• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Teadlased avastasid uue energiaallika

11.02.2012 by Stiina Kristal

MIT ja RMIT teadlased sooritasid hiljuti läbimurde energiasalvestuses ja -tootmises. Nende toodetud energia hulk on võrreldes energiaallika suurusega ligi neli korda suurem kui on võimalik olemasolevate parimate liitium-ioon patareidega.

Nanotoru kui viitsütik. Pilt: IEEE Spectrum Magazine

Uurimuse läbi viinud teadlased mõõtsid hoopistükkis nanotorul kulgeva keemilise reaktsiooni kiirust, kui nad avastasid, et reaktsioon tootis energiat, kirjutab Physorg.com.
Nüüd kasutavad teadlased Dr Kourosh Kalantar-zadeh ja Michael Strano oma ekspertiisi keemias ja nanomaterjalides, et seda nähtust uurida. Nanotehnoloogilistel materjalidel põhinevate eksperimentaalsüsteemide energiatootmist pole teadlaste sõnul varem täheldatud.
,,Kui katta nanotorud nitrotselluloosi kütusega ning see siis toru ühest otsast süüdata, tekib ahelreaktsioon. Leidsime, et nanotorud on põleva kütuse soojuse transpordiks suurepärased juhid. Lisaks tekitas süütamiste laine tugeva elektrivoou,” sõnas kaasprofessor Kalantar-zadeh.
,,Meie avastusus, mille kohaselt soojusenergia lained liiguvad parimalt neis nanotorudes just nende kahekülgse hea (nii elektri kui ka soojuse) juhtivuse tõttu, pöörab traditsioonilise termoelektri teooria pea peale,” lisas ta.
,,See on esimene jätkusuutlik nanoskaalas lähenemine sellisele elektritootmisele, mis kasutab ära termoelektrilist efekti, jättes seega kõrvale mõõtmete vähenemisega seostatavad realiseerimisprobleemid. Siiski on mitmeid nurki, mille alt seda nähtust uurima peaks, et neid eksootilisi laineid kontrollida ning et teada saada, kas need tõesti on tulevikus kasutatavad,” ütles Kalantar-zadeh.
Allikas
Teadusartikkel: “Nanodynamite: Fuel-coated nanotubes could provide bursts of power to the smallest systems“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Comments

  1. Parandus says

    16.02.2012 at 12:41 pm

    Ma loen artiklist välja , et tegemist on “energiakandjaga” mitte energiaallikaga.
    Palun parandada artikkel ära.

  2. Sven says

    18.02.2012 at 12:33 am

    See pole päris nii. Ta räägib lihtsalt katse käigus välja tulnud efektidest, siis selles kontekstis jah räägitakse energia kangest. Samamoodi võib öelda, et autoakudes on hape/oksiid vms energiakandjad aga struktuur ise üldse on ju energiaallikas.

  3. Parandus says

    1.04.2012 at 10:47 pm

    Autoaku on ka energiakandja. Ka struktuurina. Autoaku on väga halb näide. Autoakut tuleb laadida selle sama elektriga, mida ta hiljem siis toodab..

  4. Kaupo Kukli says

    7.04.2012 at 9:06 pm

    Vabandage, aga miks energiakandja ei või olla energiaallikas? Kuhu ja milleks ta siis seda energiat kannab? Mis mõttes laetakse akut sama elektriga, mida ta hiljem toodab?
    Iseküsimus on muidugi see, et jutt on nii lühikeseks refereeritud, et ega palju enam infot ei kanna.

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in