Rahvusvaheline teadlasterühm demonstreeris uut magnetilist andmesalvestusmeetodit, mis võimaldab andmeid salvestada tuhat kordi kiiremini kui olemasolevad kõvaketta tehnoloogiad.
Arvuti kõvaketas.
Teadlased avastasid, et andmeid saab salvestada ka ainult soojuse abil – idee, mis varem tundus täiesti kujuteldamatu. Uurijate sõnul ei muuda antud avastus mitte ainult magnetilisi salvestusseadmeid kiiremaks, vaid ka energiasäästlikemaks, kirjutab Physorg.com.
,,Selle asemel, et kasutada magnetilisele materjalile andmete salvestamiseks magnetvälja, rakendasime me palju tugevamaid sisejõude ning salvestasime informatsiooni puhtalt soojuse abil. Selle revolutsioonilise meetodi abil on võimalik ühe sekundi jooksul savestada andmeid lausa terabaitides – ligi tuhat korda kiiremini kui olemasolevad tehnoloogiad seda võimaldavad,” sõnas Thomas Ostler, Yorgi Ülikooli füüsik ning uurimust juhendanud teadlane. ,,Kuna antud protsessis pole magnetvälja vaja kasutada, siis tarbitakse ka vähem energiat,” lisas ta.
,,Juba sajandeid on arvatud, et soojus võib magnetilist korrastatust vaid rikkuda. Nüüd aga õnnestus meile edukalt demonsteerida, et see võib hoopiski olla piisav stiimul, mille abil magnetilisele materjalile informatsiooni salvestada,” lausus Dr Alexey Kimel, üks uurimuses osalenud teadlasi.
Kaasaegsed magnetilised salvestustehnoloogiad kasutavad ära põhimõtet, et magneti lõunapoolus tõmbub teise magneti põhjapooluse suunas, kuid et samad poolused tõukuvad. Senini on arvatud, et ühe biti informatsiooni salvestamiseks (magneti pooluste pööramisel) on vaja rakendada magnetile välist magnetvälja. Mida tugevam antud magnetväli on, seda kiirem on ka ühe biti informatsiooni salvestamine.
Antud uurimuses demonstreerisid aga teadlased, et magneti põhja- ja lõunapooluse saab ümber pöörata ka hetkelise soojusimpulsi abil – protsess, milles kasutatakse ära magnetilise aine palju tugevamaid sisejõude.
Teadusartikkel: “Ultrafast heating as a sufficient stimulus for magnetization reversal in a ferrimagnet“
Muide, jutt ei pole sadu kordi kiiremast salvestamisest vaid jutt käib tuhandeid kordi kiiremast salvestamisest. Ja räägitakse kuni 2000x kiiremast salvestamisest.
Huvitav, et teemat, enne kirjutamist, põhjalikult keegi pole läbi töötanud.
Teatavasti jagub tuhat sajaga, seega on küsimus vaid selles, kui väga asja rõhutada on tahetud.
Antud artikkel (nagu ka enamik teisi) on tõlgitud algartikli põhjal koostatud pressiteatest, mistõttu Fyysika.ee ei vastuta neis tehtud vigade eest. Üldiselt on muidugi nii, et kui viga on tõesti silmapaistev, siis parandame loomulikult ära.
S.
Väike neti lahtitegemine, 2 esimest ettejäänud artiklit, mõlemas juttu 1000x kiiremast salvestusprotsessist. Aga kusagil lingil räägiti juba ka 2000x kiiremast salvestusest. Ei suuda seda linki kohe praegu uuesti üles leida.
1. Laser-switched magnetic storage is 1,000 times faster than current hard drives
http://www.extremetech.com/computing/117415-laser-switched-magnetic-storage-is-1000-times-faster-than-current-hard-drives
2. Lasers Could Make Your Hard Drive 1,000 Times Faster Than Before
http://fooyoh.com/geekapolis_gadgets_wishlist/7109171
————————-
PS: Küsimus polegi ju kas 200 või 2000, küsimus on selles, et mis aja jooksul suudame salvestada oluliselt suurema andmemahu. Ja vot selle juures on väga oluline suurem kiirus, kuna see annab oluliselt suurema ajavõidu andmete salvestamises.
See tõlgitud pressiteade räägib, et avastati (pandi tähele) uus nähtus, kus soojuse kaasabil on võimalik suurendada salvestamise kiirust, siiani nimelt peeti liigset kuumenemist pigem negatiivseks nähtuseks. Seda juhtub tänapäeva teaduses sageli, et meile elementaarsetena tunduvad põhitõed vaadatakse ümber teatud eriolukordade avaldumisel nanoskaalas.
Kui nüüd rääkida salvestamise (ja ka lugemisest)kiirusest, siis see sõltub juba tehnilisest lahendist, mida suudetakse välja pakkuda ja realiseerida. Kuid see on juba järgmine samm, mis kuulub juba tehnoloogiate arendamisele ja sõltub tehnilisest võimekusest.
Need artiklid millele Te viitate näitavad juba praktilist rakendust, kuid uue füüsikalise nähtuse kontekstis pole mingit tähtsust, et mitu korda tehniliselt on võimalik kiiremaks minna.