• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Mendeljevi tabeli puuduv 117. element lõpuks leitud

7.04.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa

USA ning Vene füüsikud on loonud üliraske 117. elemendi, mis täidab lünga seni vaadeldud elementide vahel.

Avastatud elemendi eluiga kinnitab teooriaid, mis ennustavad, et ülirasked elemendid asuvad koos oma isotoopidega nn. stabiilsuse saarel. Teadlaste töörühm sünteesis uue elemendi liites oma vahel kaltsiumi ning  haruldase raske elemendi berkeeliumi. Sellekohane uurimistöö avaldatakse järgmises ajakirja Physical Review Letters numbris.

 Teooriate poolt ennustatav stabiilsus saar asub pildi ülemises paremas nurgas. Stabiilse regiooni aatomid lagunevad tunduvalt aeglasemalt, kui nende läheduses olevad aatomid regioonist väljaspool. Foto·: Ameerika Füüsika Selts

Teooriate poolt ennustatav stabiilsus saar asub pildi ülemises paremas nurgas. Stabiilse regiooni aatomid lagunevad tunduvalt aeglasemalt, kui nende läheduses olevad aatomid regioonist väljaspool. Foto·: Ameerika Füüsika Selts

Nagu kõik ülirasked aatomid on element äärmiselt 117 ebastabiilne, seega on tema eluiga pelgalt sekundi murdosa, enne, kui ta kergemateks aatomiteks ning osakesteks laguneb. Element toodeti põrgatades Dubna Ühendatud Tuumauurimisinstituudi osakestekiirendis kaltsiumi aatom kokku paigalseisva berkeeliumi aatomiga. Uue elemendi sünnist saadi teada uurides selle lagunemisel tekkinud tütarosakesi.
Hoolimata oma lühikesest elueast on element 117 eluiga märksa pikem kui mitmetel teistel kergematel osakestel. Avastus kinnitab, et uus element, koos hiljuti sünteesitud 116. ja 118. elemendiga  moodustavad perioodilisus tabelis nn. stabiilsuses saare. Sünteesides järjest raskemaid elemente saab teada, kui kaugele stabiilne regioon ulatub.
Kuigi lühikese elueaga aatomitele ei ole seni leitud praktilist rakendust, on üliraskete elementide süntees hädavajalik erinevate mudelite testimiseks, mis selgitavad, kuidas neutronid ja prootonid tuumas paiknevad. Sellised mudelid aitavad selgitada laialt levinud elementide omavahelist suhet. Lisaks on võimalik selliste mudelite alusel ennustada stabiilsete eksootiliste elementide olemasolu, mis võivad Maal või meteoriitides looduslikult leiduda.

Allikas:

APS Physics: “Nuclear missing link created at last: superheavy element 117”

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in