• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Seletati metalli pindade läheduses oleva elektrilise müra iseloom

30.09.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Uue tehnoloogia, näiteks kvantarvutite, detektorite ja materjalide arendamisega seotud teadlased seisavad sageli silmitsi katsete läbi viimist segava metallmaterjalide pinnalt tuleva elektrilise müraga. MIT teadlased suutsid esimestena seni seletuseta olnud müra seletada.

Joonisel on kujutatud näiteks kvantarvutis kasutatav metallpind. Lillad noolekesed väljendavad dipoolide vibratsioone, millest tekkiv muutuv elektromagnetväli on mõõtmisi segava müra allikaks. Roheline kera kujutab seadmes energia vahendamiseks kasutatavat iooni.

On teada, et osa ioonlõksustamise eksperimente segavast mürast pärineb metallide pinnal liikuvatelt elektronidelt. Praktika aga näitab, et müratasemed on elektronide mürast kordades suuremad. Segajate vaigistamine on olnud pärsitud, sest ei ole teatud liigmüra allika olemust.

MIT teadlased Arghavan Safavi-Naini ja Hossein Sadeghpour on koos kolleegidega esimestena liigmüra allika kindlaks teinud. Põhjuseks on metallide pinnasse väliskeskkonnast neeldunud aatomid. Teadustööga näidati, et neeldunud aatomid moodustavad metalli pinna aatomitega van der Waalsi interaktsioonile (loe siit) sarnase sideme. Metalli- ja lisandaatomi vahel tekkinud polaarne side käitub kui erinevate ergastusnivoodega dipool. Metalli pinnal levivad foononid, ehk kvantiseeritud aatomite võnkumised (loe siit), panevad dipooli võnkuma. Võnkuv dipool kiirgab omakorda 106 Hz suurusjärgus sagedusega muutuvat elektromagnetvälja, mis on teadlastele segavaks müraks. Analüüs viidi läbi nii teoreetiliselt kui praktiliselt.

Teadustöö olulisus seisneb kahes asjaolus. Esiteks seletab see täpselt ära elektriväljast põhjustatud müra. Teiseks esitab töö selged meetodid müra summutamiseks. Nende kahe asjaolu koosmõjul on võimalik suure hulga kõrgtehnoloogiliste elektroonikaseadmete parema töökindluse tagamine, aga ka täpsemate ioonlõksustuskatsete mõõtmiste sooritamine.

Allikas: PhysOrg, Physics

Teised selle mõtteraja postitused

  1. MIT töörühm plaanib ehitada neutronmikroskoobi
  2. Parem varjestusmaterjal ja ohutumad tuumajaamad
  3. Uus, grafeenist ja hõbe-nanotraatidest valmistatud läbipaistev elektrood
  4. Miks mõned praod just nii kulgevad?
  5. Kuld kui kõrgtehnoloogiline materjal
  6. Läbimurre osakestefüüsikas
  7. Kõigest paberlehe paksune TV? Prinditav elektroonika muutus lihtsamaks
  8. Teadlased jälgisid vase-komposiidi spinn-üleminekuid
  9. Läbipaistev krabi võib olla paindlike ekraanide ja päikesepaneelide tulevik
  10. Nanotorudest valmistatud vedrudest loodi naha-sarnased sensorid

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in