{"id":1022,"date":"2009-09-08T22:20:27","date_gmt":"2009-09-08T22:20:27","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1022"},"modified":"2010-03-29T09:19:43","modified_gmt":"2010-03-29T06:19:43","slug":"voimas-laser-tekitab-vees-plahvatuse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1022","title":{"rendered":"V\u00f5imas laser tekitab vees plahvatuse"},"content":{"rendered":"<p><strong>USA merev\u00e4e uurimislaboris on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel tehnoloogia laseri-impulsside abil tugevate r\u00f5hulainete tekitamiseks ookeanivees. Niisugused lained pole midagi muud kui vees leviv heli ja seda kasutatakse n\u00e4iteks kajalokatsiooniks, kus veealuste objektide asukohad m\u00e4\u00e4ratakse neilt peegeldunud heli anal\u00fc\u00fcsides. Uus l\u00e4henemine loob t\u00e4iendvaid v\u00f5imalusi nii kajalokatsiooni, kui ka allveeside ja -navigatsiooni vallas, sest r\u00f5hulainet saab tekitada mitmesaja meetri kaugusel selleks kasutatavast laserist, n\u00e4iteks lennuki pardalt. <\/strong><\/p>\n<p>Uus tehnoloogia p\u00f5hineb kahe tuntud n\u00e4htuse kombineerimisel. \u00dchelt poolt on teada, et v\u00e4ga intensiivne<\/p>\n<table border=\"0\" cellspacing=\"1\" cellpadding=\"1\" width=\"200\" align=\"right\">\n<tbody>\n<tr>\n<td><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/090909.jpg\" alt=\"\" width=\"233\" height=\"241\" \/><\/td>\n<\/tr>\n<tr>\n<td><em>Pildil on n\u00e4ha vee ioniseerimiseks kasutatava 532nm laseri hajunud valgus<\/em><em> ookeanitingimusi j\u00e4ljendavas laboris.<\/em><em> Pilt: Naval Research Laboratory <\/em><\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<p>(laseri)valgus p\u00f5hjustab keskkonna omaduste muutumist ja see v\u00f5imaldab luua valguskiire, mis muudab vee murdumisn\u00e4itajat nii, et vesi toimib sedasama valgust koondava l\u00e4\u00e4tsena. Teine viis valguse energia kontsentreerimiseks p\u00f5hineb asjaolul, et erineva lainepikkusega (v\u00e4rvusega) valgus levib vees erineva kiirusega. Nii saab &#8220;tulistada&#8221; isev\u00e4rvi valgusimpulsse sellises j\u00e4rjekorras, et viimased j\u00f5uavad eelnevalt m\u00e4\u00e4ratud punktis esimestele j\u00e4rele ja tekib v\u00e4ga suure energiatihedusega piirkond. Selle tulemusel vesi ioniseerub ja hakkab veelgi enam valgust neelama, kuumenedes \u00fclikiiresti pisikeseks auruplahvatuseks. Katsetel \u00f5nnestus nii tekitada 220-detsibelliseid heli-impulsse. V\u00f5imalike rakendustena m\u00e4rgitakse n\u00e4iteks sidet lennukilt allveelaevale, ilma et selleks oleks vaja vees keerukaid seadmeid. Kajalokatsiooni puhul annaks kirjeldatud tehnika heli-impulsi tekkekohta varieerides v\u00f5imaluse uurida veealustelt objektidelt erineva nurga all peegeldunud heli.<\/p>\n<p>Allikas: <a href=\"http:\/\/www.nrl.navy.mil\/pressRelease.php?Y=2009&amp;R=63-09r\">Naval Research Laboratory pressiteade<\/a>: <em>Lasers Generate Underwater Sound<\/em><\/p>\n<p><em><\/em>Toimetas Erik Randla\u00a0<em><\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>USA merev\u00e4e uurimislaboris on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tamisel tehnoloogia laseri-impulsside abil tugevate r\u00f5hulainete tekitamiseks ookeanivees. Niisugused lained pole midagi muud kui vees leviv heli ja seda kasutatakse n\u00e4iteks kajalokatsiooniks, kus veealuste objektide asukohad m\u00e4\u00e4ratakse neilt peegeldunud heli anal\u00fc\u00fcsides. Uus l\u00e4henemine loob t\u00e4iendvaid v\u00f5imalusi nii kajalokatsiooni, kui ka allveeside ja -navigatsiooni vallas, sest r\u00f5hulainet saab tekitada mitmesaja meetri [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1022","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1022","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1022"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1022\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1022"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1022"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1022"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}