Eriolukorrast

Nagu me näeme, eriolukorras tehakse erilisi asju, mis on ju paratamatu. Ma olen üldiselt seda meelt, et me peaks juba praegu mõtlema ja arutama, mis on need tänased erilised asjad, mis edaspidi tavaolukorras võiksid tavaliseks saada. Kindlasti seda on, paneme kirja ja kui olukord muutub, analüüsime täpsemalt. Kahju küll, aga selles päris toredas plaanis on üks konks. Otsustajad, need, kelle õigusega meie elu ja tegemisi raskel hetkel korraldada me lepime, avastavad, et nii on ju palju lihtsam. Ministrid ja kantslerid ongi juba asunud rääkima, et paindlikkust oleks rohkem vaja, saaks kiiresti asjad ära otsustada ja tegutseda. Ma ei ole sellega nõus. Paindlikkus kõlab küll hästi, aga ma ei leia põhiseadusest seda punkti, mis nõuaks, et meie riigikorraldus peab päev-päevalt üha paindlikumaks minema. Demokraatlikule ühiskonnale on omane teatav aeglus ja keerukus, ma ütleksin isegi uimasus. See on vajalik kaitsemehhanism, et et niisama lihtsalt ei pääseks otsustama need, kes tegelikult üldse valitsemiseks ei kõlba.

Küllap on juba kõik kuulnud või lugenud, et valitsus küsib homme riigikogult mitmete seaduste muutmist, et eriolukorras paremini toime tulla. On ka mõni punkt haridusalast. Õpetajaid on tigedaks ajanud see, et paindlikkus on planeeritud tähtajatult, st eriolukorras valitsusele antud võimalused jäävad neile ka tavaolukorras. Kuigi ministeeriumist on juba tagasi aetud, keerutatud ja pisendatud, on suur ja enamasti vaikiv õpetajate kogukond saanud pahaseks. On ka põhjust. Küllap olete tuttavad ka selle poolpoliitilise trikiga, et esmaspäevasel koosolekul arutlusele tulev küsimus saab avalikuks reede pärastlõunal. Seepärast kirjutan minagi seda kirja kaunil pühapäeva hommikul, kui oleks hoopis muid asju teha.

Tallinna Reaalkooli õpetaja Martin Saar pani kokku kirja riigikogule, kirja lõpus lingitud. Martin on teinud hea, lühikese ja selge kirja, mis keskendub ühele põhilisele probleemile ja pakub lahenduse. Tubli töö. EFS füüsikaõpetajate osakonna juhatus osales ühel koosolekul, vahetas veidi omavahel kirju ja otsustas, et me anname sellele pöördumisele oma allkirja.

PT Jaan

Aineühenduste avalik pöördumine Riigikogu poole 05.04.2020

Eelteated: füüsikaõpetajate päevad ja füüsikaõpetajate suvekool

Kuigi talve pole veel olnud, tuleb peagi ikka kevad ning sellega koos füüsika- ja füüsikaõpetajate päevad 17.-18. aprillil. Nagu ikka, teine päev on põhiliselt füüsikaõpetjatele. Võib-olla jälle Füüsikumis, aga on ka teisi mõtteid, nii et püsige liinil.

Me kõik teame, et ennustamine ja eriti just tuleviku ennustamine on tänamatu tegevus. Ometi on 18. aprilli esialgsesse päevakavva planeeritud tulevikuteemad: kvantarvutid, tuuma- ja taastuvenergia, kuidas inimesed üha juhmimaks jäävad, kuidas neid jälgida ja kontrollida, näiteks kiibistades. Heaks tavaks on saanud füüsika õpetajate kokkusaamistel korraldada mõned lahedad töötoad. Nii on seegi kord plaanis, kuigi ei oska veel ennustada, millised need tulevikuteemalised töötoad tulevad.

Tuleb ka suvi ja suvekool 12.-13. augustil Roosta Puhkekülas. Sinna on päris palju aega, aga juba on liikunud mõte teha koostööd nende õpetajatega, kes koolimajas tegelevad käsitöö, meisterdamise, tehnika, tehnoloogia, aga ka leiutamisega.

Konverents “Kuidas rajada EL esimene väike moodulreaktor?

Eesti tuumaenergeetika ettevõte Fermi Energia (https://fermi.ee/) korraldab 28. jaanuaril Tallinnas konverentsi. Peateemaks on Eestisse väikese moodulreaktori ehitamine, aga päevakavva mahuvad ka pressikonverents ja diskussioon. Ettekanded on valdavalt inglise keeles, aga on räägitud, et tõlgitakse. Osalustasu on 200 eurot, registeerumine konverentsi kodulehel (https://fermi.ee/konverents/). Kes on huvitatud tasuta pääsmega konverentsile minekust, palun registreeruda siin.

4. klasside õpilased osalesid harrastusteaduslikus projektis „IgaILMaga“

Õpilaste poolt 27. novembril kogutud andmed

Õpilased kolmandatest ja neljandatest klassidest üle Eesti kogusid oktoobris ja novembris ilmaandmeid, osaledes meteoroloogilises harrastusteaduslikus projektis „IgaILMaga“.

Projekti eesmärgiks oli  suunata õpilasi tegelema ilmavaatlustega, et seeläbi toetada nende ilma ja ilmanähtuste paremat mõistmist. Õpilased kasutasid FMI (Soome Meteoroloogia Instituut) mobiilirakendust, mis ühelt poolt annab informatsiooni hetke ilma ja kümne päeva prognoosi kohta, teisalt võimaldab edastada ilmaga seotud andmeid meteoroloogiainstituudile. Kahekuulise perioodi jooksul koguti ja edastatati mobiilirakenduse kaudu ilmastikuandmeid, mille tulemusi oli võimalik jälgida interaktiivsel kaardil reaalajas. Projekti käigus kogutud ilmaandmeid kasutatakse Eesti sademete jaotuse andmestiku parendamiseks.

Projekti kaudu uuriti ka harrastusteaduslikes tegevustes osalemise mõju õpilastele. Projekt on osa Tartu Ülikooli doktorandi Kristel Uiboupina doktoritööst „Õpilaste poolt kogutud suurandmesüsteemide kasutamine atmosfääriteadustes.“ Juhendajad: dots Piia Post, prof Krista Uibu.

Projekti toetab NSVHI19074 „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum teadus- ja arendusvõimekuse tõstmine“.

Erilised tänud kuuluvad Ismo Karjalainenile (Finnish Meteorological Institute (FMI)).