• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Läbimurre andmesalvestuses

8.02.2012 by Stiina Kristal 4 Comments

Rahvusvaheline teadlasterühm demonstreeris uut magnetilist andmesalvestusmeetodit, mis võimaldab andmeid salvestada tuhat kordi kiiremini kui olemasolevad kõvaketta tehnoloogiad.

Arvuti kõvaketas.

Teadlased avastasid, et andmeid saab salvestada ka ainult soojuse abil – idee, mis varem tundus täiesti kujuteldamatu. Uurijate sõnul ei muuda antud avastus mitte ainult magnetilisi salvestusseadmeid kiiremaks, vaid ka energiasäästlikemaks, kirjutab Physorg.com.

,,Selle asemel, et kasutada magnetilisele materjalile andmete salvestamiseks magnetvälja, rakendasime me palju tugevamaid sisejõude ning salvestasime informatsiooni puhtalt soojuse abil. Selle revolutsioonilise meetodi abil on võimalik ühe sekundi jooksul savestada andmeid lausa terabaitides – ligi tuhat korda kiiremini kui olemasolevad tehnoloogiad seda võimaldavad,” sõnas Thomas Ostler, Yorgi Ülikooli füüsik ning uurimust juhendanud teadlane. ,,Kuna antud protsessis pole magnetvälja vaja kasutada, siis tarbitakse ka vähem energiat,” lisas ta.

,,Juba sajandeid on arvatud, et soojus võib magnetilist korrastatust vaid rikkuda. Nüüd aga õnnestus meile edukalt demonsteerida, et see võib hoopiski olla piisav stiimul, mille abil magnetilisele materjalile informatsiooni salvestada,” lausus Dr Alexey Kimel, üks uurimuses osalenud teadlasi.

Kaasaegsed magnetilised salvestustehnoloogiad kasutavad ära põhimõtet, et magneti lõunapoolus tõmbub teise magneti põhjapooluse suunas, kuid et samad poolused tõukuvad. Senini on arvatud, et ühe biti informatsiooni salvestamiseks (magneti pooluste pööramisel) on vaja rakendada magnetile välist magnetvälja. Mida tugevam antud magnetväli on, seda kiirem on ka ühe biti informatsiooni salvestamine.

Antud uurimuses demonstreerisid aga teadlased, et magneti põhja- ja lõunapooluse saab ümber pöörata ka hetkelise soojusimpulsi abil – protsess, milles kasutatakse ära magnetilise aine palju tugevamaid sisejõude.

Allikas

Teadusartikkel: “Ultrafast heating as a sufficient stimulus for magnetization reversal in a ferrimagnet“

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Korea teadlased valmistasid magnettransistori
  2. Kiraalsus ja spinnlained
  3. Ferromagneetiline raudoksiid tinaoksiidi nanoosakestel võimalike spintrooniliste rakenduste tarvis
  4. Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult
  5. Leiti ideaalne viis magnetomaduste manipuleerimiseks
  6. Magneetuvatest nanoosakestest uute komposiitmaterjalideni

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid

Comments

  1. Muide says

    13.02.2012 at 10:08 am

    Muide, jutt ei pole sadu kordi kiiremast salvestamisest vaid jutt käib tuhandeid kordi kiiremast salvestamisest. Ja räägitakse kuni 2000x kiiremast salvestamisest.
    Huvitav, et teemat, enne kirjutamist, põhjalikult keegi pole läbi töötanud.

  2. Stiina Kristal says

    13.02.2012 at 1:11 pm

    Teatavasti jagub tuhat sajaga, seega on küsimus vaid selles, kui väga asja rõhutada on tahetud.
    Antud artikkel (nagu ka enamik teisi) on tõlgitud algartikli põhjal koostatud pressiteatest, mistõttu Fyysika.ee ei vastuta neis tehtud vigade eest. Üldiselt on muidugi nii, et kui viga on tõesti silmapaistev, siis parandame loomulikult ära.

    S.

  3. Muide says

    13.02.2012 at 5:44 pm

    Väike neti lahtitegemine, 2 esimest ettejäänud artiklit, mõlemas juttu 1000x kiiremast salvestusprotsessist. Aga kusagil lingil räägiti juba ka 2000x kiiremast salvestusest. Ei suuda seda linki kohe praegu uuesti üles leida.
    1. Laser-switched magnetic storage is 1,000 times faster than current hard drives
    http://www.extremetech.com/computing/117415-laser-switched-magnetic-storage-is-1000-times-faster-than-current-hard-drives
    2. Lasers Could Make Your Hard Drive 1,000 Times Faster Than Before
    http://fooyoh.com/geekapolis_gadgets_wishlist/7109171
    ————————-
    PS: Küsimus polegi ju kas 200 või 2000, küsimus on selles, et mis aja jooksul suudame salvestada oluliselt suurema andmemahu. Ja vot selle juures on väga oluline suurem kiirus, kuna see annab oluliselt suurema ajavõidu andmete salvestamises.

  4. Aile Tamm says

    13.02.2012 at 7:55 pm

    See tõlgitud pressiteade räägib, et avastati (pandi tähele) uus nähtus, kus soojuse kaasabil on võimalik suurendada salvestamise kiirust, siiani nimelt peeti liigset kuumenemist pigem negatiivseks nähtuseks. Seda juhtub tänapäeva teaduses sageli, et meile elementaarsetena tunduvad põhitõed vaadatakse ümber teatud eriolukordade avaldumisel nanoskaalas.
    Kui nüüd rääkida salvestamise (ja ka lugemisest)kiirusest, siis see sõltub juba tehnilisest lahendist, mida suudetakse välja pakkuda ja realiseerida. Kuid see on juba järgmine samm, mis kuulub juba tehnoloogiate arendamisele ja sõltub tehnilisest võimekusest.
    Need artiklid millele Te viitate näitavad juba praktilist rakendust, kuid uue füüsikalise nähtuse kontekstis pole mingit tähtsust, et mitu korda tehniliselt on võimalik kiiremaks minna.

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in