Mõnikord ei ole korrastatus sugugi vajalik. Rühm teadlasi demonstreerisid hiljuti, et kiht suvalise asetusega nanotraate(ingl k nanowire) suurendab päikeseelemendi efektiivsust neelates rohkem valgust kui korrastatud struktuuriga element.
Nanojuhtmed.
Päikeseelementide efektiivsuse suurendamise võidujooksus ei pruugi aja ja muude ressursside kulutamine tavalistele räniplaatidele asetatavate pisikeste nanotraatide korrastamiseks olla seda vaeva väärt, kirjutab Physorg.com.
Rahvusvaheline teadlasterühm demonstreeris esmakordselt, et juhuslikult kasvatatu räni nanotraadid tõstavad märgatavalt fotoelementide energiatootmise efektiivsust lõksustades elementi laia spektrivahemikku jäävaid valguslaineid ning püüdes kinni erinevate nurkade all langevaid valguskiiri.
Nanotraadid, mis pakitakse ränioksiidi kesta, käituvad peegeldumisvastase kattena. Nende sasipundar neelab valgust punasest kuni lillani, ning nende juhuslik asetus tähendab seda, et kate neelab valgust ka siis, kui päikesevalguse langemisnurk päeva jooksul muutub.
Antud protsess, millest kirjutatakse teadusajakirjas AIP Advances ilmunud artiklis, on võrdlemisi odav ning seda saab kohandada ka suuremateks tootmisprotsessideks. Edasi plaanivad teadlased luua struktuure, mis on rohkem korrastatud, et näha, kas korratu asetus on tõesti parem.
Teadusartikkel: “Graded index and randomly oriented core-shell silicon nanowires for broadband and wide angle antireflection“