• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Venemaa Marsi missioon põrus

11.11.2011 by Uku Püttsepp

Venemaa viimase 15 aasta esimene planeetidevaheline mission põrus pärast starti mootoririkke tõttu, mis ei võimaldanud seadeldist korralikult Marsi poole teele saata. Phobos-Grunt nime kandev kosmoselaev on nüüd Maa orbiidil lõksus. Teadlastel on aega päev, et probleemile lahendus leida (originaalartikkel avaldati 9. novembril, mil tärminiks oli kolm päeva – tõlkija märkus).

Zeniit-2SB

163 miljonit dollarit maksma läinud Phobos-Grunt on Venemaa Kosmose Agentuuri missioon, mis pidi päädima Marsi kuule Phobos maandumisega, 200 g pinnaproovide võtmisega ja nende tagasitoimetamisega Maale. Missioon oleks väldanud kolm aastat. Lisaks on platvormiga kaasas Hiina satelliit Yinghuo-1, mis pidi Phobos-Gruntilt Marsi orbiidile suunduma, et siis aasta jooksul punase planeedi atmosfääri uurida. 115 kilogrammi kaaluv satelliit on esimene teise planeedi suunas teele lähetatud Hiina kosmoseprojekt.

Zeniit-2SB kanderakett lähetati koos aparatuuriga teele Kasahstani Baikuuri kosmodroomilt 8. novembril 20:16 Greenwichi aja järgi. Start oli edukas, õnnestus ka aparatuuri eraldumine kanderaketilt. Probleem tekkis aparatuuri enese mootoritega, mistõttu hakkas seade plaanitud trajektoorist kõrvale kalduma. Vale asendi tõttu ei saanud maapealne tugijaam mootoreid korralikult juhtida.

Kosmoselaeva akud saavad lähemate päevade jooksul tühjaks, mistõttu on oluline pardaarvutile uued juhised anda. Akuprobleemid viitavad võimalikele päikesepaneelide rikkele.

Eelmine Venemaa kosmosemissioon toimus 1996. aastal. Missioon ebaõnnestus, Marsile sihitud satelliit põles ära Maa atmosfääris Vaikse ookeani kohal.

Hiina kuuprogrammi juht Ziyuan Ouyang on varem meediale avaldanud, et Hiinal on olemas kõik vajalikud tehnoloogiad ja teadmised, et ükskord iseseisvalt Marsi avastama asuda.

Allikas: PhysicsWorld

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Inimene kosmos maa

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in