• Eesti Füüsika Selts
    • Eesti Füüsika Selts
    • Eesti füüsikapäevad ja füüsikaõpetajate päevad
      • 2017.a. füüsikapäevad
      • 2016.a. füüsikapäevad
      • 2015. a. füüsikapäevad
      • 2003.a. füüsikaõpetajate päev
    • EFS Täppisteaduste Suve- ja Sügiskoolid
      • 2017.a. sügiskool
      • 2016.a. sügiskool
      • 2015.a. sügiskool
      • 2014.a. sügiskool
      • 2013.a. suvekool
      • 2013.a. sügiskool
      • 2012.a. suvekool
      • 2012.a. sügiskool
      • 2011. a. suvekool
      • 2010. a. suvekool
      • 2010.a. sügiskool
      • 2009.a. sügiskool
      • 2008.a. suvekool
      • 2008.a. sügiskool
      • 2007. a. suvekool
      • 2007.a. sügiskool
      • 2006.a. suvekool
      • 2005.a. suvekool
      • 2005.a. sügiskool
      • 2004.a. suvekool
      • 2004.a. sügiskool
    • Füüsika õpetajate sügisseminarid Voorel
      • Voore 2017
      • Voore 2015
      • Voore 2011
      • Voore 2009
    • EFS aastaraamatud
    • Teadusbuss
    • Teaduslaagrid
    • FKB õpikojad
    • Akadeemiline füüsikaolümpiaad
    • Tähe perepäevad TÄPE

FYYSIKA.EE

Elu, loodus, teadus ja tehnoloogia

  • Arvamus ja Inimesed
    • Arvamus
    • Persoon
  • Eestist endast
    • Teated
  • Teadusuudised
    • Eesti teadusuudised
      • Tartu Ülikool
      • KBFI
      • Tallinna Tehnikaülikool
      • Tõravere Observatoorium
    • FYYSIKA.EE hoiab silma peal – Teemad
    • Referaadinurgake
    • Päevapilt
  • RSS teletaip
    • RSS Füüsikaharidus
    • RSS Kosmos
    • RSS Teadus
    • RSS Arvamus
    • RSS Tehnoloogia
  • Füüsika koolis
    • Füüsikaõpetajate võrgustik
    • TÜ koolifüüsika keskus
    • EFS füüsikaõpetajate osakond
    • Eesti füüsikaolümpiaadid
    • Videod ja simulatsioonid
    • Füüsika e-õpikud
    • Lahedad projektid
  • Kontakt

Kortsutatav CNT-transistor

4.03.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Tänu süsiniknanotorude (CNT- carbon nanotube toim.) paindlikele ent robustsetele omadustele on teadlased varemalt valmistanud transistoreid, mida saab kokku rullida, voltida ning painutada. Nüüd valmistasid aga Jaapani teadlased puhtalt süsiniknanotorudest valmistatud transistori, mida saab paberilehe sarnaselt kokku kortsutada, ilma et selle elektrilised omadused muutuksid. Uus transistor on seni kõige enam painutatav transistor, mille omadused seejuures säiluvad. […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm, nanotehnoloogia, Tehnovidinad

Eksootiline materjal suurendab magnetvälja ohutult

29.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Duke’i Ülikooli ja Bostoni Kolledži teadlased arvavad, et neil õnnestub tehislike eksootiliste materjalide abil suurendada elektromagnetjõude ilma elusolendeid või elektrilisi seadmeid kahjustamata. Antud teoreetilisel töö võib olla rakendusi näiteks maglev tüüpi rongide alal, sest need liiguvad tänu elektromagnetitele, kirjutab Physorg.com. Nagu terminist juba järeldada võib, siis koosneb elektromagnetjõud kahest jõuväljast – elektrilisest ja magnetilisest. Vahelduvvooluallikad […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Magnetmaterjalid, Materjalimaailm

„Negatiivne murdumisnäitaja“ avab tee uutele toodetele ja tööstustele

28.02.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Oregoni Riikliku Ülikooli uurijad avastasid viisi, kuidas valmistada madala hinnaga ainet, mis võib saavutada valguse ja teiste kiirguste negatiivset murdumisnäitajat. Sellega täideti eesmärk, millest esmalt teoretiseeris Šoti füüsik James Maxwell 1861. aastal ning mille praktiline kasutuselevõtt on seni tabamatuks jäänud. Ka teiste ainetega on negatiivne murdumisnäitaja võimalik, kuid nad põhinevad kallitel keerukatel kristallilistel ainetel. Samu […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Kõrgtemperatuurse ülijuhi uus rekord

27.02.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Enamik teadaolevaid ülijuhte töötavad absoluutse nulli lähedastel temperatuuridel. Ent osad materjalid muutuvad ülijuhtivaks juba temperatuuril 70 K (kelvin). Selliseid materjale nimetatakse kõrgtemperatuurseteks ülijuhtideks. Pekingi Hiina Teaduste Akadeemia teadlane Liling Sun uuris koos kaastöölistega kõrgtemperatuursete ülijuhtide perekonna vastset võsukest raud-seleniidi, ning avastas selle seninägemata topeltsiirde ülijuhtivasse olekusse progresseeruvalt kõrgematel rõhkudel. „Rõhk on hõlbus viis materjali elektrijuhtivuse […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, ülijuhid

Meetod võimsamate elektriautode valmistamiseks

25.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Põhja-Carolina Osariigi Ülikooli teadlased avastasid viisi, mille abil PVDF nimeline polümeer võimaldab kondensaatoritel salvestada ja vabastada suures koguses energiat väga kiiresti. Antud avastus võib viia võimsamate ja kiiremate elektriautode valmistamiseni. Kondensaatorid on akudega väga sarnased, sest nad salvestavad ja vabastavad energiat. Kondensaatorid kasutavad energia salvestamiseks keemiliste reaktsioonide asemel aga eraldatud laengukandjaid. Laetud osakesed võimaldavad energial […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Teadlased valmistasid vikerkaarevärvilise polümeeri

25.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Buffalo Ülikooli insenerid töötasid välja ühesammulise odava meetodi, mille abil saab valmistada erakordsete omadustega polümeeri: ühest vaatepunktist vaadatuna on polümeer vikerkaarevärviline, peegeldades mitme erineva lainepikkusega valgust. Valgusfiltrina kasutades saaks seda materjali rakendada uuritava objekti ,,tõelist värvi” näitavate käeshoitavate multispektraalsete kuvaseadmete valmistamisel. ,,Sellisel kaasaskantaval tehnoloogial oleks rakendusi mitmel alal, alates kodu renoveerimisest (seinavärvide sobitamine) kuni biomeditsiiniliste […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Nanomaterjalide valmistamise uus meetod

25.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Jyväskylä ja Harvardi Ülikooli teadlased avastasid uue meetodi, mille abil nanomaterjale valmistada. Arvutisimulatsioonide abil õnnestus uurijatel ennustada, et pikkadest ja peenikestest nanoribadest saab moodustada nanotorusid ka lihtsalt väänamise abil. Uurimuse alusidee on lihtne ja kergesti seletatav: vääna oma seljakoti sanga otsasid ning vaata, mis juhtub. Oma olemuselt klassikaline mehhanism on robustne ja kehtib nii makro-, […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm, nanotehnoloogia

