KBFI teadlased Urmas Nagel ja Toomas Rõõm koostöös Ungari, Jaapani ja Hollandi teadlastega on avastanud uue optilise nähtuse kasutades haruldast eksperimentaalset seadet Tallinnas, kus optiline spektroskoopia on ühildatud tugevate magnetväljadega. Avastus, mis võib olla aluseks uutele suundumustele fotoonikas ja infomatsioonitehnoloogias, on avaldatud ajakirjas Nature Communications. Materjalid, mida rühm uuris Ungari teadlase István Kézsmárki juhtimisel, on […]
Korea teadlased valmistasid magnettransistori
Lõuna Korea ülikoolide teadlaste ühistöörühm valmistas magnetilise loogikalülituse. Prototüüpseadet kirjeldanud artikkel avaldati hiljuti mainekas teadusajakirjas Nature. Kaasaegsete arvutite tuumades põksuvad väsimatult transistorid, mis vahetavad muutuvas elektriväljas tööolekut ja sooritavad tehteid. Transistorid on alates 1947ndast aastast võimaldanud arendada külluslikul hulgal arvutusseadmeid, millel on, paraku, ka omad puudused. Mida enam loogikalülitusi ühes vooluahelas on, seda rohkem elektrit […]
Kiraalsus ja spinnlained
Ajakirja Nature Physics 2012.a. oktoobrikuu numbri kaanel on avaldatud pilt magnetilise aine kristallvõrest. See seostub tööga, milles KBFI teadlaste Urmas Nageli ja Toomas Rõõmu osavõtul avastati, et elektromagnetkiirguse neeldumisel spinnlainetel avaldub magnetilise struktuuri kiraalsus[1]. Avaldatud töös [2] näidati, et Ba2CoGe2O7 kristallile teatavates suundades magnetvälja rakendamisel sõltub terahertskiirguse [3] neeldumine sellest, kas valgus levib piki magnetvälja […]
Ferromagneetiline raudoksiid tinaoksiidi nanoosakestel võimalike spintrooniliste rakenduste tarvis
Kiirelt magneetuvaid ja nii magneetiliselt kui elektriliselt kiiresti ümberlülituvaid tahkeid materjalikihte on tarvis arendada uuelaadsete suhteliselt väikese energiatarbega ja samas suure tihedusega mälumaterjalide jaoks. Sellistes materjalides võiks salvestada infobitte elektriliselt, rakendades materjalile magnetvälja, või siis ka vastupidi, lugedes elektriliselt polariseeritud magnetmaterjali magneetumust. Peamine on esialgu siiski magnetiline salvestus ja elektriline lugemine… niivõrd kuivõrd võib neid […]
Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult
Duke’i Ülikooli ja Bostoni Kolledži teadlased arvavad, et neil õnnestub tehislike eksootiliste materjalide abil suurendada elektromagnetjõude ilma elusolendeid või elektrilisi seadmeid kahjustamata. Antud teoreetilisel töö võib olla rakendusi näiteks maglev tüüpi rongide alal, sest need liiguvad tänu elektromagnetitele, kirjutab Physorg.com. Nagu terminist juba järeldada võib, siis koosneb elektromagnetjõud kahest jõuväljast – elektrilisest ja magnetilisest. Vahelduvvooluallikad […]
Leiti ideaalne viis magnetomaduste manipuleerimiseks
Teadlased leidsid viisi, kuidas muuta materjalides aatompaigutust ja muuta nende magneetilisi omadusi ülilühikeste terahertsiliste laserimpulssidega ilma materjali kuumutamata. Ehkki see saavutus on hetkel pelgalt teadusalane huvi, väidavad uurijad, et see uus lähenemine võib lõpuks aidata kaasa ülikiirete, madala energiavajadusega arvuti mälukiipide või andmevahetusseadmete välja arendamisele. Töötades SLAC’i Riiklikus Kiirendilaboratooriumis lineaarse koherentse valgusallikaga (Linear Coherent Light […]
Läbimurre andmesalvestuses
Rahvusvaheline teadlasterühm demonstreeris uut magnetilist andmesalvestusmeetodit, mis võimaldab andmeid salvestada tuhat kordi kiiremini kui olemasolevad kõvaketta tehnoloogiad. Teadlased avastasid, et andmeid saab salvestada ka ainult soojuse abil – idee, mis varem tundus täiesti kujuteldamatu. Uurijate sõnul ei muuda antud avastus mitte ainult magnetilisi salvestusseadmeid kiiremaks, vaid ka energiasäästlikemaks, kirjutab Physorg.com. ,,Selle asemel, et kasutada magnetilisele […]
Magneetuvatest nanoosakestest uute komposiitmaterjalideni
Üheagselt tugevat, paindlikku ning kerget materjali valmistada on keeruline. Probleemi lahenduseks on olnud plastikute, metallide ning keraamiliste materjalide omadusi kombineerivate komposiitide arendamine. Erinevate heade omaduste vahel tuleb aga leida tasakaal, mille õnnestumiseks on muuhulgas üks olulisemaid muutujaid materjalide ruumilline paigutamine. ETH Zürichi Ülikooli teadlased arendasid välja meetodi, mis annab võrreldes varasemate tehnoloogiatega komposiitmaterjali eri komponentide […]