![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/konteiner-1024x768.jpg\" "\\"Konteiner\\"")
<\/a><\/p>\nKa Eesti \u00f5petajad said kuulata Rolf Landua loengut antiainest ja loenguvaheajal hoida k\u00e4es konteinerit, millesse salajases laboris antiaine p\u00fc\u00fctakse ja kus seda hoitakse. Kinos, mitte elus.<\/p>\n
2005. aastal andis Landua intervjuu Itaalia ajakirjale Newton<\/em> (samal aastal ilmus Inglid ja deemonid<\/em> eesti keeles). Kuigi vahepeal on antiaine teemaga kogu aeg tegeldud, on olnud edusamme ja k\u00fcsimused on t\u00e4nu filmi ilmumisele muutunud palju populaarsemaks, on vastused \u00fcldiselt j\u00e4\u00e4nud samaks.<\/p>\n
\nKas teile meeldib Inglid ja deemonid?<\/em><\/strong>
\n<\/p>\nJah, isegi v\u00e4ga. Olgu \u00f6eldud, et autor on v\u00f5tnud endale teatud kunstilise vabaduse CERNi kirjeldamisel, aga raamat ei p\u00fc\u00fcagi olla tegelikkuse t\u00e4pne kirjeldus. Ma sooviksin k\u00fcll, et meil oleksid futuristlikud hooned, suur rahastus eraisikute poolt v\u00f5i \u00fclehelikiirusega erareaktiivlennuk, millesarnase katseversiooni omab vaid NASA. Kuigi 27 kilomeetrine LHC saab valmis 2007. aastal, kutsutakse meie tegelikku antiaine vabrikut antiprootonite aeglustiks (AD) ja see on palju v\u00e4iksem. Kuid pole lugu, mulle meeldis \u201eaardejaht\u201d. See inspireeris mind tegema m\u00f5ningaid toredaid \u00fcritusi \u00dclemaailmse f\u00fc\u00fcsika aasta 2005<\/em> puhul.<\/p>\nMis te arvate Leonardo Vetrast, raamatu tegelaskujust, kes v\u00f5iksite olla teie?<\/strong><\/p>\nRaamatus on Leonardo Vetra CERNi f\u00fc\u00fcsik, kes t\u00f6\u00f6tab antiaine s\u00e4ilitamise alal, mis on sarnane minu uurimist\u00f6\u00f6ga. Aga Leonardo on ka preester, siin saab sarnasus otsa. Ta paistab uskuvat isikustatud Jumala kujundit. Tema Jumalal on eriline huvi Maa, pisikese ja \u00fcpris t\u00e4htsusetu Universumi osa vastu. Ma ei jaga seda vaadet. Minu jaoks on see, et f\u00fc\u00fcsikaseadused juhivad Universumi ja avalduvad igas ruumi ja aja punktis nagu \u201ekosmiline DNA\u201d, palju kergemini Jumala kujundina aktsepteeritav, kui keegi soovib just seda s\u00f5na kasutada.<\/p>\n
Inglites ja deemonites<\/em> on peategelane Robert Langdon tunnistajaks aine-antiaine anihhileerumisele. Antiaine, mis lastakse vabaks, et ta \u00fchineks ainega, anihhileerub otsekohe ja vabaneb tohutu energiakogus. On see v\u00f5imalik<\/strong>?<\/p>\nAntiaine paneb proovile meie intuitiivse ettekujutuse ainest. Kujutlege tahket objekti, m\u00fcnti n\u00e4iteks. Viige see kokku antim\u00fcndiga ja m\u00f5lemad kaovad energias\u00e4hvatuses. See tundub v\u00f5imatu, et n\u00e4iliselt tahked asjad lihtsalt aurustuvad kiirgusena, aga t\u00e4pselt nii see juhtubki.<\/p>\n
Dan Browni j\u00e4rgi: \u201eantiaine on \u00fclim energiaallikas. See vabastab energia 100% kasuteguriga (tuumalagunemise kasutegur on ainult 1,5%). Antiaine on 100000 korda v\u00f5imsam raketik\u00fctusest. \u00dcks gramm sisaldab energiat 20 kilotonnise aatompommi jagu (Hiro\u0161imale heidetud pommi v\u00f5imsus)\u201d Kuid erinevalt tuumareaktsioonist ei j\u00e4\u00e4 sellest kahjulikke reostavaid j\u00e4\u00e4ke. On see t\u00f5si?<\/strong><\/p>\nMa olen ulmef\u00e4nn ja pean kahjuks \u00fctlema, et Dan Brown eksib. On t\u00f5si, et \u00fcks gramm ainet ja \u00fcks gramm antiainet p\u00e4\u00e4stavad kokkupuutel valla sama energiakoguse, mis vabaneb 20 kilotonnisest aatompommist. Aga siin on suur probleem, antivesinik, mis on tehtud \u00fchest antiprootonist ja \u00fchest positronist, ei ole energiaallikas. Antiaine valmistamine kulutab palju energiat, sest meil ei ole \u201eantiaine kaevandusi\u201d, kust saaks antiainet v\u00f5tta selleks, et sinna salvestatud energiat vabastada. Kui ka antiaine oleks olnud olemas kusagil meiekandi Universumis, oleks see pidanud ammu h\u00e4vima tavaainega anihhileerudes.<\/p>\n