Kvaasikristallides võib moodustuda uus eriskummaline nanopiirkond

24.02.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Rahvusvaheline uurijate meeskond avastas kvaasikristallides esineva uut tüüpi struktuurilise anomaalia. Kvaasikristallil on mõned kristallisarnase materjali omadused, kuid see on keerulisema struktuuriga ainulaadne aine. Avastuse teinud teadustöö meeskonda, kuhu kuuluvad ka teadlased Jean Lamouri Instituudist Prantsusmaal, juhtis USA Energia Osakonna Ames’i Laboratooriumi vanemkeemik Pat Thiel, kirjutab Physorg.com. Kristallide puhul viitab „defekt“ igale kõrvalekaldele täiuslikust struktuurilisest sümmeetriast. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased leidsid uue viisi grafeeni oksüdeerimiseks

20.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Northwesterni Ülikooli teadlased töötasid välja uue viisi grafeeni keemiliseks muutmiseks – samm, mis võib meid viia lähemale kiiremate, õhemate ning painduvate elektroonikaseadmeteni. Enne grafeeni imeliste omaduste reaalset rakendamist peavad teadlased õppima, kuidas selle elektrilisi omadusi kontrollida. Erinevalt sellistest pooljuhtidest nagu on räni, puudub grafeenil keelutsoo, muutes materjalist läbi mineva elektrivoolu väljalülitamise keeruliseks. Seetõttu pole puhas […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Geko jalgadest inspireeritud kleepuv seade suudab hoida üleval suurt televiisorit

18.02.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Geko jalad on juba aastaid biolooge hämmastanud, nüüd aga valmistasid Massachusetts Amhersti Ülikooli polümeeridele spetsialiseerunud teadlased ning bioloogid koostöös seadme nimega Geckskin, mis suudab hoida ligi 320 kilogrammi vastu siledat seina. ,,Geko suudab oma jala kergesti seinale kinnitada ning sealt lahti võtta ilma, et pinnale jääks mingit kleepuvat ainet,” sõnas üks uurimuse läbiviijaid Duncan Irschick. Need […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

„Tumedad plasmonid“ edastavad energiat

14.02.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Vasakul asuv skaneeriva elektronmikroskoobiga võetud kuvand näitab 15-mikroni pikkust 50-nanomeetristest sfäärilistest kulla nanoosakestest joont. Paremal on fluorestsents-kuvand samast ahelast, mis on kaetud Cardiogreen värviga 785-nanomeetrise laserergastuse abil.

Mikroskoopilistel kulla nanoosakestest kanalitel on võime edastada elektromagneetilist energiat, mis algab Rice’i Ülikooli teadlaste sõnul valgusena ning levib „tumedate plasmonite“ kaudu. Ameerika Keemiaühingu teadusajakirjas Nano Letters hiljuti avaldatud artiklis näidatakse, kuidas isegi korratuid, vaid 150-nanomeetri jämedustes rivides olevad nanoosakeste kogumikke on võimalik muuta lainejuhtideks. Need võivad edastada signaale mitme suurusjärgu võrra paremini kui oldi eelnevate […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased avastasid uue energiaallika

11.02.2012 by Stiina Kristal 4 Comments

MIT ja RMIT teadlased sooritasid hiljuti läbimurde energiasalvestuses ja -tootmises. Nende toodetud energia hulk on võrreldes energiaallika suurusega ligi neli korda suurem kui on võimalik olemasolevate parimate liitium-ioon patareidega. Uurimuse läbi viinud teadlased mõõtsid hoopistükkis nanotorul kulgeva keemilise reaktsiooni kiirust, kui nad avastasid, et reaktsioon tootis energiat, kirjutab Physorg.com. Nüüd kasutavad teadlased Dr Kourosh Kalantar-zadeh […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Teadlased ennustavad uut tüüpi jää olemasolu

10.02.2012 by Anu Mets

Cornelli teadlased lähevad julgelt sinna, kus ükski veemolekul veel olnud pole – mis puutub rõhkudesse, mida Maal ei esine. Teadlased uurisid Cornelli Neil Ashcrofti sõnul materjalide elektrilisi omadusi, kus  materjal muutub isoleerivast olekust elektrivoolu juhtivaks või metalliliseks. Nad kombineerisid tänapäevaseid arvutustehnika võimalusi  ja „keemilist intuitsiooni“ selleks, et  uurida vee uusi faase – täpsemalt jääd ülisuurtel rõhkudel, […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased valmistasid madalaima energiaga vahtstruktuuri

5.02.2012 by Stiina Kristal 4 Comments

Vahtstruktuurid on teadlaste huviorbiidis olnud juba mitmeid aastaid. Esmakordselt õnnestus teadlastel aga nüüd valmistada Weaire-Phelani vaht, mis on praeguste andmete kohaselt ühesuguse ruumalaga mullidest koosnev madalaima energiaga struktuur. Füüsik Joseph Plateau uuris vedelikumullide geomeetriat juba ligi kahe sajandi eest. Esimese teoreetilise ,,ideaalse vahu” struktuuri pakkus välja Lord Kelvin 1887. aastal. 1994. aastal tänu arvutisimulatsioonidele avastatud […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Tahkiste superfluorestsents

1.02.2012 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Rice’i Ülikooli teadlased Tim Noe ja Junichiro Kono tekitasid laboris kõrge intensiivsusega laserimpulsside, tugeva magnetvälja ning madala temperatuuri abil viieteistkümnes dopeerimata üksteisest GaAs vahekihtidega eraldatud InGaAs kvantkaevus samaaegse superfluorestsentsi (loe siit). Teadlaste töö avaldati sel nädalal ajakirjas Nature Physics. Eksperiment sooritati NHMFL (National High Magnetic Field Laboratory) laboratiooriumis Floridas. Nähtuse toimumiseks vajalikul madalal 5 K […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Veelgi huvitavam grafeen

27.01.2012 by Stiina Kristal Leave a Comment

Imematerjal grafeen paljastas veel ühe oma hämmastavatest omadustest – Manchesteri Ülikooli teadlased avastasid, et grafeen on ülimalt vett läbilaskev. See leid annab grafeeni potentsiaalile üllatava lisa: seda saab kasutada ka alkolohi destilleerimisel. Teadusajakirjas Science ilmunud artiklis kirjeldab professor Sir Andre Geimi juhitud töörühm, kuidas grafeenipõhised membraanid on kõigile gaasidele ja vedelikele läbistamatud. Vesi aurustub aga […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Grafeenist kvantpunktid

26.01.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Rice’i Ülikooli laboratooriumis töötavad uurijad leidsid mooduse, kuidas luua tavalisest süsinikfiibrist grafeenist kvantpunkte. Need on üliväikesed ainelaigud, mille omadusi arvatakse kasulikud olevat elektroonilistes, optilistes ja biomeditsiinilistes rakendustes. Rice’i materjaliteadlane Pulickel Ajayan avastas koostöös Hiina, India, Jaapani ja Teksase Meditsiinikeskusega üheastmelise keemilise protsessi, mis on märkimisväärselt lihtsam kui seni väljakujunenud tehnikad grafeenist kvantpunktide valmistamiseks. Tehtud uurimustöö […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Ferroelektrikute metalliline elektrijuhtivus nanoskaalas tõestati katseliselt

