{"id":1005,"date":"2009-04-20T11:19:41","date_gmt":"2009-04-20T11:19:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1005"},"modified":"2009-04-20T11:19:41","modified_gmt":"2009-04-20T11:19:41","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1005","title":{"rendered":"Galaktikate jaotus Universumis s\u00f5ltub globaalsest keskkonnast"},"content":{"rendered":"<p>Tartu Observatoorium annab teada (<font face=\"Arial\"><a href=\"http:\/\/www.aai.ee\/?page=teadusuudised&amp;id=1\">www.aai.ee\/?page=teadusuudised&amp;id=1<\/a><\/font>):<\/p>\n<p>Elmo Tempel, Jaan Einasto ja kaasautorid Tartu Observatooriumist anal&uuml;&uuml;sisid galaktikate jaotust Universumis ning leidsid, et galaktikate jaotus s&otilde;ltub oluliselt galaktika rollist grupis ning keskkonnast, kus galaktika paikneb. Anal&uuml;&uuml;sist tuleneb, et Universumi k&otilde;ige tihedamates piirkondades, superparvede tuumades, puuduvad peaaegu t&auml;ielikult n&otilde;rgad galaktikad.<\/p>\n<p>Galaktikate jaotuse uurimine annab suurep&auml;rase v&otilde;imaluse, kuidas paremini m&otilde;ista galaktikate teket ja arengut. N&auml;iteks n&otilde;rkade galaktikate puudumine superparvede tuumades on seletatav galaktikate arenguga. Galaktikad tekivad hierarhilise kuhjumise teel, kus v&auml;iksemate t&auml;hes&uuml;steemide liitumisel tekivad &uuml;ha suuremad galaktikad. Kuna superparvede tuumades on t&auml;hes&uuml;steemide omavaheliste p&otilde;rgete t&otilde;en&auml;osus suurem, siis v&auml;ikesed (n&otilde;rgad) galaktikad selles piirkonnas on suuremate galaktikate poolt juba &quot;&auml;ra s&ouml;&ouml;dud&quot;. Universumi h&otilde;redamates piirkondades toimub galaktikate liitumine aeglasemalt ning seet&otilde;ttu nendes piirkondades eksisteerib ka n&otilde;rgemaid galaktikaid.<\/p>\n<div>\n<table width=\"100\" align=\"right\" border=\"0\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><a href=\"http:\/\/www.aai.ee\/teadusuudised\/0001\/sloani_sein.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"195\" alt=\"Universumi struktuur Sloani suure seina \u00fcmbruses\" width=\"200\" border=\"0\" src=\"http:\/\/www.aai.ee\/teadusuudised\/0001\/sloani_sein_small.jpg\" \/><\/a><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Universumi struktuur &quot;Sloani suure seina&quot; &uuml;mbruses. <\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n<p>Juuresoleval joonisel on toodud galaktikate jaotus &uuml;he tuntud superparve (&quot;Sloani suur sein&quot; &#8211; &quot;Sloan Great Wall&quot;) &uuml;mbruses. Erinevad tihendid pildil vastavad galaktikate gruppidele ning pildil v&otilde;ib selgesti eristada tihedamaid ning h&otilde;redamaid piirkondi. Pildil toodud superparvede-t&uuml;himike-filamentide v&otilde;rgustik on &uuml;ks v&auml;ike osa Universumi suuremastaabilisest struktuurist. Eelpool mainitud superparvede tuumad on m&auml;rgitud pildil rohelise joonega, superparved sinise joonega, filamendid roosa joonega ning k&otilde;ige h&otilde;redamad piirkonnad on t&uuml;himikud.<\/p>\n<p>Uurides galaktikate jaotust s&otilde;ltuvalt galaktika positsioonist grupis, leidsid autorid, et gruppide heledaimad galaktikad on grupi &uuml;lej&auml;&auml;nud galaktikatest tunduvalt heledamad. Selline eristuvus viitab sellele, et gruppide heledaimate galaktikate tekkimine on erinev sellest, kuidas tekib valdav enamus galaktikatest.<\/p>\n<p>Galaktikate jaotus on &uuml;ks paljudest v&otilde;imalustest uurimaks galaktikate ja gruppide evolutsiooni ning ta peegeldab selgelt galaktikate ja gruppide arengu ise&auml;rasusi erinevates keskkondades.<\/p>\n<p>Artikkel: <a target=\"_blank\" href=\"http:\/\/adsabs.harvard.edu\/abs\/2009A%26A...495...37T\">Anatomy of luminosity functions: the 2dFGRS example<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu Observatoorium annab teada (www.aai.ee\/?page=teadusuudised&amp;id=1): Elmo Tempel, Jaan Einasto ja kaasautorid Tartu Observatooriumist anal&uuml;&uuml;sisid galaktikate jaotust Universumis ning leidsid, et galaktikate jaotus s&otilde;ltub oluliselt galaktika rollist grupis ning keskkonnast, kus galaktika paikneb. Anal&uuml;&uuml;sist tuleneb, et Universumi k&otilde;ige tihedamates piirkondades, superparvede tuumades, puuduvad peaaegu t&auml;ielikult n&otilde;rgad galaktikad. Galaktikate jaotuse uurimine annab suurep&auml;rase v&otilde;imaluse, kuidas paremini m&otilde;ista [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[19,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1005","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudised-eesti-asi","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1005","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1005"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1005\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1005"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1005"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1005"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}