{"id":818,"date":"2011-12-13T20:52:38","date_gmt":"2011-12-13T20:52:38","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=818"},"modified":"2011-12-15T20:04:09","modified_gmt":"2011-12-15T20:04:09","slug":"cerni-reisi-jarelkaja-ii","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=818","title":{"rendered":"CERNi reisi j\u00e4relkaja II"},"content":{"rendered":"<h2>Higgsi Bosonist<\/h2>\n<p>13. detsembri CERNi seminaril esitlesid ATLAS ja CMS Higgsi bosoni otsingute praegust seisu. P\u00f5hiline j\u00e4reldus on, et Standardmudeli Higgsi boson, kui ta olemas on, peab olema massiga 116-130 GeV ATLASe ja 115-127 GeV CMSi andmetel.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/fourmuons.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"aligncenter size-large wp-image-819\" title=\"M\u00fc\u00fconid\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/fourmuons-1024x832.jpg\" alt=\"\" width=\"640\" height=\"520\" srcset=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/fourmuons-1024x832.jpg 1024w, http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/fourmuons-300x243.jpg 300w, http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/fourmuons.jpg 1030w\" sizes=\"(max-width: 640px) 100vw, 640px\" \/><\/a>S\u00fcndmus, kus paistab neli m\u00fc\u00fconit (punased j\u00e4ljed) prootonite p\u00f5rkest ATLASEs. Selline s\u00fcndmus on koosk\u00f5las kahe Z osakesega, mis lagunevad kumbki kaheks m\u00fc\u00fconiks. Sellised s\u00fcndmused tekivad Standardmudeli protsessides ilma Higgsi osakesteta. Nad on ka v\u00f5imalikuks j\u00e4ljeks Higgsi osakese tekkest, aga et \u00f6elda, kas tegu on Higgsi signaaliga peab anal\u00fc\u00fcsima palju s\u00fcndmusi koos.<\/p>\n<p><a title=\"Higgs?\" href=\"http:\/\/press.web.cern.ch\/press\/PressReleases\/Releases2011\/PR25.11E.html\">CERNi pressiteade 13. detsembril 2011.<\/a> (inglise keeles)<br \/>\n<a title=\"teadus.err.ee\" href=\"http:\/\/teadus.err.ee\/artikkel?id=5941&amp;cat=1\">Higgsi boson: ajalugu algab t\u00e4na. V\u00f5ib-olla.<\/a> (teadus.err.ee)<\/p>\n<h2>Kes on Higgs ja mis on Higgs?<\/h2>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/PeterHiggs.jpg\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignleft size-full wp-image-820\" title=\"Peter Higgs\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/PeterHiggs.jpg\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"356\" srcset=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/PeterHiggs.jpg 225w, http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/PeterHiggs-189x300.jpg 189w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>Peter Higgs on f\u00fc\u00fcsikateoreetik, Edinburgh&#8217;i \u00fclikooli professor emeritus, t\u00e4naseks 82 aastat vana. Teda teatakse h\u00e4sti kuuek\u00fcmnendate aastate t\u00f6\u00f6de j\u00e4rgi, kus ta pakkus v\u00e4lja s\u00fcmmeetria rikkumise elektron\u00f5rga j\u00f5u teoorias. See seletaks elementaarosakeste massi p\u00e4ritolu. Higgsi mehhanismi peetakse \u00fcldiselt Standardmudeli osaks ja Higgsi bosonit nimetatakse otsituimaks osakeseks kaasaegses f\u00fc\u00fcsikas.<\/p>\n<hr \/>\n<p>Higgsi mehhanismi seletatakse CERNis nii:<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs1.gif\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignleft size-full wp-image-821\" title=\"higgs1\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs1.gif\" alt=\"\" width=\"247\" height=\"177\" \/><\/a><\/p>\n<p>Kujutlege ruumi, kus f\u00fc\u00fcsikud omavahel rahulikult vestlevad, ruum oleks nagu t\u00e4idetud Higgsi v\u00e4ljaga.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs2.gif\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignright size-full wp-image-822\" title=\"higgs2\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs2.gif\" alt=\"\" width=\"247\" height=\"177\" \/><\/a><br \/>\nKui m\u00f5ni v\u00e4ga tuntud teadlane sisse astub, tekitab ta l\u00e4bi ruumi liikudes h\u00e4irituse, t\u00f5mmates igal sammul enda \u00fcmber austajaid.<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs3.gif\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignleft size-full wp-image-823\" title=\"higgs3\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs3.gif\" alt=\"\" width=\"247\" height=\"177\" \/><\/a><\/p>\n<p>Tunglejad loovad liikujale takistuse, millega ta omandab massi samal moel nagu osake l\u00e4bides\u00a0 Higgsi v\u00e4lja.<\/p>\n<p style=\"text-align: right;\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs4.gif\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignright size-full wp-image-824\" title=\"higgs4\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs4.gif\" alt=\"\" width=\"247\" height=\"177\" \/><\/a><\/p>\n<p>Kui ruumi l\u00e4bib kuuldus kellegi saabumisest<\/p>\n<p><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs5.gif\"><img loading=\"lazy\" class=\"alignleft size-full wp-image-825\" title=\"higgs5\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/wp-content\/uploads\/2011\/12\/higgs5.gif\" alt=\"\" width=\"247\" height=\"177\" \/><\/a><\/p>\n<p>tekitab see sarnaseid tunglejate gruppe, aga sel korral ilma kuulsuseta. Need grupid oleksid selle analoogia j\u00e4rgi Higgsi osakesed.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Higgsi Bosonist 13. detsembri CERNi seminaril esitlesid ATLAS ja CMS Higgsi bosoni otsingute praegust seisu. P\u00f5hiline j\u00e4reldus on, et Standardmudeli Higgsi boson, kui ta olemas on, peab olema massiga 116-130 GeV ATLASe ja 115-127 GeV CMSi andmetel. S\u00fcndmus, kus paistab neli m\u00fc\u00fconit (punased j\u00e4ljed) prootonite p\u00f5rkest ATLASEs. Selline s\u00fcndmus on koosk\u00f5las kahe Z osakesega, mis &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=818\" class=\"more-link\">Loe edasi<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;CERNi reisi j\u00e4relkaja II&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[7],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/818"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=818"}],"version-history":[{"count":24,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/818\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":844,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/818\/revisions\/844"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=818"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=818"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=818"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}