16.01.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Oak Ridge’i Rahvusliku Laboratooriumi (Oak Ridge National Laboratory – ORNL) uurijad vaatlesid esmakordselt metallilist elektrijuhtivust ferroelektrilistes nano-domeenides. Tänu sellele avastusele võivad väljavaated elektroonikas olla veelgi paljutõotavamad. Elektriväljas oma polarisatsiooni ümber lülitavaid ferroelektrilisi aineid on juba pikka aega kasutatud mitmetes seadetes, näiteks ultraheli masinates ja sensorites. Nüüd avavad avastused ferroelektrikute elektrooniliste omaduste kohta uusi võimalusi nanoelektroonika […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Ühemõõtmeliste nanostruktuuride kolmemõõtmeline vaade

14.01.2012 by Anu Mets Leave a Comment

Pooljuhtivast galliumnitriidist nanojuhtmed on paljutõotavad materjalid järgmise põlvkonna nano- ja optoelektrooniliste süsteemide tarbeks. Hiljuti avastasid McCormicki Insenerikooli teadlased nanojuhtmete uusi piesoelektrilisi omadusi, mis võib neid muuta senisega võrreldes veelgi kasulikemaks materjalideks end energiaga ise varustavates nanoseadmetes. Vaid 100 nanomeetrise läbimõõduga nanojuhtmeid peetakse tihti ühemõõtmelisteks. Uurijad Northwestern’i Ülikoolist teatasid aga hiljuti, et üksikud galliumnitriidist nanojuhtmed on kolmes […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Nanoväänded: muudetava funktsionaalsusega grafeen-nanomaterjalid

5.01.2012 by Stiina Kristal 3 Comments

Elektroonilised vidinad muutuvad üha väiksemateks, seda tänu aatomskaalas seadmetega. Mitmed teadlased usuvad aga, et selle kahanemise lõpp pole enam kaugel: ilma alternatiivita ränipõhistele tehnoloogiatele jääb elektroonikaseadmete suurus pidama. Üheks paljulubavaks alternatiiviks on aga grafeen – õhim materjal, mis inimesele teada. Puhas grafeen pole aga pooljuht, ent siiski saab seda muuta nii, et ilmneksid hämmastavad elektroonilised […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Molekulaarne vaibakudumine: kahemõõtmelised boorhappe „võrgustikud”

31.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Stabiilsed kahemõõtmelised orgaaniliste molekulide võrgustikud on olulised koostisosad paljudes nanotehnoloogilistes protsessides. Vaid ühe aatomi jämeduste võrgustike kõrgekvaliteediline tootmine suurima võimaliku stabiilsusega on aga siiani olnud tõeline väljakutse. Nüüd aga lõid Müncheni teadlased seesuguseid võrgustikke boorhappe molekulidest. Füüsikute meeskond arendas doktor Markus Lackingeri ja professor Thomas Beini juhendamisel välja protsessi, mille abil saavad nad boorhappe koostisosadest […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Laserlõksud püüavad kinni suuri aatomeid

31.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Michigani Ülikooli füüsikud on võimelised hiigelsuuri Rydbergi aatomeid lõksustama laservalgusest „munakarpidesse“ 90-protsendilise tõhususega. See saavutus võib aidata arendada muude rakenduste seas ka kvantarvutustehnikat ja teraherts pilditehnikat.   Kõrgelt ergastatud Rydbergi aatomid võivad olla 1000 korda suuremad kui nende põhiolekus vasted. Peaaegu ioniseeritutena klammerduvad nad kaugel asuvate elektronide külge, mis asuvad vaevu nende “käeulatuses”. Rydbergi atomite […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Keerukate polümeerist rõngaste arhitektuur nanoskaalas

31.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Teadlased avastasid viisi, kuidas loodus minimeerib energiakulu vedelikest moodustunud rõngastes. Nende rõngaste nanostruktuur koosneb kahest keemiliselt kokkusobimatust polümeerist, mis on ühendatud tugevate sidemetega või di-plokkidega ning on paigutunud ränipinnale. Allikas Teadusartikkel: „Dynamics of interacting edge defects in copolymer lamellae”

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Uut tüüpi metall sügaval Maa all

30.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Sügaval Maa sisemuses valitsev purustav rõhk ja kõrged temperatuurid pigistavad aatomid ja elektronid nii tihedalt kokku, et nende vastasmõju muutub. Maa sügavuse kasvades materjalid muutuvad. Uute katsete ja superarvutitega tehtud arvutustega avastati, et raudoksiid läbib sügaval Maa all valitsevatel tingimustel uut tüüpi ülemineku. Raudoksiid (FeO) on Maa alusmantlis ühe kõige laialdasemalt levinum mineraali, ferropericlase’i koostisosa. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Efektiivsemad fotoelemendid tänu kvanttäppidele

30.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Fotoelektriline tehnoloogia on sammu võrra lähemal tulevikule tänu Riikliku Taastuva Energia Laboratooriumi (National Renewable Energy Laboratory ehk NREL) teadlastele, kes demonstreerisid hiljuti kvanttäppidel põhinevat fotoelementi, mille väline kvantefektiivsus on üle 100 protsendi. Uus fotoelement kasutab protsessi, mida nimetatakse Mitme Eksitoni Genereerimiseks (Multiple Exciton Generation ehk MEG), mis toodab ühe neelatud footoni kohta rohkem kui ühe […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Korrosioon ja 3D nanostruktuurid

19.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Hispaania teadlased leiutasid uue meetodi, mille abil saab valmistada õõnsaid keeruliste kujude ja koostisega nanoosakesi. Uus meetod, mis kombineerib kaks hästituntud korrosiooniprotsessi üheks sammuks, muudab pisikeste nanoosakeste kuju kohe pärast nende valmistamist. Tulemuseks saadavaid nanostruktuure võiks tulevikus kasutada kehasiseses ravimitranspordis, katalüsaatoritena ning isegi nanorobotite ehituskividena. Loe edasi: “Corrosion carves out 3D nanostructures” Teadusartikkel: “Carving at […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Manganiidi nanograanulid osutuvad ferromagneetikuteks

15.12.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Väike raudtraat on samahästi magneetuv kui korralik kamakas rauda. Suurus ei oma tavaelus enamasti materjali omaduste ühetaolisuse osas kuigi suurt kaalu. Ent Austria ja India teadlased avastasid, et mangaani oksiidide ehk manganiitide väikesed graanulid kätkevad hoopis teistsuguseid omadusi kui sama materjali suuremad tükid. Avastus võib viia uute, näiteks muudetavate elektriliste ja magnetiliste omadustega materjalide arendamiseni. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Miks lumehelbed on nii õhukesed ja lamedad?

