• Arhiiv
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teaduslaagrid
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Eestist endast
    • Arvamus
    • Teated
    • Persoon
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • Eesti Füüsika Selts
    • Teadusbuss
    • Füüsika, keemia ja bioloogia õpikojad
    • Füüsika e-õpikud
    • Eesti Füüsika Seltsi põhikiri
  • Füüsikaõpetajate osakond
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
  • Füüsikaüliõpilaste Selts
  • Kontakt

Teadlased valmistasid nanoosakeste abil veekindla ja magnetilise paberi

22.04.2012 by Stiina Kristal

Itaalia Tehnoloogiainstituudi teadlased, keda juhtis Roberto Cingolani, leiutasid viisi kuidas ühendada tavalise paberi tselluloosikiud nanoosakestega, saades tulemuseks uued omadused. Selline paber on näiteks veekindel, magnetiline, helendav või baktereid eemaldav.

Antud protsessis segatakse üliparamagnetilised mangaanferriidi kolloid-nanoosakesed pabertooteid moodustavate tselluloosikiudude üksikmolekulide või monomeridega, saade vedelas lahuses tulemuseks polümeerid. Protsessis moodustub iga kiu ümber õhuke kest. Tulemuseks on lahus, mis annab paberile kandes tulemuseks veekindla ja magnetilise toote. Töörühm leidis, et protsessis kasutatavate nanoosakeste arvu muutes saab tekitada soovitud magnetomadused, kirjutab Physorg.com.

Muutes lahust moodustavaid nanoosakesi valmistasid teadlased ka teiste omadustega paberit. Hõbeda nanoosakesed andsid näiteks tulemuseks bakterite suhtes resistantse paberi. Teiste ainete abil saab aga valmistada näiteks helendavat paberit. Lisaks on võimalus valmistada nanoosakeste segu, et mitut omadust korraga avaldada.

Kui veekindla paberi eelised on ilmselged, siis võiks magnetilist paberit töörühma sõnul kasutada näiteks turvarakendustes, selle hulgas ka raha valmistamisel. Antibakteriaalsete omadustega paberit saaks kasutada meditsiinis või toiduvalmistamisel. Ka helendavat paberit saaks kasutada turvarakendustes, kuid lisaks veel kuulutuste, pimedas loetavate dokumentide ning vaid pimedas nähtavate varjatud tekstide printimisel.

Teadlased rõhutasid, et kuna paberit kui tervikut ei kaeta, siis on sel alles kõik oma tavapärased omadused. Seega saab sellele jätkuvalt tavalise kirjutusvahendi või printeriga kirjutada ning printida. Lisaks saab teadlaste valmistatud lahuse kanda juba olemasolevale paberile, võimaldades kasutajal muuta juba trükitud paberite, ajakirjade, dokumentide või iga teise pabertoote omadusi.

Allikas

Teadusartikkel: “Superparamagnetic cellulose fiber networks via nanocomposite functionalization“

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Copyright © 2026 · Eesti Füüsika Selts · Log in