsetest süsteemi arendustest, nagu võimalus teha materjale nähtavaks ainult autorile ja toimetajatele).

Miks nii traagilises toonis?

Aga andmebaasi aluspõhimõtete koostamisel tehtud vead võivad kergesti viia selleni, et kogu projektiga tuleb otsast alustada. Sest, konkreetsel näitel, kui ei ole teada, kas E-koolikoti materjalides kasutatud piltide, tekstide jms autoriõigustega on kõik korras, siis tähendab see, et kõik tuleb üle vaadata. Kogemus ütleb, et igas toimetamata materjalis on probleeme, mis tähendab, et materjal tuleb “autorile tagasi saata”, ehk siis kõik algabki otsast (see mõte öeldi sessioonil ka mitmel korral välja).

Hullem veel, E-koolikoti esindajatel justkui ei olnud vastuseid, st teadmist, mis edasi juhtuma hakkab. Eriti seoses kogumikega. Kirjeldati vaid probleeme.

Ma tõesti ei saa aru, millega on tegelenud kõik need kõrged kogud, kes E-koolikotti arendanud … seda enam, et seda tüüpi repositooriumidega seonduvad põhimõttelised probleemid on teaduskirjanduses hästi ära kirjeldatud (vt näiteks https://ieeexplore.ieee.org/document/6461873/). Mis kogumikke puudutab, siis näiteks kaks tõeliselt suurt e-materjalide keskkonda on materjalide remiksimise funktsiooni oma platvormis välja lülitanud. Miks?

Täna peaks igaüks, kes sarnaseid arendusi planeerib või haldab, suutma näidata, kuidas ta eelkäiad põhja ajanud karidest mööda kavatseb saada.

Samas ei olnud sessioonil kohal ühtki nendest, kes seda protsessi tegelikult suunavad. Nii et küsida ei olnud kelleltki.

Kui oleks kuuljaid kõrvu, siis soovitaksin välja vahetada kõik eksperdid, kelle osalusel täna töös olev kontseptsioon loodud. Sest järgmiste ämbrite kolin oli sessioonil juba kuulda – idee/tahtmine, et E-koolikott võiks olla nii üles laetud ja toimetatud materjalide kogu kui ka õpetajatele oma materjalide üles laadimise koht, sisaldab juba eos probleeme, millega senist praktikat arvestades hakkama ei saada.

Teisiti: haridus- ja teadusministeerium võiks end kokku võtta ja targaks tellijaks hakata. Eesti õpetajad ja õpilased väärivad paremat … või vähemalt seda, et haridusse suunatud vahendeid tühja ei kulutataks.

Kaido Reivelt
Eesti Füüsika Selts
TÜ koolifüüsika keskus