14.12.2011 by Anu Mets

Oleme kõik kuulnud, et pole olemas kaht samasugust lumehelvest. Caltechi füüsikaprofessor Kenneth Libberecht selgitab, et see on tingitud  muutlikest tingimustestlumekristalle moodustavates pilvedes. Nüüd valgustas tuntud lumehelbe guru Libberecht suurt mõistatust lumehelveste teaduses: miks on kanoonilised, kuuekäelised „tähekujulised“ lumehelbed nii õhukesed ja lamedad. Vähesed inimesed pööravad tähelepanu taevast lendlevate lumekristallide kujule. Füüsik Kenneth Libberecht on aga lumekristalle […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Nikerdamine nanoskaalas

14.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Katalaani Nanotehnoloogia Instituudi teadlased näitasid edukalt uut meetodit mitmekesiste keerukate õõnsate nanoosakeste loomiseks. Nanoteaduse uurimustöö tavapäraseks teemaks on „vanade“ protsesside ja protokollide ümbertöötlemine, mida kunagi rakendati algeliselt suuremassilistele ainetele kaubanduses ja tööstuslikus vallas. Nüüd on „ümbertöödeldut“ võimalik rakendada nanosuuruses struktuuridele suure täpsuse ja eristusvõimega uute vahendite ja teadmiste abil. Mitmeid aastaid kestnud uurimustööde vältel viimistlesid […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Isepuhastuv klaas

12.12.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Enam pole vajadust puhastada prille ning määrdunud tuuleklaasid kuuluvad nüüdsest minevikku. Uurijad Max Plancki Instituudist ja Darmstadti Tehnikaülikoolist on nüüd isepuhastuva klaasi loomisele lähedale jõudnud. Nad kasutasid küünlatahma, et luua klaasist läbipaistev ülimalt mittemärguv kattekiht. Nii õli kui ka vesi rulluvad sellelt kattelt nii, et ei jäta endast midagi maha. See nähtus pidas paika isegi […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Esimene molübdeniidist mikrokiip

5.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Molübdeniit – uus ja paljulubav materjal – ületab räni füüsikalised takistused. EPFLi teadlased tõestasid seda, valmistades molübdeniidist mikrokiibi, millel on väiksemad ja vähem energiat nõudvad transistorid. Pärast molübdeniidi elektriliste eeliste avastamist tegid teadlased nüüd teise olulise sammu. Nimelt valmistasid teadlased sellest kiibi ehk integreeritud vooluringi, kinnitades, et materjal ületab oma suuruse, elektritarbivuse ja mehaanilise painduvuse […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Läbipaistev krabi võib olla paindlike ekraanide ja päikesepaneelide tulevik

2.12.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Grupp Jaapani Kyoto Ülikooli teadlasi muutsid edukalt krabi kooriku läbipaistvaks. Selleks kasutasid teadlased keemilist protsessi, milles kasutati ära kitiini erilisi omadusi. Uurimuse eesmärgiks oli leida uusi materjale, millest valmistada elektroonilistele seadmetele või päikesepaneelidele paindlikke ekraane. Pärast krabi kesta läbipaistvaks muutmist kasutasid uurijad sama protsessi, et valmistada purustatud kitiinist ja akrüülist lame läbipaistev paber. Materjali parimaks […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Mullid teevad liitium-õhk akude alal rekordeid

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Tänu katkiste munakoorte sarnastele mullide ümber ehitatud grafeenstruktuuridele valmistati seni kõrgeima energiamahtuvusega liitum-õhk aku. See must poorne materjal võib tulevikus asendada liitium-õhk akudes praegu kasutatavaid traditsioonilisi siledaid grafeenlehti, sest need ummistuvad kasutamise ajal väikeste osakestega. Lisaboonusena võib tuua välja selle, et uus materjal ei sõltu plaatinast või teistest väärismetallidest, vähendades seega seadme võimalikku maksumust ning […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Grafeenlehtedes avastati uus elektriline olek

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Londoni Nanotehnoloogiate Keskuse (LCN) teadlased avastasid grafiidilise ülijuhi grafeenlehtede pinnal elektroonilised triibud, mida nimetatakse ,,laengutiheduse laineteks.” See on esimene kord, kui neid triipe grafeeni pinnal täheldatud on, ning sel on grafeeni kasutamisele tõenäoliselt suur mõju. LCN-i teadlased lisasid grafeeni pinnale lisaelektrone, libistades kaltsiumi aatomeid selle alt läbi. Tavaliselt võiks eeldada, et need lisaelektronid jagunevad grafeeni […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Defektid võivad grafeensensoreid paremaks muuta

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuigi Illinoisi Ülikooli teadlased leidsid, et grafeenist saab valmistada ülihäid keemilisi sensoreid, panid nad tähele ka üllatavat tõsiasja: sensorid on veelgi paremad, kui grafeen ise on ”halvem” – rohkem defekte tähendab paremaid tööomadusi. ,,See on täiesti vastupidine sellele, mida me vajame transistorite jaoks,” sõnas Eric Pop, uurimisgrupi üks liikmetest. ,,Fakt, et mida halvem grafeen oli, […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

GaN nanojuhtmeid ootab helge tulevik

30.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

PML-i teadlaste kasvatatud galliumnitriidist nanojuhtmete diameeter võib olla vaid mõni kümnendik mikromeetrit, kuid neil on potentsiaalselt mitmeid rakendusi alates valgusdioodidest ja dioodlaseritest kuni üliväikeste resonaatorite, keemiliste sensorite ja ülitundlike sonditeravikeni. Teadlasterühm kasvatas praktiliselt defektivabad kuusnurksed GaN nanojuhtmed aeglaselt ränisubstraadist. Nende sadestusmeetodiks oli molekulaarne kiirte-epitaksia(molecular beam epitaxy, MBE), mis võimaldab nanojuhtmetel spontaanselt ilma katalüsaatorosakesteta moodustuda. Loe […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Nanokortsud ja nanovoldid peidavad varjatud kanaleid

29.11.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Kortsud ja voldid on üldlevinud nähtused. Paljudel juhtudel on need looduse geniaalseks viisiks pakkida rohkem pindala piiratud ruumi. Teadlased on loodust matkides kaua üritanud manipuleerida pindadega, et luua kortse ja volte väiksemate, painduvamate elektrooniliste seadmete, vedelikku kandvate nanokanalite või isegi trükitavate mobiiltelefonide ja arvutite valmistamiseks. Tegemaks aga neid tehnoloogiat painutavaid vägitegusid, peavad teadlased mõistma täielikult […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

NASA arendab välja revolutsioonilise tehnoloogia

29.11.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Kaks NASA Kalifornia teaduskeskust arendavad välja uusi kosmoseajastu tehnoloogiaid, mis võiksid oluliselt muuta viisi, kuidas me vaatleme planeete eemalt ja kuidas saaksime turvaliselt transportida roboteid või inimesi läbi kosmose ning tuua nad turvaliselt tagasi Maale. Kalifornias Pasadenas asuv NASA reaktiivliikumise laboratoorium JPL kasutab arenenud ühendpooljuhtaineid, arendamaks uusi tehnoloogiaid kõrge töötemperatuuriga infrapunasensorite jaoks. Mida kõrgemad on temperatuurid, millel […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased leiutasid pikalt infrapuna lähedast valgust kiirgava materjali

24.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Materjalid, mis kiirgavad pärast valgustamist nähtavat valgust, on tavalised, ning neid võib leida kõikjal alates hädasignaalidest kuni pimedas helendavate kleepsudeni. Senini pole aga teadlastel õnnestunud valmistada materjale, mis kiirgaksid infrapuna lähedasi lainepikkusi – spektri osa, mida saab näha vaid spetsiaalsete pimedas nägemist võimaldavate prillidega. Äsja teadusajakirjas Nature Materials avaldatud artiklis kirjeldavad aga Georgia Ülikooli teadlased […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Efektiivne meetod painduvate läbipaistvate elektroodide valmistamiseks

