{"id":996,"date":"2012-06-25T22:09:41","date_gmt":"2012-06-25T22:09:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=996"},"modified":"2012-06-25T22:23:54","modified_gmt":"2012-06-25T22:23:54","slug":"suvekool-ii-hea-kusimus","status":"publish","type":"post","link":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/?p=996","title":{"rendered":"Suvekool II – hea k\u00fcsimus"},"content":{"rendered":"

L\u00e4inud aastal Tallinnas peetud suvekoolis r\u00e4ndas ringi \u00fcks k\u00fcsimus, mis veidi lihtsustatult k\u00f5lab nii:
\n“T\u00e4htedes toimuva tuumas\u00fcnteesi k\u00e4igus saab vesinikust heelium. Vesinku tuumadeks on p\u00f5hiliselt prootonid, aga heeliumi tuumades peavad olema ka neutronid. Kust saab heelium oma neutronid, kui neid vesinikus ei ole?”<\/p>\n

K\u00f5ik esinejad l\u00fckkasid k\u00fcsimuse tagasi (viidates oma kitsama eriala spetsiifikale) v\u00f5i l\u00fckkasid edasi (viidates j\u00e4rgmisete esinejate paremale ainetundmisele). Akadeemik Ene Ergma vastas viimasel p\u00e4eval k\u00fcsimuse siiski m\u00f6\u00f6daminnes \u00e4ra. Ta ei saanud viidata ei j\u00e4rgmisele p\u00e4evale, ega teistele esinejatele.<\/p>\n

K\u00f5igepealt kuulame klassikut. Oma raamatus What Do You<\/span> Care What Other People Think? <\/em>kirjutab Richard Feynman:<\/p>\n

Ma arvan, et isa oli minuga rahul ja \u00f5nnelik. Ent \u00fckskord, kui olin tagasi MITist (olin seal \u00f5ppinud m\u00f5ned aastad), \u00fctles ta \u201eMind on alati vaevanud \u00fcks k\u00fcsimus, ma ei saa sellest p\u00e4ris h\u00e4sti aru ja sina oled n\u00fc\u00fcd saanud haridust neis asjus.\u201d<\/em><\/p>\n

K\u00fcsisin, mis see on.<\/em><\/p>\n

Ta \u00fctles: \u201eMa saan aru, et kui aatomis toimub \u00fcleminek \u00fchest olekust teise, kiirgub sealt valgusosake, mida kutsutakse footoniks.\u201d<\/em><\/p>\n

\u201eSee on \u00f5ige,\u201d \u00fctlesin mina.<\/em><\/p>\n

Tema k\u00fcsib: \u201eKas footon on aatomis enne seda olemas?\u201d<\/em><\/p>\n

\u201eEi, enne ei ole seal footonit.\u201d<\/em><\/p>\n

\u201eNojah,\u201d \u00fctleb ta \u201ekust ta siis tuleb? Kuidas ta siis sealt v\u00e4lja tuleb?\u201d<\/em><\/p>\n

P\u00fc\u00fcdsin seletada, et footonite arv ei ole j\u00e4\u00e4v, elektronide liikumine lihtsalt tekitab neid, aga see ei olnud v\u00e4ga hea seletus. \u00dctlesin: \u201eSee on nagu heliga, ma tekitan seda praegu, see ei ole minu sees enne valmis.\u201d (Sellega pole nii nagu mu v\u00e4ikese pojaga, kes \u00e4kki \u00fchel p\u00e4eval, kui ta veel p\u00e4ris pisike oli, teatas, et ta ei saa enam \u00f6elda \u00fchte kindlat s\u00f5na. Tuli v\u00e4lja, et see s\u00f5na on \u201ekass\u201d. P\u00f5hjuseks oli, et tema \u201es\u00f5nasahtlist\u201d oli just see s\u00f5na otsa saanud. Pole olemas s\u00f5nasahtlit, kust saaks s\u00f5nad \u00e4ra kasutada lastes neid sealt v\u00e4lja tulla. Samamoodi ei ole aatomitel \u201efootonite sahtlit\u201d.)<\/em><\/p>\n

Selles osas ei olnud ta minuga rahul. Ma ei saanud talle kunagi seletatud asju, mida ta ei m\u00f5istnud. Nii et see oli eba\u00f5nnestumine. Ta saatis mu k\u00f5igesse neisse \u00fclikoolidesse, et neid asju teada saada ja ta ei saanudki.<\/em><\/p>\n

\n

Skeemi, millele Ene Ergma viitas, v\u00f5ib iga\u00fcks ise leida vikipeediast<\/a>:<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\n

Trikk on p\u00f5him\u00f5ttelt lihtne, prooton peab muutuma neutroniks. Laengu j\u00e4\u00e4vuse t\u00f5ttu j\u00e4\u00e4b \u00fcle positron. Muidugi on asi tegelikult natuke keerulisem<\/a>, aga heeliumi (ja teiste elementide) saamise idee looduses ei ole kaevandamine. Selleks, et midagi saada, ei pea see enne olemas olema.<\/p>\n

Eelmise aasta v\u00f5lana<\/a> on ikka veel hea lahenduseta trolliakna ja kiirenduse<\/a> \u00fclesanne.<\/p>\n

Seekordne suvekool stardib homme.<\/p>\n

\n

What Do You Care What Other People Think?<\/span><\/h1>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

L\u00e4inud aastal Tallinnas peetud suvekoolis r\u00e4ndas ringi \u00fcks k\u00fcsimus, mis veidi lihtsustatult k\u00f5lab nii: “T\u00e4htedes toimuva tuumas\u00fcnteesi k\u00e4igus saab vesinikust heelium. Vesinku tuumadeks on p\u00f5hiliselt prootonid, aga heeliumi tuumades peavad olema ka neutronid. Kust saab heelium oma neutronid, kui neid vesinikus ei ole?” K\u00f5ik esinejad l\u00fckkasid k\u00fcsimuse tagasi (viidates oma kitsama eriala spetsiifikale) v\u00f5i l\u00fckkasid … <\/p>\n

Loe edasi “Suvekool II – hea k\u00fcsimus”<\/span><\/a><\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":[],"categories":[7,6],"tags":[],"_links":{"self":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996"}],"collection":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=996"}],"version-history":[{"count":16,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1004,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/996\/revisions\/1004"}],"wp:attachment":[{"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=996"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=996"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"http:\/\/www.fyysika.ee\/vorgustik\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=996"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}