{"id":592,"date":"2011-09-24T08:23:16","date_gmt":"2011-09-24T08:23:16","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=592"},"modified":"2011-09-27T05:45:22","modified_gmt":"2011-09-27T05:45:22","slug":"head-teadusaastat","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=592","title":{"rendered":"Head teadusaastat!"},"content":{"rendered":"

Teadlaste \u00f6\u00f6<\/a> alustas teadusaastat<\/a> ja j\u00e4ttis lahtiseks k\u00fcsimuse, kas neutriinod liiguvad kiiremini kui valgus<\/a>.<\/p>\n

\ufeffElementaarne, kallis neutriino…<\/strong><\/p>\n

Vahest tulevad teadusavastused sealt, kust neid otsitakse, see on nagu aardelaeka leidmine laevavraki k\u00f5rvalt. Teinekord paistavad nad ilmuvat ei kusagilt, justkui langevad taevast. Osakestef\u00fc\u00fcsikas on k\u00fcllalt m\u00f5lemat sorti n\u00e4iteid, kuid k\u00f5iki avastusi seob tavaliselt \u00fcks asi. Niipea kui leiate midagi uut, olgu see ettearvatav v\u00f5i tulgu kui v\u00e4lk selgest teavast, asute kogu anal\u00fc\u00fcsi\u00a0 hoolega l\u00e4bi kammima, veendumaks, et midagi pole tegemata j\u00e4\u00e4nud. Kas on m\u00f5ni detail ununenud? Olete ehk m\u00f6\u00f6da vaadanud m\u00f5nest aspektist, mis v\u00f5ib millegi uue efekti j\u00e4rele aimata?<\/p>\n

Selles etapis teete oma tulemused teatavaks omade kohtule, teistele sama ala teadlastele, kes vaatavad \u00fcle, mida olete teinud ja kas leidub midagi, mis on tegemata j\u00e4\u00e4nud. Ja siis, kui tsiteerida\u00a0 kirjandusest tuntud detektiivi, Sherlock Holmesi, \u201e p\u00e4rast k\u00f5ige v\u00f5imatu k\u00f5rvaldamist, peab see, mis j\u00e4rele j\u00e4\u00e4b, olema t\u00f5si, olgu see \u00fcksk\u00f5ik kui ebat\u00f5en\u00e4oline\u201d.<\/p>\n

N\u00fc\u00fcdne juhtum on ise\u00e4ranis selline, kus tulemus on t\u00e4iesti ootamatu. Teatavas m\u00f5ttes s\u00f5ltub k\u00f5ik detektiivit\u00f6\u00f6st ja eksperimentaatorid peavad veenduma, et nad t\u00f5lgendavad k\u00f5iki t\u00f5endeid \u00f5igesti, enne kui kahtlusaluse tuvastavad.<\/p>\n

Kiirust \u00fcletavate neutriinode juhtum (ilmselt \u00fcletavad nad looduse kiiruspiirangut, valguse kiirust, kui lendavad CERNist OPERA katseseadmesse Kesk-Itaalias) on n\u00fc\u00fcd kohtum\u00f5istmiseks avatud. OPERA koost\u00f6\u00f6projekt ei suutnud sellele efektile eksperimendi raames mingit seletust leida. Niisiis on uurijad avaldanud kolleegidele arXiv.org artiklis<\/a> selle, mida nad on j\u00e4lginud. Selgitakse k\u00f5iki etappe alates andmete kogumisest kuni l\u00f5ppanal\u00fc\u00fcsi ja CERNi ettekandeni. Neutriinoeksperimentide keerukus on \u00fcldteada, sest neutriinode interaktsioonid on nii harvad. Kuid j\u00e4rgnevate kuude, tegelikult isegi aastate jooksul uurivad sarnaste katsete tegijad igal pool oma andmeid hoolikalt, et n\u00e4ha, kas on m\u00e4rgata sama efekti.<\/p>\n

See ongi viis, kuidas teadus kogu aeg toimib, mitte ainult siis, kui saabub \u00fcllatusefekt nagu ootamatu peok\u00fclaline. Tulemusi kontrollivad teised, k\u00fcsitakse ja vastatakse, kuni k\u00f5ik on rahul, et miski pole m\u00e4rkamata j\u00e4\u00e4nud, siis tulemused avaldatakse. Muidugi, ka valetulemusi avaldatakse ja \u00fcllatuslikud efektid haihtuvad, kui edasistes katsetes ei leita v\u00e4rskeid t\u00f5endeid. J\u00e4llegi, see k\u00f5ik on osa teadusprotsessist; kaugel sellest, et kui sirged Rooma teed \u00fchendada erinevaid avastusi, pigem liikudes kui j\u00f5gi, muutes suunda vastavalt l\u00e4bitavale maastikule.<\/p>\n

Niisiis, OPERA tulemused l\u00e4hevad n\u00fc\u00fcd hoolsale uurimisele osakestef\u00fc\u00fcsika kogukonnas ja on k\u00fctkestav vaadata, kas need peavad ajaproovile vastu. Siis ja ainult siis, kui tulemused j\u00e4\u00e4vad p\u00fcsima, t\u00e4ites Sherlock Holmesi tingimust, saavad \u00fclikiired neutriinod kinnituse mitte kui teadusfantastika vaid kui teaduslik fakt. Praegu tuleb meil siiski oodata.<\/p>\n

Christine Sutton
\nhttp:\/\/www.quantumdiaries.org\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Teadlaste \u00f6\u00f6 alustas teadusaastat ja j\u00e4ttis lahtiseks k\u00fcsimuse, kas neutriinod liiguvad kiiremini kui valgus. \ufeffElementaarne, kallis neutriino… Vahest tulevad teadusavastused sealt, kust neid otsitakse, see on nagu aardelaeka leidmine laevavraki k\u00f5rvalt. Teinekord paistavad nad ilmuvat ei kusagilt, justkui langevad taevast. Osakestef\u00fc\u00fcsikas on k\u00fcllalt m\u00f5lemat sorti n\u00e4iteid, kuid k\u00f5iki avastusi seob tavaliselt \u00fcks asi. Niipea kui … <\/p>\n

Loe edasi “Head teadusaastat!”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[9,7],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/592"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=592"}],"version-history":[{"count":4,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/592\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":597,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/592\/revisions\/597"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=592"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=592"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=592"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}