• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Mida on näha grafeeni sees?

28.04.2010 by Stiina Kristal Leave a Comment

USA teadlased Georgia Tehnikainstituudist ning Rahvuslikust Standardite ja Tehnoloogia Instituudist näitasid hiljuti et moiré mustrit, interferentskujutist, mis ilmub kahe või enama kihi üksteisele viltusel asetamisel, on võimalik kasutada teada saamaks kuidas grafeeni kihid üksteisele on asetatud ning avastata survestatud alasid.

Teadlased tekitasid moiré mustrid asetades mitu grafeeni kihti üksteisele veidi viltuselt, mis võimaldas neil teha kindlaks survekohtade paigutuse. Pilt: NIST

Oskus teha kindlaks grafeenkihtide asetuse suund ning leida survekohad on kasulik  mõistmaks grafeeni mitmikkihtide elektroonilisi omadusi ning elektronide liikuvust selles.

Digitaalfotograafias tekivad moiré mustrid kui ilmutamisel tehtakse viga, mistõttu eri kihtide ääred paistavad lainelised või moonutatud. Materjaliteadlased kasutavad mikroskoopilisi moiré mustreid  leidmaks materjalides survestatud kohti nagu kortsud või kühmud.

Teadlased tekitasid grafeeni ränikarbiidist substraadile kuumutates selle ühte külge nii, et järele jäi mitu kihti süsiniku võresid, s.o. mitu kihti grafeeni . Kasutades spetsiaalselt valmistatud tunnelmikroskoopi suutsid teadlased piiluda läbi ülemiste grafeenkihtide ka alumisi. Selline protsess, nn. ‘aatomi moiré interferomeetria,’ võimaldas neil saada kujutis kihiti asetatud grafeenis tekkivast mustrist, misläbi oli omakorda võimalik modelleerida viis kuidas iga grafeenkihi kuusnurksed võred üksteise suhtes paiknesid.

Erinevalt materjalidest mis jahtumisel laiali laotuvad kägardub grafeen kokku nagu kortsus voodilina. Teadlased suutsid teha kindlaks konkreetsed survestatud alad võrreldes grafeenkihtide kuusnurkade suhtelisi deformatsioone. Nende väljatöötatud tehnika on nii tundlik, et sellega on võimalik üles leida ka sellised survekohad grafeenis, mis tekitavad kõigest 0,1-protsendilise muutuse aatomitevahelistes kaugustes.

Vastav artikkel ilmus märtsikuus teadusajakirjas Physical Review B.

Allikas: Artikkel lehel physorg.com

Lisaks: Teadusartikkel

Teised selle mõtteraja postitused

  1. Grafeeni abil parem dopingukontroll
  2. Grafeeni plasmoneid saab kergesti kontrollida
  3. Grafeenipõhise fotoelemendi uus efektiivsusrekord
  4. Mikroskoopilised juhtmed ämbliku võrguniidist
  5. Uut tüüpi grafeenipõhine patarei
  6. Valmistati juhitava töörežiimiga grafeentransistor
  7. Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid
  8. Tugevad sidemed haruldaste muldmetallide ja grafeeni vahel
  9. Teadlased leidsid grafeeni valmistamiseks lihtsa viisi
  10. Grafeen&Grafaan

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan

Leave a Reply Cancel reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in