24.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Kuna vedelkristallekraanide ja teiste elektroonikaseadmete turg tõstab jätkuvalt indiumi hinda, millest valmistatakse läbipaistvate elektroodide jaoks indium-tinaoksiidi(ITO), siis otsivad teadlased pidevalt odavamat ning dünaamilisemat alternatiivi – seda eriti paindlike elektroonikaseadmete jaoks. Lisaks selle kõrgele hinnale on ITO-l ka mitmeid puudusi. See on habras, muutes selle kasutamise painduvates ekraanides ja fotoelementides ebapraktiliseks, ning ITO kilede valmistamine on […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kütuseelemendid, Materjalimaailm, Tehnovidinad, Tulevikuenergia

Uus maailma kergeim materjal

19.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased töötasid välja maailma kergeima materjali, mille tihedus on vaid 0,9 milligrammi kuupsentimeetri kohta – umbes 100 korda kergem kui stürovaht. Uue materjali uskumatu kergus saavutati tänu selle unikaalsele mikrovõrestiku rakulisele ehitusele. Teadlastel õnnestus valmistada materjal, mis koosneb 99,99% õhust, valmistades 0,01% osa tahkist nanomeetri, mikromeetri ja millimeetri skaalas. ,,Trikiks oli valmistada juuksekarvast ligi 1000 […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tehnovidinad

Loodi „elektronnäpitsad“

15.11.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Mitte aga näpitsad elektronide üles korjamiseks, vaid elektronidest valmistatud näpitsad. Riikliku Sandardite ja Tehnoloogia Instituudi (National Institute of Standards and Technology) ja Virginia Ülikooli uurijad demonstreerisid hiljutises uurimustöös, et tänapäevaste elektronmikroskoopidega tekitatud kiiri saab kasutada nii objektide vaatamiseks nanoskaalas kui ka nende liigutamiseks, asukoha muutmiseks ja võib-olla isegi kokku panemiseks. Oma olemuselt on kõnealune vahend […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Uurijad lahendasid kvantpunkti „vilkumise“ saladuse

15.11.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Ajakirjas Nature avaldatud uurimustöös kirjeldavad Los Alamose teadlased olulisi edusamme kvantpunkti vilkumise fenomeni mõistmisel. Nende uurimustöö tulemused peaksid tõstma bioloogide võimet jälgida üksikuid osakesi, võimaldama tehnoloogidel luua uudseid valgust kiirgavaid dioode ja ühefootonilisi allikaid ning kaasa aitama energia-alast uurimustööd tegevate teadlaste pingutustele uut tüüpi üliefektiivsete päikesepatareide välja arendamisel. Mis on aga kõige põnevam – Los […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Uus nanostruktuur, mis neelab laias ulatuses valgust iga nurga alt

14.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

CalTechi teadlased võtsid esmalt Koray Aydini esitatud idee ning valmistasid uue nanostruktuuri, mis neelab igasuguse polarisatsiooniga valgust praktiliselt iga nurga alt. Praeguseks on see uus plasmooniline materjal tõestanud, et see suudab muundada valguse soojuseks, võimaldades seega potentsiaalseid rakendusi päikeseenergia tehnoloogiates. Teadlased on juba aastaid päikesepaneelide efektiivsuse kallal töötanud, et nende maksumust vähendada ja seega nende […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Kas metallid mäletavad ka nanoskaalas oma kuju?

14.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Füüsikud Daniel Mutter ja Peter Nielaba visualiseerisid kujumäluga materjalide muutusi kuni nanoskaalani välja teadusartiklis, mis ilmub peagi teadusajakirjas European Physical Journal B. Metallsulameid võib venitada või kokku suruda viisil, tänu millele need pärast rakendatud jõu kadumist deformeerunud kuju säilitavad. Kujumäluga sulamid suudavad aga pärast kindla temperatuurini soojendamist oma endise kuju taastada, kirjutab Physorg.com. Esmakordselt määrasid […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Valguse abil 3D objektideks muundatud 2D mustrid

14.11.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Põhja Carolina Ülikooli teadlased töötasid välja lihtsa viisi, mille abil saab kahemõõtmelisi mustreid vaid valguse abil kolmemõõtmelisteks objektideks muundada. ,,See on olemasolevate materjalide uudne rakendus, ning seda saaks kasutada kiirete suuremahuliste tootmisprotsesside või pakendamisrakenduste jaoks,” sõnas Dr. Michael Dickey, üks artikli peaautoreid. Protsess ise on hämmastavalt lihtne: eelnevalt rõhu alla seotud plastleht lastakse läbi tavalise tindiprinteri, […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Tehiskoe kasvatamise uued meetodid

10.11.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Tehiskudede teooria ja nende valmistamine on arenev teadusharu, mille kõrgemaks eesmärgiks on vigastatud või puuduva orgaanilise koe asendamine laboratoorselt valmistatud eluskoega. Laboratoorne kude kasvab enamasti mikroskoopilistel tehislikul alustellingul (scaffold). Täpsete alustellingute valmistamine on aga keeruline tehniline probleem, mis on nimetatud materjalide laialdasemat kasutuselevõttu piiranud. LZH (Laser Zentrum Hannover) ja Põhja-Carolina ülikoolide teadlaste koostööna muudeti kaksfooton […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Uued elemendid said nime

8.11.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Rahvusvahelise Puhta ja Rakendusliku Füüsika (Union of Pure and Applied Physics (IUPAP)) üldnõukogu otsustas Londonis sel nädalal anda järjenumbriga 110, 111 ja 112 elementidele vastavalt nimed darmstadtium (Ds, loe siit), roentgenium (Rg, loe siit) ja copernicium (Cn, loe siit). IUPAP nõukogusse kuulub 60 riiki. “Otsus on maailma füüsikute üldsusega kooskõlastatud. Meil on hea meel need […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Nanotorudest valmistatud vedrudest loodi naha-sarnased sensorid

2.11.2011 by Anu Mets Leave a Comment

USA Stanfordi Ülikooli teadlased valmistasid väga elastse, läbipaistva õhukese kile, mis juhib erakordselt hästi elektrit. Kile valmistati vedrusarnastest lainelistest süsinikust nanotorudest ning neid saab kasutada elektroodi ainena „naha-sarnastes“ surve ja venivuse sensorites. Seesugused seadmed võivad tulevikus aidata taastada amputeeritute, vigastatud sõdurite ning põletusohvrite naha puudutuse ja surve tundlikkust. Samuti võib meeskonna sõnul seadet rakendada robootikas […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Efektiivsemad orgaanilised päikeseelemendid

27.10.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Orgaaniliste fotoelementide kasutamine elektritootmises päikeseenergia abil on atraktiivne ja paljulubav alus innovatiivsele ja keskkonnasõbralikule energiatootmisele. Neid saab toota üpriski ökönoomiliselt ning tänu sellele, et need on sama painduvad kui plastikkile, saab neid toota ka väga paindlikena. Probleem seisneb aga selles, et need on turul hetkel vähemefektiivsed kui tavapärased mitteorgaanilised pooljuht-fotoelemendid. Valguse muundamisel elektrienergiaks on kõige […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm, Tulevikuenergia

