• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kas metallid mäletavad ka nanoskaalas oma kuju?

14.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Füüsikud Daniel Mutter ja Peter Nielaba visualiseerisid kujumäluga materjalide muutusi kuni nanoskaalani välja teadusartiklis, mis ilmub peagi teadusajakirjas European Physical Journal B.

Maagiline teelusikas, mis taastab sooja vette asetades alati oma algse kuju.

Metallsulameid võib venitada või kokku suruda viisil, tänu millele need pärast rakendatud jõu kadumist deformeerunud kuju säilitavad. Kujumäluga sulamid suudavad aga pärast kindla temperatuurini soojendamist oma endise kuju taastada, kirjutab Physorg.com.

Esmakordselt määrasid teadlased kindlaks nende temperatuuride absoluutväärtused, mille juures kujumäluga nanosfäärid taas oma algse kuju taastavad, tehes läbi nö struktuurse faasiülemineku, mis sõltub uuritavate materjalide suurusest. Selle tulemuse saamiseks viisid teadlased läbi arvutisimulatsioone 4-17 nanomeetrise diameetriga nanoosakestest, mis olid valmistatud võrdses koguses niklist ja titaanist.

Senini on teadlaste püüdlused struktuurse faasiülemineku temperatuuri määrata olnud peamiselt eksperimentaalsed. Tänu arvutimeetodile, mida tuntakse molekulaardünaamilise simulatsiooni nime all, suutsid teadlased visualiseerida materjali siirdeprotsessi kogu ülemineku jooksul. Leiti, et madala ja kõrge sümmeetriaga struktuuride energiate erinevus nanoosakese pinnal kirjeldab kogu üleminekut.

Enamik varasematest kujumäluga materjalide kohta tehtud uurimustest põhinevad makroskoopilistel süsteemidel ning neid on kasutatud näiteks meditsiini(hambaklambrid, stentide) ja transpordi(õli temperatuuri reguleerivad seadmed kuulrongides) rakendustes. Potentsiaalsete uute rakenduste hulka kuuluvad nanolülitid, kus lasersäritus soojendaks kujumäluga materjali üles, põhjustades selle pikkuse muutuse, pannes selle lülitina käituma.

Allikas

Teadusartikkel: “Simulation of the thermally induced austenitic phase transition in NiTi nanoparticles“


Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kuidas kivst vett pigistada: kõrge rõhuga tehtud käsnad
  2. Luusid parandav bioklaas
  3. Valmistati süsinik-nanotorudest Fresneli läätsed
  4. Arendati välja uus aineklass: pentamood-metaaine
  5. Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi
  6. Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks
  7. Teadlased avastasid uue energiaallika
  8. Uus nanostruktuur, mis neelab laias ulatuses valgust iga nurga alt
  9. Kolm elektroni „ühe hinnaga”
  10. Seletati metalli pindade läheduses oleva elektrilise müra iseloom

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in