{"id":1050,"date":"2012-08-25T09:21:29","date_gmt":"2012-08-25T09:21:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=1050"},"modified":"2012-09-15T15:46:33","modified_gmt":"2012-09-15T15:46:33","slug":"rebane-hiiretab-magnetsihikuga","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=1050","title":{"rendered":"Rebane hiiretab magnetsihikuga"},"content":{"rendered":"<p><iframe loading=\"lazy\" width=\"640\" height=\"360\" src=\"http:\/\/www.youtube.com\/embed\/dP15zlyra3c?rel=0\" frameborder=\"0\" allowfullscreen><\/iframe><\/p>\n<p>Saksa ja T\u0161ehhi teadlased avaldasid 2010. aasta detsembris <a title=\"Biology Letters\" href=\"http:\/\/rsbl.royalsocietypublishing.org\/content\/7\/3\/355\">artikli<\/a> sellest, kuidas rebased jahivad hiiri paksus lumes v\u00f5i k\u00f5rges rohus. On \u00fcldiselt teada, et nad h\u00fcppavad hiire peale kuulmise j\u00e4rgi. Uuritud rebased tabasid h\u00e4sti saaki h\u00fcpetel kirde suunas, natuke ka l\u00f5unapoole sihtides. Teistes suundades jaht enamasti \u00e4pardus. Ilm, aastaaeg, rebase iga, sugu jms k\u00fcttimist m\u00e4rgatavalt ei m\u00f5jutanud.<\/p>\n<p>Arvatakse, et rebased n\u00e4evad mingil moel Maa magnetv\u00e4lja j\u00f5ujooni. Suuna m\u00e4\u00e4ravad nad kuulmise j\u00e4rgi, k\u00f5igutades pead, et k\u00f5rvad oleks vaheldumisi erineval k\u00f5rgusel. Kaugust m\u00e4\u00e4ravad nad magnetv\u00e4lja inklinatsiooni abil. Nii nad saavadki h\u00fcpata v\u00e4ga rutiinselt, iga kord samale kaugusele. H\u00e4sti k\u00e4ppaharjutatud tegevus on alati edukam kui juhuslik \u00fcritus. Populaarne seletus rebaste meetodile on selline:<br \/>\nOletame, et teie k\u00fclge on kinnitatud kaval elektrooniline seade, mis suunab laserikiire alati piki Maa magnetv\u00e4lja j\u00f5ujoont. Kui te k\u00f5nnite t\u00e4naval p\u00f5hjasuunas, siis n\u00e4ete enda ees pidevalt punast t\u00e4ppi, udusel hommikul isegi tervet kiirt. M\u00f5ne p\u00e4evaga harjute \u00e4ra, et t\u00e4pi suunas on esemete kaugust lihtsam hinnata. Alateadlikult hakkate olulisi liigutusi tegema selles suunas.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignnone\" title=\"Magnetsihik\" src=\"http:\/\/blogs.nature.com\/news\/files\/fox%20mousing%20principle.JPG\" alt=\"\" width=\"558\" height=\"400\" \/><br \/>\n<em>Pilt nature.com uudisblogist.<\/em><\/p>\n<p style=\"text-align: left;\">Loomade magnetmeelt on varemgi uuritud. M\u00f5ned aastad tagasi <a title=\"Loomad magnetv\u00e4ljas\" href=\"http:\/\/phys.org\/news156445879.html#nRlv\">avaldati teade<\/a>, et rohus\u00f6\u00f6jate karjad hoiavad toitudes pead p\u00f5hjasuunas, kui muud tegurid (tuul, vihm, maastik) ei sega. Elektriliinid ajavad karja segadusse, h\u00e4irides Maa magnetv\u00e4lja tundmist. Ei ole p\u00e4ris v\u00f5imatu, et ka (v\u00e4hemalt m\u00f5ned) inimesed v\u00f5ivad omada magnetmeelt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Saksa ja T\u0161ehhi teadlased avaldasid 2010. aasta detsembris artikli sellest, kuidas rebased jahivad hiiri paksus lumes v\u00f5i k\u00f5rges rohus. On \u00fcldiselt teada, et nad h\u00fcppavad hiire peale kuulmise j\u00e4rgi. Uuritud rebased tabasid h\u00e4sti saaki h\u00fcpetel kirde suunas, natuke ka l\u00f5unapoole sihtides. Teistes suundades jaht enamasti \u00e4pardus. Ilm, aastaaeg, rebase iga, sugu jms k\u00fcttimist m\u00e4rgatavalt ei &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=1050\" class=\"more-link\">Loe edasi<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;Rebane hiiretab magnetsihikuga&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[7,5],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1050"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1050"}],"version-history":[{"count":17,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1050\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1109,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1050\/revisions\/1109"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1050"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1050"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1050"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}