{"id":1015,"date":"2009-08-05T01:09:29","date_gmt":"2009-08-05T01:09:29","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1015"},"modified":"2009-08-05T01:09:29","modified_gmt":"2009-08-05T01:09:29","slug":"","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1015","title":{"rendered":"Nanokapslite abil loodi iseparanevad pinnakatted"},"content":{"rendered":"<p>\n<strong>Inseneridele on suureks v&auml;ljakutseks j&auml;ljendada elusorganismide v&otilde;imet vigastusi parandada. Eriliseks eeskujuks v&otilde;ib selles vallas pidada inimese nahka, millelt v&auml;iksemad kriimustused kaovad j&auml;ljetult vaid m&otilde;ne p&auml;evaga. Sarnaste omadustega pinnakatted oleksid omal kohal kulumiskindlate detailide valmistamisel eriti vastutusrikaste mehaanikas&otilde;lmede tarvis ja kohtadesse, kus detaili asendamine uuega v&otilde;i selle parandamine on raskendatud &#8211; n&auml;iteks kosmoseaparaatides. <\/strong><\/p>\n<p>Saksamaa Fraunhoferi Instituudi teadlased on sellele unistusele sammu v&otilde;rra l&auml;hemale j&otilde;udnud, olles v&auml;lja t&ouml;&ouml;tanud<\/p>\n<table width=\"200\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" border=\"0\" align=\"right\" summary=\"\">\n<tbody>\n<tr>\n<td>&nbsp;<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" height=\"253\" width=\"341\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/040809.jpg\" alt=\"\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>&nbsp;Nanokapslites sisalduv vedelik vallandub mehaanilise vigastuse tagaj&auml;rjel ja parandab kahjustuse. Pilt: Fraunhofer IPA<\/em>\n            <\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>tehnoloogia m&otilde;nesaja nanomeetri suuruste vedelikukapslite viimiseks galvaanilistesse pinnakatetesse. Varasemalt on suudetud luua m&otilde;nek&uuml;mne mikromeetri suuruseid pinnakapsleid, kuid kui kogu pinnakate on vaid kahek&uuml;mne mikromeetri paksune, m&otilde;jutavad need liigselt pinnaomadusi. <\/p>\n<p>Kapslikesed v&otilde;ivad sisaldada n&auml;iteks m&auml;&auml;rdeainet ja nii saab v&otilde;imalikuks, et ajutiselt m&auml;&auml;rdeta j&auml;&auml;nud laager ei h&auml;vi, vaid selle t&ouml;&ouml;pindade kiirem kulumine p&otilde;hjustab kapslite purunemise ja see tagab laagri m&auml;&auml;rimise kuni rikke p&otilde;hjuse k&otilde;rvaldamiseni. Edasiarendusena on kasutatud ka erinevaid, omavahel reageerivaid aineid sisaldavaid kapsleid, mis v&otilde;imaldab saavutada sarnase efekti kahekomponendilise liimi kasutamisega vigastuse parandamiseks. <\/p>\n<p>Siiski m&ouml;&ouml;navad teadlased, et seni on uudsel moel loodud pinnakatteid suudetud luua vaid v&auml;ikeses mahus ja tervete detailide katmine saab v&otilde;imalikuks l&auml;hema poolteise kuni kahe aasta jooksul. Katsetatud on nii vask-, tsink-, kui nikkelkatetega. Dr Martin Metzneri s&otilde;nul on suurimaks v&auml;ljakutseks olnud kapslite purunemise v&auml;ltimine; elektrokeemilises protsessis kasutatakse v&auml;ga reaktiivseid kemikaale ja samas peavad kapslite seinad olema ime&otilde;hukesed. Vastavalt kasutatavatele elektrol&uuml;&uuml;tidele on tulnud varieerida ka kapsli seinte materjale. <\/p>\n<p>Allikas: <span class=\"organization-name\"><a href=\"http:\/\/www.fraunhofer.de\/en\/press\/research-news\/2009\/08\/Selfhealingsurfaces.jsp\">Fraunhofer-Institut f&uuml;r Produktionstechnik und Automatisierung<\/a>: <\/span><em>Self-healing surfaces<\/p>\n<p><\/em>Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Inseneridele on suureks v&auml;ljakutseks j&auml;ljendada elusorganismide v&otilde;imet vigastusi parandada. Eriliseks eeskujuks v&otilde;ib selles vallas pidada inimese nahka, millelt v&auml;iksemad kriimustused kaovad j&auml;ljetult vaid m&otilde;ne p&auml;evaga. Sarnaste omadustega pinnakatted oleksid omal kohal kulumiskindlate detailide valmistamisel eriti vastutusrikaste mehaanikas&otilde;lmede tarvis ja kohtadesse, kus detaili asendamine uuega v&otilde;i selle parandamine on raskendatud &#8211; n&auml;iteks kosmoseaparaatides. Saksamaa Fraunhoferi Instituudi [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1015","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1015","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1015"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1015\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1015"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1015"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1015"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}