{"id":984,"date":"2012-06-14T12:02:07","date_gmt":"2012-06-14T12:02:07","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=984"},"modified":"2012-06-14T12:02:07","modified_gmt":"2012-06-14T12:02:07","slug":"neutriinouurijad-moonavad-et-einsteinil-oli-oigus","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=984","title":{"rendered":"Neutriinouurijad m\u00f6\u00f6navad, et Einsteinil oli \u00f5igus"},"content":{"rendered":"<p>L\u00f5ppev kooliaasta on m\u00f6\u00f6dunud neutriinojuttude saatel.<br \/>\nMeenutame kui ilmus <a title=\"arxiv\" href=\"http:\/\/arxiv.org\/abs\/1109.4897\">22. septembri artikkel &#8211; arXiv.org<\/a>, et akadeemik Peeter Saari Voore seminaril elutargalt soovitas selle k\u00fcsimusega veidi kannatada ja kuidas teadusaasta alustamiselgi seesama <a title=\"Elementaarne\" href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=592\">teemaks<\/a> oli.<\/p>\n<h3><a title=\"Einstein\" href=\"http:\/\/phys.org\/news\/2012-06-einstein-neutrino.html\">Phys.org vahendab<\/a> n\u00fc\u00fcd Kyotost<\/h3>\n<p>8. juunil teatasid teadlased, et eksperiment, mis kippus vaidlustama Einsteini teooria absoluutkiirust, osutus vigaseks ja subatomaarsed osakesed, nagu ka k\u00f5ik muu, alluvad kosmilisele kiiruspiirangule.<\/p>\n<p>Euroopa Tuumauuringute keskuse (CERN) teadurid vallandasid eelmisel aastal tormi, kui avaldasid katseandmed, mis n\u00e4itasid nagu edestaks neutriinod sekundiga valgust umbes kuue kilomeetri v\u00f5rra. Avastus \u00e4hvardas kaasaegse f\u00fc\u00fcsika pea peale p\u00f6\u00f6rata ja l\u00fc\u00fca m\u00f5ra Eisteini 1905. aasta erirelatiivsusteooriasse, mis kirjeldas valguse kiirust kui suurimat kiirust maailmas.<\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd teatab CERN, et varasemad tulemused olid valed ja s\u00fc\u00fcdistada tuleb vigaseid seadmeid. \u201eKuigi see tulemus pole nii p\u00f5nev, kui m\u00f5nelegi v\u00f5iks meeldida, siis on see just see, mida me sisimas ootasime,\u201d \u00fctles keskuse teadusdirektor Sergio Bertolucci. \u201eLugu k\u00f6itis laia publiku kujutlusv\u00f5imet ja andis inimestele v\u00f5imaluse n\u00e4ha kuidas teadusmeetod toimib. Ootamatu tulemus pandi t\u00f5siselt proovile, uuriti p\u00f5hjalikult l\u00e4bi ja lahendati osaliselt t\u00e4nu normaalolukorras v\u00f5istlevate eksperimentide koost\u00f6\u00f6le. Nii liigubki teadus edasi.\u201d<\/p>\n<p>Aega v\u00f5eti neutriinode teekonnal Genfi l\u00e4hedalt, CERNi suurest maaalusest laborist kuni Gran Sasso laboratooriumini Itaalias. Neutriinod liikusid maakoores 732 kilomeetrit. Tee l\u00e4bimiseks pidi neil kuluma 0,0024 sekundit. Seeasemel registreeriti kohalej\u00f5udmine detektoritesse Itaalias 0,00000006 sekundit varem kui oodati. See oli eelmise katse tulemus.<\/p>\n<p>Uurijad teavitasid n\u00fc\u00fcd 8. juunil Jaapani iidses pealinnas Kyotos peetud neutriino- ja astrof\u00fc\u00fcsika konverentsil teaduskogukonda uutest tulemustest. Meeskond teatas: \u201eCERNist Gran Sassosse liikuvate neutriinode kohta kuni 2011. aastani saadud andmed on parandatud, v\u00f5ttes arvesse teatavaks saanud aparatuuri efekte. Varasemad ja uued andmed annavad selge pildi sellest, et neutriino kiirus on valguse kiirusega koosk\u00f5las.\u201d<\/p>\n<p>Algsed tulemused v\u00f5eti vastu p\u00f5nevusega segatud skeptitsismiga isegi nende poolt, kes ise eksperimendis osalesid. Ka nemad \u00e4rgitasid teisi f\u00fc\u00fcsikuid kontrollkatseid tegema, et esialgne tulemus kinnitada v\u00f5i \u00fcmber l\u00fckata. \u201eKui see CERNi tulemus saab kinnituse ja osakesed leitakse liikuvat kiiremini kui valgus, olen valmis oma p\u00fcksid otsesaates \u00e4ra s\u00f6\u00f6ma,\u201d kuulutas tol korral Jim Al-Khalili, Surrey \u00dclikooli teoreetilise f\u00fc\u00fcsika professor.<\/p>\n<p><a title=\"Neutrinos\" href=\"http:\/\/www.quantumdiaries.org\/2012\/06\/08\/neutrino-2012-day-5-pt-1\/\">http:\/\/www.quantumdiaries.org\/<\/a> informeeris jooksvalt, et neutriinod ei pruugi siiski liikuda valguse kiirusega, aga see on v\u00e4ga v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline ja praegu m\u00f5\u00f5detud erinevus nende kahe kiiruse vahel j\u00e4\u00e4b selgelt alla m\u00f5\u00f5tem\u00e4\u00e4ramatusele.<\/p>\n<p>\u00dcks n\u00e4ide kuidas neutriinoteema kiiresti meediasse, popkultuuri ja meelelahutusse tungis.<br \/>\n<a title=\"Buzz:60\" href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=RKaNYbaqwFw\">Buzz:60 &#8211; Now You Know, Pass it On!<\/a> (1minut, inglise keeles)<\/p>\n<p>Mees, kelle p\u00fcksid alles j\u00e4id, r\u00e4\u00e4gib, et <a title=\"Al-Khalili\" href=\"http:\/\/www.youtube.com\/watch?v=zl7HyT8ehZc\">&#8220;The days of naive scientists are long gone&#8221;<\/a> (3minutit, inglise keeles).<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>L\u00f5ppev kooliaasta on m\u00f6\u00f6dunud neutriinojuttude saatel. Meenutame kui ilmus 22. septembri artikkel &#8211; arXiv.org, et akadeemik Peeter Saari Voore seminaril elutargalt soovitas selle k\u00fcsimusega veidi kannatada ja kuidas teadusaasta alustamiselgi seesama teemaks oli. Phys.org vahendab n\u00fc\u00fcd Kyotost 8. juunil teatasid teadlased, et eksperiment, mis kippus vaidlustama Einsteini teooria absoluutkiirust, osutus vigaseks ja subatomaarsed osakesed, nagu &hellip; <\/p>\n<p class=\"link-more\"><a href=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=984\" class=\"more-link\">Loe edasi<span class=\"screen-reader-text\"> &#8220;Neutriinouurijad m\u00f6\u00f6navad, et Einsteinil oli \u00f5igus&#8221;<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[7],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/984"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=984"}],"version-history":[{"count":10,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/984\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":994,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/984\/revisions\/994"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=984"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=984"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=984"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}