Molekulid käituvad nanoskaalas teisiti

27.10.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Vedelike voolamist läbi nanoskaalas kanalite uurivad teadlased avastasid enda üllatuseks, et vedelikud ei voola igas suunas võrdselt hästi. Vastupidiselt makroskaalas nähtavale voolamisele avastasid teadlased, et metüülalkohol, mis asetati tseoliidist valmistatud nanoskaalas kanalite võrgustikku, levis ühes suunas 1000 korda paremini kui teises. Need tulemused on esimesed, mis viitavad molekulide ebaühtlasele levikule nanopoorsetes materjalides. See erakordselt ebavõrdne […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Kolm elektroni „ühe hinnaga”

27.10.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Hollandi Delfit’i Tehnikaülikooli ja Belgia Toyota Euroopa uurijad lõid uue aine, mis on võimeline vabastama kolm või enam vaba elektroni iga kord, kui see haarab endasse ühe üksiku footoni. See erineb tavapärastest pooljuhtidest, mis vabastavad vaid ühe vaba elektroni ühe „neeldunud“ footoni kohta. Üliväikeste pooljuht-struktuuride, kvantpunktide baasil loodud uut ainet võib tulevikus kasutada tõhusamate päikesepatareide […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Ergoodsushüpotees leidis tõestust

27.10.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Enam kui sajandi jooksul on teadlased tuginenud „ergoodsuse teoreemile“, seletamaks hajuvusprotsesse, näiteks molekulide liikumisel vedelikus. Samas pole teadlased olnud võimelised katseliselt tõestama teoreemi keskset tõekspidamist – asjaolu, et üksiku molekuli juhusliku liikumise korduvate mõõtmiste keskmine on sama kui terve rühma seesuguste molekulide juhuslik liikumine. Nüüd mõõtsid aga uurijad Saksamaal  mõlemaid parameetreid samas süsteemis, kinnitades esmakordselt […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Viidi läbi paljutõotava spintroonika materjali mangaanoksiidi uuringud

26.10.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika Argonne Rahvusvahelises Lanboris (Argonne National Laboratory ANL) uuriti senisest täpseimalt uue põlvkonna spintroonika materjali, lantaani ja strontsiumi magnetomadustega mangaanoksiidi, füüsikalisi omadusi. Materjali tulevikurakenduste hulka kuuluvad näiteks efektiivsed elektronide spinni ja laengut kasutavad arvutus- ja mäluseadmed (spintroonika). Töörühm suutis kahest elemendist koosnevat materjali kasvatada nii, et oli võimalik muuta struktuuri nüansse ja lõppeks ka materjali […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Veel nanokunsti

19.10.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika Northwesterni Ülikooli (loe siit) selleaastase fotokonkursi võitis Jiaxing Huangi ja Samuel Stuppi laborant Andrew Koltonow nanomaailma jäädvustusega. Pildil on kujutatud tsink-oksiid nanoosakeste klastrid. Suur tähekujuline klaster on tekkinud ülejäänutest aeglasemalt, millest ka üldisest erinev struktuur. Värvierinevused tähendavad klastrite paksust ja paksuse üleminekuid. Tsink-oksiidi nanoosakeste eksperimentidest saadud uusi materjale kasutatakse orgaaniliste päikesepaneelide katmiseks. Kate lubab […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Uus teadmine „defektsetest” teemantitest võib kiirendada teemandipõhiste kvantarvutite arendamist

19.10.2011 by Anu Mets

Buffalo Ülikooli teadustöö meeskond tuvastas dünaamilise Jahn-Telleri efekti esinemise defektsetes teemantites. Uurimustöö tulemused võivad aidata arendada teemandipõhiseid süsteeme mitmetes rakendustes, näiteks kvantinformatsiooni töötlemisel. ,,Me soovime tavaliselt, et asjad oleksid täiuslikud, kuid elektroonilistes rakendustes on defektid väga olulised,” sõnas uurimustöö juht Peihong Zhang . ,,Defektsete teemantite kasutamist on pakutud välja mitmetesse rakendustesse alates kvantarvutustehnikast kuni bioloogilise […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Teadlased avastasid grafeenisarnase materjali

16.10.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Dr. Frederik Wolff-Fabris arendas ja analüüsis koos kaasteadlastega HZDR (Helmholtz-Zentrum Dresden-Rossendorf) laboris uut grafeenile sarnaste füüsikaliste omadustega materjali. Materjali struktuur sarnaneb raud pniktiididele (iron pnictides), kõrgtemperatuursetele ülijuhtidele, ja omab seega positiivset arenguvaadet. Elementide perioodilisuse tabeli ülesehituse tõttu on võimalik osad materjali aatomid asendada teiste aatomitega, mille tulemusena on võimalik luua ülijuhte, magneetikuid või topoloogilisi isolaatoreid […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Süsiniknanotorudest lihased uutes mootorites

14.10.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

13. oktoobril esitati uusi tehislihaseid, mis väädnuvad kui elevandi lont, ent annavad pikkusühiku kohta ligi tuhat korda suurema pöörde. Projektis osalesid USA, Austraalia, Kanada ja Korea teadlased. Lihased, mis põhinevad süsiniknanotorudest kiududel, kiirendavad 2000 korda raskemat laba kuni 590 pöördeni 1,2 sekundi jooksul ning pööravad selle liikumise ümber, kui muudetakse rakendatud pinge suunda. 250 millimeetri pikkuse […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Mustem kui öö: metamaterjal neelab pea kogu valguse

5.10.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Poest ostetav must värv, mistahes otstarbega, neelab ligikaudu 85 % sellele langevast valgusest. Norfolki Osariigi Ülikooli ja Purdue Ülikooli koostööna avatati E. Narimanovi juhtimisel, et hüperboolsel kurrutatud pinnaga metamaterjalil on väga madal peegeldumistegur. Metamaterjali (loe siit) ainulaadseid valguse peegeldumisega seotud omadusi ära kasutav materjal suudab neelata 99 % sellele langenud valgusest. Teadustöö käigus kasvatati alumiiniummembraanidesse […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Seletati metalli pindade läheduses oleva elektrilise müra iseloom

30.09.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Uue tehnoloogia, näiteks kvantarvutite, detektorite ja materjalide arendamisega seotud teadlased seisavad sageli silmitsi katsete läbi viimist segava metallmaterjalide pinnalt tuleva elektrilise müraga. MIT teadlased suutsid esimestena seni seletuseta olnud müra seletada. On teada, et osa ioonlõksustamise eksperimente segavast mürast pärineb metallide pinnal liikuvatelt elektronidelt. Praktika aga näitab, et müratasemed on elektronide mürast kordades suuremad. Segajate […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Prootonvoolul töötav transistor võimaldab masinatel elusaga suhelda

23.09.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Inimkehaga suhtlevat elektroonikat kasutatakse muuhulgas sensorseadmetes ja proteesides, ent kõik need põhinevad negatiivse laenguga elektronsignaalidel. Organismides töötab signaaliedastus positiivse laenguga vesiniku aatomite ehk prootonite ning positiivse või negatiivse laenguga atomaarsete ioonide vahendusel. Washingtoni Ülikooli teadlased valmistasid ainulaadse prootonitel töötava elusmaterjaliga suhtlemisvõimelise transistori. Töö avaldati teadusajakirjas Nature Communications. Inimestes ja loomades aktiveerivad prootonid närvitalitluse ja on […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Voltimine tugevdab grafeeni veelgi

