Istusid kohvikus ja arutasid Kuu trajektoori k\u00fcsimust. Kas on v\u00f5imalik, et seesama j\u00f5ud, mis \u00f5unad puu otsast maha toob ja kohvi tassis hoiab, v\u00f5iks kuidagimoodi ulatuda Kuuni ja panna ta liikuma elliptilisel trajektooril. Wren \u00f5hutas kolleege 30-\u0161illingise preemiga. Halley l\u00e4ks p\u00e4rast Newtoni juurede, et asja arutada ja n\u00f5u saada. Newton aga \u00fctles, et see k\u00fcsimus on tal juba lahendatud, kuigi ei leidnud oma pabereid \u00fcles. Nii ta v\u00f5ttiski asja uuesti ette ja kirjutas kokku \u00fcheksalehek\u00fcljelise seletuse, millest varsti kasvas v\u00e4lja \u00fcks teadusajaloo t\u00e4htsamaid raamatuid, Newtoni \u201ePrintsiibid\u201d.<\/p>\n
Ei ole p\u00e4ris kindel, kas see t\u00e4pselt nii oli. Palju aastaid on m\u00f6\u00f6da l\u00e4inud, palju pabereid on j\u00e4lle kaduma l\u00e4inud, asjaosalised ise on kohtumisi ja k\u00fcsimusi erinevalt meenutanud ja muidugi on lugu tuhandeid kordi \u00fcle ja \u00fcmber jutustatud. Olgu kuidas oli, kuna see on hea lugu, siis j\u00e4\u00e4me selle juurde ja kuulame kuidas Steven Johnson r\u00e4\u00e4gib ideede s\u00fcnnist. Ta on sellest isegi raamatu<\/a> kirjutanud, inglise keeles. Temagi alustab kohvikust, j\u00f5uab kosmosetehnikani ja l\u00f5puks kohvikuteni tagasi. Seegi on hea lugu.<\/p>\n