{"id":553,"date":"2011-09-02T05:18:29","date_gmt":"2011-09-02T05:18:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=553"},"modified":"2011-11-17T10:43:06","modified_gmt":"2011-11-17T10:43:06","slug":"hada-mootude-parast","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=553","title":{"rendered":"H\u00e4da m\u00f5\u00f5tude p\u00e4rast"},"content":{"rendered":"

\u201eAmeerika \u00dchendriikides m\u00f5\u00f5detakse metsamaterjali \u00fchikutes, mille nimeks on board foot<\/em>*<\/a> (BF).\u00a0 Board foot<\/em> on \u00fche jala laiune, \u00fche jala pikkune ja \u00fche tolli paksune. Pliiats, paber ja elementaarne\u00a0 algebra v\u00f5imaldavad kergelt v\u00e4lja arvutada suvalise staabeldatud lauamterjali koguse BF-ides.**<\/a>
\nJa \u00fckskord l\u00e4hed sa ostma Virginia osariigist kalleid p\u00e4hklipuu pakke, et neid Prantsusmaale eksportida. Aga kui sa hakkad kaupa BF-idesse arvutama, sattud t\u00e4iesti uue s\u00fcsteemi otsa, sest pakud on \u00fcmmargused. Kui see on siiski arvutatud ja raha makstud, siis tuleb puit vedada sadamasse raudteed m\u00f6\u00f6da. Siin saad teada, et vedu arvutatakse tsentnerite ja miilidega mitte BF-idega. Kui puit j\u00f5uab sadamasse, laaditakse see laevale. J\u00e4lle tuleb maksta \u00fcleveo eest, aga seekord juba tonnide ja miilde j\u00e4rgi. Arvestama peab ka seda, et meremiil on 6076,097 jalga, mitte 5280 jalga nagu kuival maal tavaliseks peetakse.
\nVaatamata k\u00f5igile neile \u00e4rritavatele arvutustele j\u00f5uab metsamaterjal l\u00f5puks Prantsusmaale. Siin tuleb maksta laoplatsi eest. Board foot?<\/em> \u00dcldsegi mitte, platsil kasutatud pinna j\u00e4rgi. Mida pakud, kas pindala k\u00e4ib ruutjalgades v\u00f5i ruutjardides? Ei seda ega teist, arvutatakse ruutmeetrites.
\nL\u00f5puks saabub prantslane, kellele sa kauba m\u00fc\u00fcsid ja m\u00f5\u00f5dab selle \u00fcle, aga BF on tema jaoks vaid \u00f5hu v\u00f5nkumine. Ta m\u00f5\u00f5dab k\u00f5ik \u00e4ra kuupmeetrites ja maksab raha v\u00e4lja. Dollarites? Ei, frankides.***<\/a>\u201d<\/p>\n

\u041b. \u0415\u043b\u043b\u0438\u043e\u0442, \u0423. \u0423\u0438\u043b\u043a\u043e\u043a\u0441, \u0424\u0438\u0437\u0438\u043a\u0430 – <\u041d\u0430\u0443\u043a\u0430> \u0413\u0420\u0424\u041c\u041d, \u041c\u043e\u0441\u043a\u0432\u0430 1975<\/p>\n

\n

\n

* <\/a>Eesti keeles v\u00f5iks olla lauajalg, aga see ei l\u00e4he mitte. Laudjalg samuti mitte.<\/p>\n

** <\/a> Elementaarne aritmeetika on n\u00e4iteks selline.<\/p>\n

1BF = 1ft x 1ft x 1″,
\naga meil ei ole muidugi tavaliselt nii, et tolline laud on jala laiune.
\nKui laud on n\u00e4iteks \u00bd”, siis on
\n1BF = 1ft x 2ft x \u00bd”.
\nKui laud on seejuures ka kitsam, n\u00e4iteks pool jalga, siis:
\n1BF = \u00bdft x 4ft x \u00bd”.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kui needsamad lauad on n\u00e4iteks 6 jardi pikad (18ft) ja et 4 jalga annab 1BF,
\nsiis oleks \u00fcks laud 4\u00bdBF.
\nKui on staabeldatud 6 lauda k\u00f5rvuti, k\u00fcmme t\u00e4is kihti ja kaks lauda \u00fcle,
\nsiis on puidu kogus 6 x 4\u00bd x 10 + 9= 279BF.
\nVastav m\u00e4rkmikuleht n\u00e4eb v\u00e4lja umbes selline:<\/p>\n

\"\"<\/a>Lihtne!<\/p>\n

Koduseks \u00fclesandeks: Mitu BFi\u00a0 teeb \u00beft (9″) pruss pikkusega 9yd?<\/p>\n

*** <\/a> N\u00fc\u00fcd maksaks ta eurodes, aga ega see asja lihtsamaks ei tee.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u201eAmeerika \u00dchendriikides m\u00f5\u00f5detakse metsamaterjali \u00fchikutes, mille nimeks on board foot* (BF).\u00a0 Board foot on \u00fche jala laiune, \u00fche jala pikkune ja \u00fche tolli paksune. Pliiats, paber ja elementaarne\u00a0 algebra v\u00f5imaldavad kergelt v\u00e4lja arvutada suvalise staabeldatud lauamterjali koguse BF-ides.** Ja \u00fckskord l\u00e4hed sa ostma Virginia osariigist kalleid p\u00e4hklipuu pakke, et neid Prantsusmaale eksportida. Aga kui sa … <\/p>\n

Loe edasi “H\u00e4da m\u00f5\u00f5tude p\u00e4rast”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[7],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/553"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=553"}],"version-history":[{"count":27,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/553\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":579,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/553\/revisions\/579"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=553"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=553"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=553"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}