Me teeme CERNis antiainet, pannes kiirendatud osakesed v\u00e4ga suure energiaga p\u00f5rkuma, seega muundades energia massiks. Ometi, kui me suudaksimegi manipuleerida seadustega, mis valitsevad muundamisprotsessi, j\u00e4\u00e4ks meile ikkagi ette energia j\u00e4\u00e4vuse seadus, mis ei luba saada rohkem energiat kui oleme kulutanud. Tegelikult on antiaine tootmine v\u00e4ga ebaefektiivne protsess, ainult miljardik algsest energiast muundub antiaine osakeseks.<\/p>\n
Kas on v\u00f5imalk valmistada antiainepommi?<\/strong><\/h4>\nEi, t\u00e4nu energia antiaineks muundamise ebaefektiivsusele v\u00f5ime end ohutult tunda. Me ei pea muretsema s\u00f5jaliste rakenduste p\u00e4rast. V\u00f5tame n\u00e4iteks Dan Browni h\u00fcpoteetilise \u00fche grammi antiainet. Olemasoleva CERNi tehnoloogiaga oleksime v\u00f5imelised tootma 10 ng antiainet aastas, hinnaga 10-20 M$. Seej\u00e4rel peaksime tegelema probleemiga, kuidas nii paljusid oskesi hoida (umbes 10000000000000000 antiprootonit). Ilmselt v\u00f5taks aega 100 miljonit aastat ja maksaks 1000 miljardit dollarit, et valmistada \u00fcks gramm. Ja milleks konstrueerida 20 kt antivesiniku pomm, kui \u00fcliriikide ladudes seisavad tuhat korda v\u00f5imsamad vesinikupommid. Seep\u00e4rast ma ei usu, et antiaine esitaks meile hirmutavaid valikuid.<\/p>\n
Romaanis m\u00e4<\/strong>\u00e4<\/strong>ratleb Dan Brown antiainet: \u201e\u00e4\u00e4rmiselt ebastabiilne, lis<\/strong>a<\/strong>ks sellele, et on tugev l\u00f5hkeaine ja s\u00fcttib, kui puutub kokku \u00fcksk\u00f5ik millega… isegi \u00f5huga\u201d Kas tegelikult ongi antiainet nii keeruline s\u00e4ilitada?<\/strong><\/p>\nT\u00f5si, Dan Browni kirjeldus on t\u00e4iesti \u00f5ige. Antiaine k\u00f5ige kurjem vaenlane on \u00f5hk ja loomulikult ka k\u00f5ik muu aine. Antiaine tuleb hoida eemal aparatuuri seintest, \u00e4\u00e4rmiselt heas vaakumis, sellises nagu kosmiline ruum. Me kasutame v\u00e4ga keerulist tehnikat ja \u00fclimalt madalat temperatuuri (absoluutse nulli l\u00e4hedal), kindlustamaks, et antiprootonid ei kohtu oma teel tavaaine aatomitega. Muidu me j\u00e4\u00e4me neist ilma otsekohe.<\/p>\n
Leonardo Vetra kasutab raamatus elektromagnetv\u00e4lju, et riputada antiaine vaakumisse konteineri seintest eemale. Kas see tehnika on sama, mida te oma laboris kasutate?<\/strong><\/p>\nNii ja naa. Antiaine aatomite koostisosad, prootonid ja positronid, on laetud ja neid saab k\u00e4sitseda elektri- ja magnetv\u00e4lja abil. Kui antivesiniku aatom on valmis, on ta elektriliselt neutraalne ja tema p\u00fc\u00fcdmine on hoopis raskem. Praeguseks ei ole kellelgi \u00f5nnestund antivesiniku aatomeid s\u00e4ilitada, aga just see on meie j\u00e4rgmine siht.* Minu uurimist\u00f6\u00f6 on praegu suunatud sellise antiaine p\u00fc\u00fcnise konstrueerimisele, nagu Dan Brown kirjeldas. Nii et ta on ikka sammu v\u00f5rra meist ees, teadus p\u00fc\u00fcab ulmele j\u00e4rele j\u00f5uda.<\/p>\n
* Aprillis 2011 avaldas ALPHA eksperiment, et on s\u00e4ilitanud 309 antivesiniku aatomit, neist 19 kauem kui 1000 sekundit.<\/p>\n
![\"\"](\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/11\/landua.jpg\" "\\"Landua\\"")
<\/a>CERNi f\u00fc\u00fcsik, kes v\u00f5is inspireerida Dan Browni looma raamatus Inglid ja deemonid<\/em> Leonardo Vetra karakterit.<\/p>\n