21.09.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Teadlased leidsid hiljuti, et grafeeni nanoribade kokkuvoltimine struktuurideks, mida nimetatakse inglise keeles grafoldiks(ingl. k gra – grafeen, fold – volt, voltima), teeb selle imematerjali veelgi tugevamaks. Hiinas asuvate Fuijani Tavaülikooli ja Xiameni Ülikooli teadlased avaldasid hiljuti teadusajakirjas Nanotechnology artikli, milles kirjeldatakse grafeenipõhiste nanomaterjalide uut valmistamist. ,,Hetkel tegelevad paljud teadlased grafeeni dopeerimise, alkeemia ja muuga. Me […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Grafeen&Grafaan, Materjalimaailm

Uuenduslikud ülijuhtkiud kannavad 40 korda rohkem elektrit

16.09.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Teadlased on kaua unistanud tõhusa ülijuhi poolt energiaga varustatud juhtmesüsteemidest. Selle saavutamisel on aga uurijaid takistanud praktiline väljakutse – vormitavate, töötlemisele alluvate tasuvate ainete leidmine. Nüüd leidsid teadlased Tel Avivi Ülikoolist viisi, kuidas uuendada üht vana ideed järgmise generatsiooni ülijuhtide loomiseks. Dr. Boaz Almog ja Mishael Azoulay arendasid välja ülijuhtivad traadid, kasutades safiiri monokristallidest tehtud […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Ferroelektrikud võivad alandada arvutite võimsustarvet

15.09.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Kalifornia Berkeley Ülikooli teadlased avastasid materjalide kombinatsiooni, mis alandab minimaalset kondensaatori laengu säilitamiseks vajalikku pinget. Teadussaavutus võib vähendada elektroonikaseadmete energiatarvet ja soojuskadusid. Mida võimsam on arvuti, seda rohkem soojust see kiirgab. Soojuskadude vähendamiseks on vaja kiiret protsessorit. Protsessori alusosise transistori minimaalne tööpinge on viimased 10 aastat püsinud 1 V juures, mis piirab kiiremate protsessorite valmistamist. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Neutronanalüüs paljastas ainulaadse käitumise ,,koobaltsinise” aatomskaalas

13.09.2011 by Anu Mets Leave a Comment

,,Koobaltsinine” on oma läikivsinise värvuse tõttu kunstnike poolt hinnatud ühend, mille neutrone lahkavad uurimustööd paljastavad ainulaadseid magneetilisi omadusi, mis võivad vastata küsimustele ka teiste ainete salapäraste omaduste kohta. Katsed Sünkrotronlahutusneutroniallikas (Spallation Neutron Source – SNS) ning Kõrgvoo Isotoobi Reaktoris (High Flux Isotope Reactor – HFIR) viitavad antiferromagneetilise aine koobaltalumiinimumoksiidi – CoAl2O4, ehk koobalti aluminaadi – […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Hafniumoksiidi aatomkihtsadestuse keemia ja räninitriidil põhineva välkmälu kvaliteet… Mis neil ühist on?

6.09.2011 by Aile Tamm Leave a Comment

Meie kõigi taskutes leiduvate ja arvutitesse pistetavate mälupulkade ehk välkmäluseadmete (flash memory, ingl. k., toim.) ehitus põhineb põhimõtteliselt kolme erineva füüsikalise omadusega õhukese tahkiskihi korrusstruktuuril. Väga skemaatiliselt, kuid põhimõtteliselt adekvaatselt võib ette kujutada kahte laia keelutsooniga isoleerivat metalloksiidkihti, milliste vahele on sadestatud kitsama keelutsooniga isolaator, pooljuht või juht (Joonis). Korrusstruktuur on omakorda sadestatud  kahe elektrone […]

Filed Under: Eesti teadusuudised, Rakenduslik teadus, Tartu Ülikool, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Kägardatud paberi keerukus

31.08.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Massachusettsi Ülikooli teadlased Narayan Menon ja Anne Dominique Cambou on ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences avaldanud artikli, milles kirjeldavad oma uurimustööd paberi kortsutamisest. Esmapilgul veidrana tunduva teadustöö tulemusena on aga selgunud hulk huvipakkuvaid asjaolusid. Paberinutsakate pildid on tehtud röntgen-mikrotomograafia abil, mis on sarnane seade haiglas kasutatavatele kompuutertomograafidele. Objektist võetakse kiht kihi haaval […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

Avastati eksootiline kvantkristall

30.08.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Looduses eksisteerib kahte sorti tahkiseid. Ühed neist tekivad vedelike kokku surumisel, teised aga vedelike siserõhu vähendamisel. Esimene variant on igapäevaelus hästi tuntud, näiteks kuiva jää varal (loe siit). Teine vairant avaldub näiteks tiheda elektronide kvantvedelikuna metallides või ioonidena valges kääbuses või neutrontähes. Nüüd ennustati, et eksisteerib veel kolmaski mateeria vorm, mis kombineerib mõlemad eelmainitud omadused. […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Roosa keraamika

30.08.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

NASA Glenni uurimiskeskuses asub üks maailma neljast plasma aurufaas-sadestus seadmest. Seadme abil on võimalik tekitada vastupidavust nõudvatele detailidele üliõhukesi ja keerulise sisestruktuuriga keraamilisi kihte. Varasemate tehnoloogiatega sadestati paksemad ja lihtsama struktuuriga kihid. PS-PVD (Plasma Spray-Physical Vapor Deposition) tehnoloogia rakendamiseks on vajalik vaakumkeskkond, mis saavutatakse vastavate pumpade abil. Aurustava plasma leegi temperatuur on kuni 10 000 kraadi […]

Filed Under: Päevapilt Tagged With: Materjalimaailm

USA-s valmis venitatav OLED

30.08.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Kalifornia Los Angelesi Ülikooli UCLA teadlased valmistasid esimestena hästi venitatava orgaanilise valgust kiirgava dioodi OLED-i (organic light emitting diode, loe siit). Seade on 1 x 2 cm suur ja koosneb polümeerse struktuuriga süsinik nanotoru elektroodist, mis on kihiti kantud sinist valgust kiirgavale plastikule.     Järgmise põlvkonna venitatav elektroonika on veel lapsekingades ja pakitseb tehnilistest […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Uus nanoparameeter lahendab räni omaduste dilemma

29.08.2011 by Stiina Kristal Leave a Comment

Aalto Ülikooli teadlaste poolt tehtud uus avastus võib mõjutada tuleviku nanoseadmete ehitust. Suurema tükina on mitmed materjalid – nende seas ka räni – sama haprad kui klaas. Nanoosakesena võib sama materjali aga suruda kokku pooleni oma ruumalast ilma seda purustamata. Rahvusvaheline teadlastegrupp, keda juhtis professor Roman Novak, tegi sellega seoses uue avastuse, kirjutab Physorg.com. Teadlased […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Nanotermomeetrid elavas rakus

29.08.2011 by Uku Püttsepp 2 Comments

Teadlased kasutasid esmakordselt elusrakkude temperatuuri mõõtmiseks kvanttäppe (quantum dots). Avastati, et rakkude sees ei kehti seniarvatud 37 C temperatuuri ainuvalitsus. Töös kasutati nanotermomeetritena kvanttäppe, mis on olemuselt väga väikesed pooljuhtkristallid. Väiksuse tõttu on need võimalik viia elusa raku sisse. Temperatuuri muutudes kiirgab kristall eri lainepikkustega footoneid. Teadlased on ammu arvanud, et erinevate rakkude sees on […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Metamaterjalidele lihtsad asendused

