Abiks uue ainekava rakendamisel

Günaasiumi kohustuslike kurususte soovituslik tunnijaotus:
Tunnijaotus – füüsika ainekava töörühm ja füüsikaõpetajate võrgustiku aktiiv

Lõiming ja muud juttu, mida võib kasutada oma kavade koostamisel:
Lõiminguartikkel 2011 – Riina Murulaid
Õppekava, palju selle rakendamisega seotud artikkleid on saadaval Õppekava portaalis.

Väljavõte 2006. aastal rakendumata jäänud ainekavadest, laiendatud füüsika gümnaasiumile. Järgnev võib olla abiks lisakursuste planeerimisel ja on ka muidu kasulik lugeda:
Gümnaasiumi füüsika laiendatud ainekava 2006 – 2006. aasta ainekava töörühm
(rühma juht: Enn Pärtel, laiendatud füüsika ainekava: Jaak Jõgi, Elmu Mägi, Peet-Märt Irdt, Muia Keerutaja ja Vahur Pohlasalu
)

Aineakva rakendumisest – võrgustik 2011

Saka seminari näidistunnid

Talvisel koolivaheajal toimus Saka mõisas neli füüsikatundi. Palutakse lahkelt kordussaadet vaadata ja julgelt kommenteerida.

Salvestuste UTTV lingid :
Soojusülekanne – Enn Pärtel
Heli ja selle omadused – Henn Voolaid
Printsiibid füüsikas – kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Võrdlus aksioomidega matemaatikas – Kalev Tarkpea
Printsiibid füüsikas – kõige üldisemad tõdemused looduse kohta. Võrdlus aksioomidega matemaatikas – Jaan Paaver

Torn

Uue ainekava rakendumine

1. septembrist 2010 kehtivad uued  ainekavad, aga nad ei ole veel rakendunud. Kehtimise ja rakendamise erinevus (ja osaline kattumine) ajab töö planeerimise keeruliseks. Millal siis ikkagi alustada õpetamist uute kavade alusel?

23. detsembril 2010 kinnitas valitsus õppekavad uuesti. Ametlikus kõnepruugis, kinnitas uued redaktsioonid. Kõige värskemad kavad Riigi Teatajas: Põhikoolile. Gümnaasiumile. Seal hulgas: loodusained põhikoolis (.pdf) ja gümnaasiumi loodusainete valdkond (.pdf).

Muutused võrreldes 28. jaanuari 2010 kavadega on väikesed ja rakendumise osas ei ole üldse midagi muudetud. Kirjas koolirahvale seletab Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekava talituse juhataja Ain Tõnisson rakendumist järmiselt:

„See tõsiasi, et valitsus kinnitab uuesti riiklikud õppekavad, ei too muutusi nende rakendamistähtaegadega seotud sätetesse. Uued RÕKid kehtivad küll alates 2010. aasta 1. septembrist, kuid põhikooli osas toimub õppe- ja kasvatustegevuse ning kooli õppekava viimine kooskõlla uue RÕKiga alljärgnevalt:

  • 1., 4. ja 7. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2011. a;
  • 2., 5. ja 8. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2012. a;
  • 3., 6. ja 9. klassi puhul hiljemalt 1. septembriks 2013. a

Gümnaasiumis aga tuleb kooli õppe- ja kasvatustegevus ning kooli õppekava viia riikliku õppekavaga kooskõlla hiljemalt 1. septembriks 2013.a. Sellele lisanduvad sätted, et uued nõuded lõpetamisele kehtivad samuti alates 2013. a 1. septembrist. Seega ei ole enne nimetatud tähtaega gümnaasiumil kohustust (küll aga on õigus) pakkuda õpet RÕKiga ettenähtud kolmel õppesuunal. Õpetus peaks siiski arvestama uutest lõpetamise tingimustest tulenevaid vajadusi. 2014. aasta kevadel toimub lõpetamine kõigile õpilastele (sõltumata ajast, millal nad alustasid õpet uuendatud õppekava järgi) uute tingimuste alusel.”

Lühidalt! Kuna õppekavad kehtivad, siis võib nende järgi õpetada, aga kuna nad pole veel rakendunud, siis ei pea. 2014. aasta kevadel peab siiski lõpetama nii, nagu oleks õpetatud uute kavade järgi. Arvatavasti ei ole praegu veel kellelgi päris selget pilti, mismoodi täpselt lõpetatakse kooli 2014. aasta kevadel. Nii see on.

Õppekava ei õpeta kedagi, õpetaja õpetab.
(rahvatarkus)