• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult

29.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Duke’i Ülikooli ja Bostoni Kolledži teadlased arvavad, et neil õnnestub tehislike eksootiliste materjalide abil suurendada elektromagnetjõude ilma elusolendeid või elektrilisi seadmeid kahjustamata.

Antud teoreetilisel töö võib olla rakendusi näiteks maglev tüüpi rongide alal, sest need liiguvad tänu elektromagnetitele, kirjutab Physorg.com.

Pildil on kujutatud metamaterjali struktuuri ühe raku ehitust. Kollased jooned tähistavad vaske. Pilt: Wenchen Chen and Willie Padilla, Boston College.

Nagu terminist juba järeldada võib, siis koosneb elektromagnetjõud kahest jõuväljast – elektrilisest ja magnetilisest. Vahelduvvooluallikad tekitavad nii elektri- kui ka magnetväljasid, ning neist ühe suurendamisel suureneb üldiselt ka teine. Elektrivälja suur kasv võib aga teatud probleeme tekitada.

,,Igasuguste elektromagnetjõudude rakenduste jaoks, mis hõlmavad inimskaalat, on vaja väga intensiivseid elektromagnetvälju. Sellised väljad aga häirivad teiste seadmete tööd ning võivad ka eluskudedele ohtlikuks osutuda,” selgitas Yaroslav Urzhumov, üks uurimuses osalenud teadlasi.

,,Selle probleemi olulisus väheneb tunduvalt, kui need väljad on peamiselt magnetilised, sest peaaegu kõik bioloogilised ained ning ka suur osa tavalistest materjalidest on magnetväljade jaoks justkui nähtamatud,” lisas ta. ,,Kuigi me ei saa elektrivälja täielikult alla suruda, siis võiks magnetiliselt aktiivne materjal teoreetiliselt vähendada voolu hulka, mida on vaja piisavalt tugeva magnetvälja tekitamiseks. Seega väheneks keskkonnas parasiitne elektriväli ning võimsaid magnetvälju kasutavad seadmed muutuksid ohutumateks.”

Selle probleemi lahendus seisneb inimeste alles uues oskuses valmistada metamaterjalide nime all tuntud komposiitmaterjale, mis pole mitte niivõrd üks aine, vaid terve tehislik struktuur, mida saab töödelda nii, et sel oleks omadused, mida loodusest ei leia. Selliseid metamaterjale saab sõltuvalt rakendusest toota erineva suuruse, kuju ning omadustega.

Näiteks saaks maglev-rongide juures asendada elektromagnetid metamaterjalidega, mis oleksid valmistatud tekitama sama elektrihulga juures palju kõrgema intensiivsusega magnetvälju.

Duke’i Ülikooli teadlaste poolt välja mõeldud metamaterjali valmimine toimub hetkel Bostoni Kolledžis füüsikaprofessori Willie Padilla käe all.

,,Selline metamaterjal peaks suutma magnetjõudu suurendada ilma lähtepooli voolutugevust suurendamata,” lausus Urzhumov. ,,Magnetostaatilise pinnaresonantsi nähtus peaks võimaldama maglev-süsteemidel suurendada sama energiakulu juures leviteeritavate objektide massi pea ühe suurusjärgu võrra.”

Hetkel kasutatakse elektromagnetjõude suures hulgas seadmetes, ulatudes subatomaarsetest optilistest pinsettidest kuni laserkiirte ja potentsiaalselt hävitavate relvadeni.

Allikas

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Kieli Ülikool: lehemardika jalgade nakkuvuse ja seenekübara ühisosa
  2. Soomes arendati uus strateegilise tähtsusega metallisulam
  3. Imeniit
  4. Baariumfloriidi mõjust veele: pseudojää
  5. Hõbedast nanokuupidega saab valmistada suurepärase kiirgusneelduri
  6. Uus meetod õhemate päikesepaneelide valmistamiseks
  7. Sünteetilised nanojäätmed ei kao
  8. Uus nanostruktuur pikendab patareide eluiga
  9. Räni ja Si/III-V pooljuhi kombinatsioonina efektiivsem laser
  10. Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid, Materjalimaailm

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in