Maailmal\u00f5pp v\u00f5ib j\u00f5uda tules, v\u00f5ib olla j\u00e4ine.*<\/a><\/em><\/p>\n Mis on Universumi l\u00f5plik saatus? Arvatavasti l\u00f5peb see j\u00e4\u00e4s, kui uskuda selleaastasi Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia laureaate. Mitme tosina plahvatava t\u00e4he, mida kutsutakse supernoovadeks, uurimisel avastasid nad, et Universum paisub igavesti kiirenevalt. Avastus oli t\u00e4ielikuks \u00fcllatuseks isegi laureaatidele endile.<\/p>\n 1998. aasta k\u00f5igutas kosmoloogia alusm\u00fc\u00fcri, kui kaks uurimsr\u00fchma oma leiud esitasid. Saul Perlmutteri juhitud t\u00f6\u00f6r\u00fchm oli t\u00f6\u00f6le asunud aastal 1988. Teist r\u00fchma juhtis Brian Schmidt, nemad alustasi 1994. aasta l\u00f5pus. Selles r\u00fchmas m\u00e4ngis olulist osa Adam Riess.<\/p>\n Uurijad v\u00f5istlesid Universumi kaardistamisel, otsides kaugeimaid supernoovasid. K\u00f5ige keerulisemad teleskoobid maal ja kosmoses, k\u00f5ige v\u00f5imsamad arvutid ja uued digitaalsed pildisensorid (CCD, Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia 2009) andsid v\u00f5imaluse \u00fcheksak\u00fcmnendatel lisada kosmilisele puslele uusi t\u00fckke.<\/p>\n T\u00f6\u00f6grupid kasutasid \u00fcht erilist supernoovat, Ia t\u00fc\u00fcpi supernoovat. Tegmist on vana, tiheda t\u00e4he plahvatusega. Sedasorti t\u00e4ht on sama suur kui P\u00e4ike, aga v\u00e4ike nagu Maa. \u00dcks selline supernoova v\u00f5ib kiirata sama palju valgust nagu terve galaktika. K\u00f5ik kokku leidsid t\u00f6\u00f6r\u00fchmad \u00fcle 50 kauge supernoova, mille valgus oli oodatust n\u00f5rgem. See andis m\u00e4rku, et Universumi paisumine on kiirenev. V\u00f5imalikke l\u00f5kse oli mitmeid ja teadlased leidsid kinnitust faktis, et m\u00f5lemad grupid j\u00f5udsid sama h\u00e4mmastava j\u00e4relduseni.<\/p>\n Peaaegu terve sajand on teatud Universumi paisumist 14 miljardi aasta taguse Suure Paugu tulemusena. Ometi on jahmatav avastus, et see paisumine on kiirenev. Kui paisumine j\u00e4tkub kiirenevalt, siis l\u00f5petab Universum k\u00fclmumisega.<\/p>\n Kiirenemist arvatakse p\u00f5hjustavat tume energia, aga mis on tume energia \u2013 j\u00e4\u00e4b m\u00f5istatuseks, v\u00f5ib-olla suurimaks m\u00f5istatuseks t\u00e4nases f\u00fc\u00fcsikas. Teada on see, et tume energia moodustab kolmveerandi Universumist. Seep\u00e4rast on 2011 Nobeli f\u00fc\u00fcsikapreemia laureaatide avastused aidanud avada Universumi, mis on suurel m\u00e4\u00e4ral teadusele tundmatu. Ja k\u00f5ik on j\u00e4lle v\u00f5imalik.<\/p>\n Maailm kasvab.<\/strong> Universumi paisumine algas 14 miljardit aastat tagasi Suure Pauguga, aga aeglustus j\u00e4rgnevate aastamiljardite jooksul. Viimaks algas uus kiirenemine. Usutakse, et kiirenemist veab tume energia, mis algul moodustas Universumist ainult v\u00e4ikese osa. Kui aga aine tihedus paisumise tulemusel v\u00e4henes, hakkas tume energia enam domineerima.![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/10\/paisumine.jpg\" "\\"Paisumine\\"")
<\/a><\/p>\n
\n(Joonis 1)<\/a><\/p>\n
\n