Astronoomidel õnnestus jäädvustada seni parimad pildid tähest, mis on kaotanud enamuse oma ainest vampiirist kaaslasele. Kombineerides nelja Euroopa Lõuna-Obserbatooriumi teleskoobi abil jäädvustatud valguse, lõid teadlased 130-meetrise läbimõõduga virtuaalse teleskoobi, mille nägemisvõime on 50 korda teravam NASA/ESA Hubble’i kosmoseteleskoobi omast. Üllatavalt näitavad uued uurimustöö tulemused, et massi üle kandumine ühelt tähelt teisele selles kaksikksüsteemis on oodatust „leebem“.
„Me saame nüüd kombineerida valguse neljalt VLT’lt (ingl.k. Very Large Telescope – väga suur teleskoop) ja luua üliteravaid kuvandeid palju kiiremini kui varem,“ sõnas käesoleva uurimustöö juhtiv autor Nicolas Blind ja jätkas: „Pildid on nii teravad, et me näeme tähti üksteise ümber tiirlemas ning oleme võimelised mõõtma kahest tähest suurema mõõtmeid,“ vahendas Physorg.com.
Ebatavaline kaksiktäht SS Leporis. Pilt: ESO
Astronoomid vaatlesid ebatabalist SS Leporise süsteemi Lepuse tähtkujus. See sisaldab kaht tähte, mis teevad teineteise ümber tiiru 260 päevaga. Tähti eristab vaid veidi suurem vahemaa kui Päikese ja Maa vaheline kaugus. Suurem ja jahedam täht ulatub veerandikuni sellest vahemaast – see on ligikaudu vastav Merkuuri orbiidile. Selle läheduse tõttu on kuumem seltsiline kannibalina endasse haaranud umbes pool suurema tähe massist.
„Me teadsime, et see kaksiktäht on ebatavaline ning et aine voolab ühest tähest teise,“ väitis kaasautor Henri Boffin. „Leidsime aga, et viis, millega massi ülekanne suure tõenäosusega toimub, on täiesti erinev eelnevatest selle protsessi mudelitest. Vampiirtähe „hammustus“ on väga õrn, kuid ülitõhus.“
Uued vaatlused on piisavalt teravad näitamaks, et hiidtäht on väiksem kui eelnevalt arvatud. Seetõttu on palju keerukam selgitada, kuidas punane hiid kaotab ainet oma kaaslasele. Astronoomid arvavad nüüd, et selle asemel, et aine voolaks joana ühelt tähest teisele, peab aine olema hiidtähest tähetuulena väja heidetud. Välja paisatud tähetuule püüab kuumem kaaslane endasse.
Teadusartikkel: ,,An incisive look at the symbiotic star SS Leporis — Milli-arcsecond imaging with PIONIER/VLTI“