• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Mendeljevi tabeli puuduv 117. element lõpuks leitud

7.04.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa Leave a Comment

USA ning Vene füüsikud on loonud üliraske 117. elemendi, mis täidab lünga seni vaadeldud elementide vahel.

Avastatud elemendi eluiga kinnitab teooriaid, mis ennustavad, et ülirasked elemendid asuvad koos oma isotoopidega nn. stabiilsuse saarel. Teadlaste töörühm sünteesis uue elemendi liites oma vahel kaltsiumi ning  haruldase raske elemendi berkeeliumi. Sellekohane uurimistöö avaldatakse järgmises ajakirja Physical Review Letters numbris.

 Teooriate poolt ennustatav stabiilsus saar asub pildi ülemises paremas nurgas. Stabiilse regiooni aatomid lagunevad tunduvalt aeglasemalt, kui nende läheduses olevad aatomid regioonist väljaspool. Foto·: Ameerika Füüsika Selts

Teooriate poolt ennustatav stabiilsus saar asub pildi ülemises paremas nurgas. Stabiilse regiooni aatomid lagunevad tunduvalt aeglasemalt, kui nende läheduses olevad aatomid regioonist väljaspool. Foto·: Ameerika Füüsika Selts

Nagu kõik ülirasked aatomid on element äärmiselt 117 ebastabiilne, seega on tema eluiga pelgalt sekundi murdosa, enne, kui ta kergemateks aatomiteks ning osakesteks laguneb. Element toodeti põrgatades Dubna Ühendatud Tuumauurimisinstituudi osakestekiirendis kaltsiumi aatom kokku paigalseisva berkeeliumi aatomiga. Uue elemendi sünnist saadi teada uurides selle lagunemisel tekkinud tütarosakesi.
Hoolimata oma lühikesest elueast on element 117 eluiga märksa pikem kui mitmetel teistel kergematel osakestel. Avastus kinnitab, et uus element, koos hiljuti sünteesitud 116. ja 118. elemendiga  moodustavad perioodilisus tabelis nn. stabiilsuses saare. Sünteesides järjest raskemaid elemente saab teada, kui kaugele stabiilne regioon ulatub.
Kuigi lühikese elueaga aatomitele ei ole seni leitud praktilist rakendust, on üliraskete elementide süntees hädavajalik erinevate mudelite testimiseks, mis selgitavad, kuidas neutronid ja prootonid tuumas paiknevad. Sellised mudelid aitavad selgitada laialt levinud elementide omavahelist suhet. Lisaks on võimalik selliste mudelite alusel ennustada stabiilsete eksootiliste elementide olemasolu, mis võivad Maal või meteoriitides looduslikult leiduda.

Allikas:

APS Physics: “Nuclear missing link created at last: superheavy element 117”

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Soomes arendati uus strateegilise tähtsusega metallisulam
  2. Baariumfloriidi mõjust veele: pseudojää
  3. Hõbedast nanokuupidega saab valmistada suurepärase kiirgusneelduri
  4. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  5. Sünteetilised nanojäätmed ei kao
  6. Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult
  7. Efektiivsemad fotoelemendid tänu kvanttäppidele
  8. NASA arendab välja revolutsioonilise tehnoloogia
  9. Süsiniknanotorudest lihased uutes mootorites
  10. Hafniumoksiidi aatomkihtsadestuse keemia ja räninitriidil põhineva välkmälu kvaliteet… Mis neil ühist on?

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in