{"id":1020,"date":"2009-08-29T02:31:42","date_gmt":"2009-08-29T02:31:42","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1020"},"modified":"2010-03-29T09:27:10","modified_gmt":"2010-03-29T06:27:10","slug":"unustatud-pillid-aratatakse-uuele-elule","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1020","title":{"rendered":"Unustatud pillid \u00e4ratatakse uuele elule"},"content":{"rendered":"

Mineviku elu-olu tundma\u00f5ppimiseks oleks \u00f5pikute lugemisest hoopis vahvam r\u00e4nnata ajas tagasi ja ise vaadata, mida inimesed s\u00f5id, kuidas riietusid, kuidas vaba aega veedeti. \u00d5pikutekst on nigel aseaine teatrielamusele v\u00f5i ammu kadunud pillide k\u00f5lale. Arheoloogiliste leidude ja s\u00e4ilinud kirjas\u00f5na vahendusel teame paljudest muusikainstrumentidest, mis lahkusid j\u00e4\u00e4davalt koos viimase meistriga; praeguseks muuseumide klaaskappidesse korrap\u00e4raselt paigutatud konserveeritud killud meenutavadki pigem hauasambaid, kui elusa muusika ilu.
\n<\/strong>
\nT\u00e4nuv\u00e4\u00e4rse ettev\u00f5tmisena on Itaalia teadlased asunud kadunud helisid taaselustama, kasutades selleks instrumentide f\u00fc\u00fcsikalistel parameetritel p\u00f5hinevaid mudeleid, mis j\u00e4ljendavad pillide m\u00e4ngimisel toimuvaid f\u00fc\u00fcsikalisi protsesse ja s\u00fcnteesivad arvutuste tulemusena heli. ASTRA-nimelise projekti (Ancient instruments Sound\/Timbre Reconstruction Application) raames loodavad mudelid k\u00e4tkevad endas staatilisi parameetreid, mis kirjeldvad pilli m\u00f5\u00f5tmeid, materjale jne ja muutlikku osa, mis j\u00e4ljendab m\u00e4ngija interaktsiooni instrumendiga, ning loomulikult f\u00fc\u00fcsika v\u00f5rrandeid. Arvutused on k\u00fcllalt mahukad ja nende teostamiseks kasutatakse GILDA ja EUMed-Grid hajusarvutusv\u00f5rgustike v\u00f5imalusi. Et kogu t\u00f6\u00f6 tulem ei j\u00e4\u00e4ks pelgalt akadeemiliseks, on kokku kutsutud ka orkester, mis kannab asjakohast nime The Lost Sounds Orchestra ja esitab taastatud helin\u00e4idiste abil terviklikke heliteoseid. Esimese mitmekeelse pillina \u00e4ratati uuele elule harfi meenutav Kreeka p\u00e4ritolu epigoonion, millel m\u00e4ngitud Itaalia helilooja Domenico Scarlatti \u00fche sonaadi katket saab kuulata siit<\/a>:<\/p>\n

<\/embed><\/object>Esmakordselt k\u00f5las uuestis\u00fcndinud epigoonioni h\u00e4\u00e4l kontserdil koos elavate pillidega 2008. aastal, kui esitati T\u0161ehhi helilooja Jan Dismas Zelenka psalmi \u201cLaetatus sum\u201d [.mov video<\/a>: The Lost Sounds Orchestra]:<\/p>\n

<\/embed><\/object><\/p>\n

L\u00e4hemal ajal j\u00f5uab l\u00f5pule terve rea ajalooliste muusikainstrumentide elektrooniline taass\u00fcnd ja siis saab v\u00f5imalikuks juba \u00fcksnes igavikutaguste instrumentidega terveid kontserte anda, tuues t\u00e4nap\u00e4eva elavaid k\u00f5lapilte m\u00f6\u00f6dunud aegadest. Ehk on koguni omamoodi paslik, et ammu kadunud ja unustatud pillid ilmuvad meile ainult helide kaudu, j\u00e4\u00e4des ise sama tabamatuks kui nende meistridki.<\/p>\n

Allikad:
\n1. International Science Grid This Week<\/a>: The Lost Sounds Orchestra<\/em>
\n2. http:\/\/www.lostsoundsorchestra.org\/<\/a><\/p>\n

Toimetas Erik Randla<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mineviku elu-olu tundma\u00f5ppimiseks oleks \u00f5pikute lugemisest hoopis vahvam r\u00e4nnata ajas tagasi ja ise vaadata, mida inimesed s\u00f5id, kuidas riietusid, kuidas vaba aega veedeti. \u00d5pikutekst on nigel aseaine teatrielamusele v\u00f5i ammu kadunud pillide k\u00f5lale. Arheoloogiliste leidude ja s\u00e4ilinud kirjas\u00f5na vahendusel teame paljudest muusikainstrumentidest, mis lahkusid j\u00e4\u00e4davalt koos viimase meistriga; praeguseks muuseumide klaaskappidesse korrap\u00e4raselt paigutatud konserveeritud killud […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1020","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1020","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1020"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1020\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1020"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1020"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1020"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}