{"id":1001,"date":"2009-04-01T14:36:51","date_gmt":"2009-04-01T11:36:51","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1001"},"modified":"2010-03-29T09:29:02","modified_gmt":"2010-03-29T06:29:02","slug":"paike-kaob-taevast-juba-vaga-varsti","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1001","title":{"rendered":"P\u00e4ike kaob taevast juba v\u00e4ga varsti"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Aastatuhandeid v&auml;ldanud vaatluste anal&uuml;&uuml;s on viinud maailma teadlaste &uuml;ldsuse &uuml;hisele vankumatule seisukohale, et p&auml;ikesevalgusest j&auml;&auml;me ilma juba t&auml;na!<\/strong><\/p>\n<p>Jah, l&otilde;pp tuleb l&auml;hitundidel. Vaatlusandmed ja nende p&otilde;hjal loodud mudel ennustavad teaduses harvaesinevalt suure kindlusega, et p&auml;ikesevalgus j&auml;&auml;b j&auml;rk-j&auml;rgult n&otilde;rgemaks ja juba kella kaheksa paiku &otilde;htul kaob Eestis p&auml;ikeseketas taevav&otilde;lvilt. Kuulduse kohaselt tabab &otilde;nnetus esmaj&auml;rjekorras idapoolseid riike ja seet&otilde;ttu on paljud haritlased p&otilde;genenud l&auml;&auml;nde. Lihtrahva enamus keeldus nii koledat saatust omaks tunnistamast ja elas veel hiljuti &otilde;ndsas &uuml;ksk&otilde;iksuses, j&auml;tkates p&auml;evat&ouml;id ja -tegemisi. Niisuguse p&otilde;hjendamatu optimismi p&otilde;rmustas aga teadust&ouml;&ouml;, mida interpreteerides on paljud maailma teadusajakirjanikud j&otilde;udnud &otilde;&otilde;vastavale j&auml;reldusele, et selle tulemused kinnitavad senist &uuml;ldtunnustatud seisukohta, mille kohaselt P&auml;ike kustub l&otilde;plikult juba viie miljardi aasta p&auml;rast.<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"284\" width=\"208\" alt=\"\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/aura.jpg\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Aura. Foto: Internet<\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>Teatavasti elab Maal &uuml;le kuue miljardi inimese ja lihtne rehkendus n&auml;itab, et otste kokku t&otilde;mbamiseks on j&auml;&auml;nud v&auml;hem kui aasta inimese kohta. <\/p>\n<p>Tumeda tuleviku ootuses tuleb siiski au anda neile ennastsalgavaile sangareile, kes leiavad raskel ajal j&otilde;udu endast v&auml;hemaid kindla k&auml;ega juhatada. Nii on kuulduste kohaselt suuremates linnades alustatud kunstvalguse v&auml;hendamisega, et inimeste silmad v&otilde;iks segamatult uute oludega harjuda. &Uuml;he linna peav&auml;ljakule on aga p&uuml;sti seatud hinnaline klaaspuuslik, mille valgusm&auml;ng aitab meenutada paremaid aegu ja v&otilde;itu saada kasvavast masendusest. Ka tuleb &auml;ra m&auml;rkida pead t&otilde;stvat kodanikualgatust, eriti aga &uuml;ha kasvavat hulka inimesi, kes leiavad p&auml;evavalgusele aseainet aurakumast ning oma ajast ja tervest m&otilde;istusest ette rutanud vaimutehnikatest. Julgemad niisugustest valgustatuist ei ole paljuks pidanud ka m&otilde;istliku tasu eest avatud meeltega j&auml;rgijatele &otilde;petust jagada.<\/p>\n<p>Allikad: <a href=\"http:\/\/www.ilm.ee\/?3441&amp;date=2009-04-01#kalender\">ilm.ee<\/a>, <a href=\"http:\/\/uudised.err.ee\/index.php?0\">Eesti Rahvusringh&auml;&auml;lingu uudised<\/a>, <a href=\"http:\/\/skeptik.ee\/\">skeptik.ee<\/a>, toimetaja <a href=\"http:\/\/www.eki.ee\/dict\/QS2006.tegemisel\/index.cgi?Q=fantaasia&amp;F=M&amp;O=0&amp;E=0\">fantaasia<\/a>, <a href=\"http:\/\/www.google.com\">Google<\/a><\/p>\n<p>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aastatuhandeid v&auml;ldanud vaatluste anal&uuml;&uuml;s on viinud maailma teadlaste &uuml;ldsuse &uuml;hisele vankumatule seisukohale, et p&auml;ikesevalgusest j&auml;&auml;me ilma juba t&auml;na! Jah, l&otilde;pp tuleb l&auml;hitundidel. Vaatlusandmed ja nende p&otilde;hjal loodud mudel ennustavad teaduses harvaesinevalt suure kindlusega, et p&auml;ikesevalgus j&auml;&auml;b j&auml;rk-j&auml;rgult n&otilde;rgemaks ja juba kella kaheksa paiku &otilde;htul kaob Eestis p&auml;ikeseketas taevav&otilde;lvilt. Kuulduse kohaselt tabab &otilde;nnetus esmaj&auml;rjekorras idapoolseid riike [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1001","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1001","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1001"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1001\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1001"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1001"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1001"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}