20.08.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Teadlaste püüdlused luua negatiivse murdumisnäitajaga materjale on seni päädinud keerukate metamaterjalidega. Viini Tehnikaülikooli teadlased saavutasid sarnased tulemused  harilike metallide abil. Valguse murdumise nähtust on võimalik vaadelda asetades kõrre täidetud veetopsi. Õhu ja vee pinnal leviku suunda muutev valgus loob vaatlejale illusiooni murdunud kõrrest. Murdumise ulatust kirjeldab murdumisnäitaja. Teadlased on aastaid üritanud luua materjale, millel on negatiivne murdumisnäitaja. Sellised materjalid […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

,,Sültjas” mäluseadmes kasutatakse vedelat metalli

10.08.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Uurijad Põhja-Carolina Riiklikust Ülikoolist lõid tarretise sarnase koostisega mäluseadme, mis on võimeline töötama märjas keskkonnas. Seega sobib seade ideaalselt meditsiinis implantaatides kasutamiseks. Uuendus võib avada ukse uuele põlvkonnale bioloogiliselt ühilduvatele elektroonilistele seadmetele. Seadme prototüüpe pole veel suudetud optimeerida märkimisväärse mäluhulga talletamiseks, kuid nad töötavad hästi tavapäraselt ,,vaenulikuks” peetavates keskkondades. Seadmeid valmistatakse galliumi ja indiumi vedelatest […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Edusammud kõrgtemperatuursete ülijuhtide füüsika teoorias

31.07.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Kõrgtemperatuursed ülijuhid on leidnud laialdast kasutust, näiteks magnetresonantstomograafia seadmetes. Füüsikalise arusaamiseni ei ole aga selle huvitava nähtuse kirjeldamisel jõutud. Suure sammu uute teadmiste suunas on astunud Califronia Ülikooli (UCSC) teadlased. Töö avaldati 29. juuli Physical Review Letters-is. Töö koosneb kahest artiklist, millest esimene kirjeldab uut teooriat nimega „Väga korreleeritud fermivedelikud“ (Extremely correlated Fermi liquids). Teine […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Valgus levib, justkui ruum puuduks

31.07.2011 by Anu Mets Leave a Comment

Uurijad Suurbritanniast ja Ameerika Ühendriikidest on loonud optilise nanostruktuuri, mis lubab valguslaine seda läbida ilma võnkefaasi juurdekasvuta – justkui laine ei läbikski ruumiosa ja seda täitvat ainet. Seade võiks leida rakendust optoelektroonikas, teadlaste sõnul näiteks signaalide edastamisel selleks, et ära hoides nende signaalide moonutamist. Kuna valguslaine liigub lõpliku, ehkki väga suure kiirusega, hilineb laine võnkefaas […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks, Materjalimaailm

Valmistati haruldane elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal

28.07.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Ameerika Ühendriikide Brookhaveni Rahvusvahelises Laboratooriumis vaadeldi seninägematut aine magnetiliste ja elektriliste omaduste kooseksisteerimist. Seda haruldast kombinatsiooni sisaldavaid materjale nimetatakse multiferroidideks. Multiferroidsed materjalid võivad saada tulevikus määravaks uue põlvkonna energiasäästlike mälu- ja loogikakiipide, aga ka sensortehnoloogiate arengus. Koostöös Leinbizi Tahkiste ja Materjalide Instituudi teadlastega avaldati tulemused Physical Review Letters-is. Ferromagneetikutel esineb püsiv magnetmoment, piltlikult mõtestades on […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Uus 3D fotooniline kristall on elektriliselt ja optiliselt aktiivne

28.07.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Illinoi Ülikooli teadlased on esmakordselt valmistanud optoelektrooniliselt aktiivse 3D fotoonilise kristalli. Teadusareng võib avada uued uksed päiksepaneelide, laserite- ja metamaterjalide maailmas. Fotoonilised kristallid suudavad tänu ainulaadsetele füüsikalistele omadustele valgust manipuleerida seninägematutel viisidel. Nende kristallvõre on võimeline esile kutsuma ebatavalisi füüsikalisi nähtusi ja mõjutama footonite käitumist viisil, mida tavalised optilised materjalid ei suuda. Tegemist on põnevate […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Kuidas saada nähtamatuks, Materjalimaailm

Valmistati heli ühes suunas läbi laskev süsteem – akustiline diood

28.07.2011 by Uku Püttsepp Leave a Comment

Helide summutamiseks või peegeldamiseks ehitatakse paljud hotellitoad, helistuudiod ja isegi kodud rohkem või vähem heli levikut pärssivatest materjalidest. Heli suunda juhtivad mehhanismid on aga lapsekingades. Suurema sammu helikontrolli suunas astusid Caltechi (Caliornia Institute of Technology) teadlased, kes valmistasid esimese häälestatava akustilise dioodi ehk seadme, milles heli levib vaid ühes suunas. Artikkel avaldati 24. juulil ajakirjas […]

Filed Under: Rakenduslik teadus, Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

Mendeljevi tabeli puuduv 117. element lõpuks leitud

7.04.2010 by Jaan-Juhan Oidermaa Leave a Comment

USA ning Vene füüsikud on loonud üliraske 117. elemendi, mis täidab lünga seni vaadeldud elementide vahel. Avastatud elemendi eluiga kinnitab teooriaid, mis ennustavad, et ülirasked elemendid asuvad koos oma isotoopidega nn. stabiilsuse saarel. Teadlaste töörühm sünteesis uue elemendi liites oma vahel kaltsiumi ning  haruldase raske elemendi berkeeliumi. Sellekohane uurimistöö avaldatakse järgmises ajakirja Physical Review Letters […]

Filed Under: Teadusuudised Tagged With: Materjalimaailm

« Previous Page

FYYSIKA.EE hoiab silma peal

biofüüsika Elementaarosakesed ja LHC eksperiment Grafeen&Grafaan Inimene kosmos maa IPhO2012 Kauged planeedid Kliima‑ ja ilmaennustused Kuidas saada nähtamatuks Kvantarvutid kvantnähtused Kütuseelemendid Maavälise elu otsingud Magnetmaterjalid Materjalimaailm nanotehnoloogia Saagu valgus Tehnovidinad Tulevikuenergia Tumeenergia ja tumeaine Tuumafüüsika Vaata sissepoole ülijuhid

Värskemad kommentaarid

  • weat5her { Vastavalt voistluse tulemustele arvatakse juulis Sveitsis toimuva rahvusvahelise fuusikaolumpiaadi Eesti voistkonna liikmeteks Kristjan Kongas, Taavet Kalda, Kaarel Hanni, Jonatan Kalmus ja Richard Luhtaru. }
  • lambda { Huvitav ja informatiivne ülevaade astrofüüsika hetkeseisu kohta. Paar väikest apsu tõid tõsisele tekstile lõbusat vaheldust ja panid peas helisema lambada-rütmid, kui lugesin, et „varsti hakkasid... }
  • test { Mis kell see seminar siis on kah? }
  • Aigar { YYSIKA.EE planeerib ühe sellise palli lennutamist 22. aprillil 2015.a. - Kuidas läks? }

Sõbrad Facebook'is

Meid toetavad:

Copyright © 2023 · News Pro Theme on Genesis Framework · WordPress · Log in