Esimese eksami tulemused on nüüd teada. Sain 74/100 – väga õnnelik ma selle üle just ei ole, kuid masenduseks ka põhjust pole. Maksimaalne tulemus oli 89%, keskmine 68%, olin oma tulemusega umbes 1/3 peal. Väga karm hindamine, arvestades, et enamik kursust töötab täieliku pühendumisega.
Minu tulemust mõjutas kindlasti inglise keele oskus. Inglise keelt emakeelena valdavatel tudengitel oli selge eelis. Mõne küsimuse puhul sain küsimusest küll väga hästi aru ja teadsin vastust, kuid paberile ilmselt kõige täpsem versioon ei jõudnud. Keeleoskus paraneb iga päevaga, seega detsembri eksamiks peaks juba seis parem olema. Oma osa tulemuses oli ka põlve välja väänamisel, mis juhtus täpselt nädal enne eksamit. Pidin arstide juures käima ja ennast tohterdama ajal, mil muidu oleksin eksamiteks õppinud. Parandatud tööd ma kahjuks veel näinud pole, selle jõudmine minu siinse juhendajani võtab ISU paberimajanduses aega. Peale töö läbivaatust tean kindlasti paremini, kus ennast parandada. Praegu töötan lihtsalt uue loengmaterjali esimesel võimalusel mõttega läbi, et vältida eksami eelset kuhjumist.
Juuresoleval pildil on eesti menüü tutvustamine rahvusvahelise toidu proovimise üritusel. Enne üritust konsulteerisin Paul Elbergiga Eesti Välisministeeriumist. Ta arvas, et kõige turvalisem on minna magustoidu peale. Kama või kilu puhul on suur risk, et pärast tuleb mitu päeva selgitusi jagada;-) Pakkusin enda ema retsepti järgi tehtud õunakooki jäätisega, mida tõepoolest võib paljudes Eesti restoranides tellida. Valik tasus ennast väga ära, kook oli tunniga otsas, kõik sõid ja kiitsid. Järgneval nädalal olin Eestit puudutavate küsimuste laviini all. Isegi dekaan mainis loengus Eestit kui tulevast ESA liikmesmaad.
Ühest küljest on siin õppimine küll väga huvitav, kuid teisalt ootan juba järgmist aastat Eestis, et anda tugev panus Estcube-1 reaalsuseks muutmise suunas. Pilt saab iga päevaga üha selgemaks, tean teooriat, mida edukaks satelliidi ehituseks vaja on. Väga oluline lüli on veel ISU viimane vaatus: suvine internatuur. Vaja on saada praktiline kogemus väikest satelliiti ehitavas meeskonnas. Minu esimene eelistus on SSTL Suurbritannias. Kiri neile on juba välja saadetud, ootan positiivset vastust. Alternatiivideks on mitmed kuupsatte ehitavad ülikoolid üle maailma, kuid siin on oht, et suvel töötavad ülikoolid säästurežiimil.
Olge tublid!
Õnnitlused esimese eksamitulemuse puhul!
Ma pole küll kursis ISU hindmissüteemiga, küll aga Prantsusmaa tavaülikooli omaga, kus 100% polegi võimalik kunagi saada. Seega on sul seni väga hästi läinud. Soovin sulle jõudu edaspidiseks.
Kaupo, teed tublit tööd seal, kui dekaan juba mainis eestit tulevase ESA liikmena :)…. good job…
Kama ja kilu oleks võinud nagu nn “dessert” rollis olla, et see kes julgeb, see proovib :)… oleks tahtnud nägusid näha 😉
Nagu ka EMT reklaamis pakutakse verivorsti nuusutada aka Very Worst.
kaupo nii palju kui mina sind tean, siis jah tundub hindamine suht karm, sest sinu motiveerituses ja õppihimus ma ei kahtle 🙂
Aga jätka samas vaimus, saadan tervisi!
Ramon
Oma kogemused näitavad, et esimene töö või siis eksam on väga raske, sest enne seda puudub ettekujutus, mida õppejõud sinult ootab – kas näiteks faktiteadmisi, teemast üldist arusaamist või hoopis mingisuguste ülesannete lahendamist. Kui läheb õnneks, siis kattuvad uue õppejõu ootused sellega, millega oled eelnevalt harjunud – näiteks ülesannete lahendamisega. Võttes aga arvesse, et maailm keerleb üldiselt Murphy seaduste ümber, siis tõenäoliselt küsitakse sult just risti-vastupidi teisi asju, mida sa nii põhjalikult ei vaadanud. 🙂
Igastahes tundub 1/3 hea alguse moodi, niiet jõudu ja edu!