• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Hämmastavad vedelikud… voolamise füüsika (videoga)

30.11.2010 by Eha Mäesalu Leave a Comment



Lööge kõvasti ning see mõraneb kui tahkis… aga kallutage seda õrnalt ning ta voolab kui vedelik. See on uue Nottinghami Ülikoolis avastatud „komplekse vedeliku“ intrigeeriv omadus.

Need leiud on tootmise seisukohalt äärmiselt kasulikud, sest nende vedelike omadustest ning käitumisest aru saamisest sõltub igapäevaste vedelike nagu näiteks hambapasta ja kosmeetika töötlemine ja käitlemine.

Füüsika ja Astronoomia Kooli teadlane Dr. Michael Smith ning tema Edinburghi Ülikoolist ja Torino Polütehnikumist päris kaastöötajad avaldasid osakeste kontsentreeritud lahuste voolamisomadusi käsitleva uurimuse äsja ajakirjas Nature Communications.

Keeruliste vedelikega tehti katseid „lahtitõmmatava reomeetriga“, mis venitas aine voolamisomaduste mõõtmiseks seda kahe plaadi abil eri kiirustel. Katse käigus avastati uusi füüsikalisi omadusi, mis aitavad parandada tootmist, eelkõige mitmete kodukeemia toodete pakendamist ja käitlemist.

Kõrgel kiirusel töötava kaameraga aine jälgimine näitas, et ainega toimuv sõltub osakeste kontsentratsioonist ning plaatide liigutamise kiirusest. Aeglastel kiirustel käitus aine vedelikuna, kõrgetel tahkisena.

VIDEO katsest

Katse kohta saate lähemalt lugeda SIIT (artiklis on ka video).

Kogu uurimust kirjeldav artikkel on avaldatud ajakirja Nature Communications võrguväljaandes.

Filed Under: Päevapilt

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

Copyright © 2025 · Eesti Füüsika Selts · Log in