{"id":10235,"date":"2010-11-03T17:28:18","date_gmt":"2010-11-03T14:28:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10235"},"modified":"2010-11-05T18:25:49","modified_gmt":"2010-11-05T15:25:49","slug":"nadal-universumis-26-oktoober-%e2%80%93-3-november","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10235","title":{"rendered":"N\u00e4dal universumis 26. oktoober \u2013 2. november"},"content":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja gravitatsioon<\/strong><\/em>
\n
\nHubble \u00fcritab tulevikku n\u00e4ha<\/strong><\/p>\n

NASA\/ESA pressiteatest:
\nHubble’i kosmoseteleskoobi Laiariba nr. 3 tehtud mitmev\u00e4rviline foto kujutab hiiglasliku kerasparve Omega Centauri keskregiooni. K\u00f5ik pildil olevad t\u00e4hed liiguvad tegelikult juhuslikes suundades nagu mesilasparv. Astronoomid kasutasid Hubble’i erakordseid v\u00f5imeid, et m\u00f5\u00f5ta t\u00e4htede positsiooni 2002. ja 2006. aastal.<\/p>\n

Tehtud m\u00f5\u00f5tmiste alusel on v\u00f5imalik ennustada t\u00e4htede liikumist tulevikus. \u00dclaltoodu illustratsioon n\u00e4itab t\u00e4htede tuleviku positsioone. Iga triip m\u00e4rgib t\u00e4htede liikumist rohkem kui 600 aasta jooksul. T\u00e4ppide vaheline vahemaa vastab 30 aastale. <\/em>
\n\"\"<\/a>
\nFoto: NASA, ESA, and G. Bacon (STScI), Science Credit: NASA, ESA, and J. Anderson and R. van der Marel (STScI)<\/p>\n

Meie Linnutee galaktikas asuvat Omega Centauri<\/a> kerasparve vaadeldes on NASA\/ESA t\u00f6\u00f6r\u00fchmal \u00f5nnestunud ennustada t\u00e4htede tuleviku positsioonid rohkem kui j\u00e4rgmise 10 000 aasta jooksul. T\u00e4heparv ise koosneb ligikaudu 10 miljonist t\u00e4hest. S\u00fcsteemi muutujate arvu arvestades on see v\u00f5rratult \u00e4ge saavutus.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nHubble Data Used to Look 10,000 Years into the Future.<\/a>
\n
\nK\u00f5rgete energiate ning osakeste f\u00fc\u00fcsika<\/em><\/strong><\/p>\n

ANITA \u00f5hupall n\u00e4eb puhtjuhuslikult kosmilisi kiiri.<\/strong><\/p>\n

Hoover, S., & et al. (2010). Observation of Ultrahigh-Energy Cosmic Rays with the ANITA Balloon-Borne Radio Interferometer Physical Review Letters, 105 (15) DOI: 10.1103\/PhysRevLett.105.151101
\n\"\"<\/a>
\nFoto: Physical Review Letters \u00bb Covers \u00bb Vol. 105, Iss. 15. \u00d5hupalli asukohad \u00fclisuure energiaga kosmiliste kiirte avastamisel. Mustad t\u00e4pid m\u00e4rgivad kosmiliste kiirte otseseid tabamusi, mil punased t\u00e4hendavad peegeldunud kosmiliste kiirte s\u00fcndmuste tuvastamist. Eksperimendi vaatlusv\u00e4lja t\u00e4histab sinine joon.<\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te:
\nMe teatame 16 kosmilise kiire s\u00fcndmuse vaatlusest, mille energia vastab 1.5\u00d71019 eV. S\u00fcndmused t\u00e4heldati raadioimpulsside t\u00f5ttu, mida tekitavad kosmiliste kiirtevoogude ning Antarktika geomagnetilisev\u00e4lja vastastikm\u00f5jud ning mida tuntakse geos\u00fcnktrotoniliste emissioonide nime all. Me esitleme 300-900 MHz piirkonnas tehtud m\u00f5\u00f5tmisi, mis on esimesed iseavastatud, esimesed \u00fclilaiariba ning kaugv\u00e4lja kosmiliste kiirte s\u00fcndmuste n\u00e4idised, mida on raadiotehnikat kasutades tehtud. Nende omadused ei ole koosk\u00f5las praeguste maapealsete vaatluste alusel koostatud geos\u00fcnktroni mudelitega. <\/em><\/p>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt m\u00e4rkas ANITA eksperiment<\/a> kosmilisi neutriinosid k\u00fcttides hoopis 16 erakordselt suure energiaga kosmilise kiire s\u00fcndmust, (nende osakeste energia on mitme suurusj\u00e4rgu v\u00f5rra k\u00f5rgem kui LHC-s korraldatavad ioonide p\u00f5rked). Kogemata tehtud vaatlused on alati l\u00f5busad, eriti kui nende alusel on v\u00f5imalik tuletada juba teadtuntud fenomenide vaatlemiseks uus vaatlustehnika. V\u00f5ib-olla t\u00e4hendab see, et raadio interferomeetritega \u00f5hupalle saab n\u00fc\u00fcd kasutada nende haruldaste kosmiliste kiirte s\u00fcndmuste avastamiseks.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nAntarctic balloon sees particles with a million times more energy than the Large Hadron Collider.<\/a>
\n
\nLHC-s kinnitati top-kvargi vaatlemist.<\/strong><\/p>\n

CMS Collaboration (2010). First Measurement of the Cross Section for Top-Quark Pair Production in Proton-Proton Collisions at sqrt(s)=7 TeV arXiv arXiv: 1010.5994v1<\/a><\/p>\n

P\u00f5nevad uudised! CMS-i kollektiiv on avaldanud oma esimesed kinnitatud top-kvargi tekkimist n\u00e4itavad vaatlustulemused. See on eriti p\u00f5nev, sest see t\u00e4hendab, et meil on v\u00f5imalik esimest korda uurida top-kvarke mitme teraelektronvoldistel prooton-prooton kokkup\u00f5rgetel. <\/p>\n

Tevatroni kiirendis toodetakse top-kvarke peamiselt kvarkide ning antikvarkide annihilatsiooni, mil seevastu LHC toodetavad kvargid tekivad pigem gluoonite \u00fchinemisprotsessi k\u00e4igus. Seega on top-kvargi tootmise vaatlused selle uue mehhanismi olemuse m\u00f5istmiseks. LHC varase f\u00fc\u00fcsika programmi jaoks on see t\u00e4htis samm, kuna \u201emitmed uue f\u00fc\u00fcsika mudelid, mida on v\u00f5imalik LHC-s katsetada, kannatavad top-kvarkidel tootmisel tekkiva taustam\u00fcra t\u00f5ttu v\u00f5i sisaldavad ise top-kvarke<\/em>.”
\n
\nUSA Suure Hadronite P\u00f5rguti n\u00e4dalafoto.<\/strong>
\n\"\"<\/a>
\nFoto: US\/LHC \u2013 W-bosoni lagunemine ATLAS-e detektoriks tauks ning neutriinoks<\/a>. <\/p>\n

US\/LHC<\/a> kollektiv on alustanud oma Flickr’i kontol N\u00e4dala s\u00fcndmuse kajastamist<\/a>, mis n\u00e4itab igal n\u00e4dalal LHC-s toimunud eriti huvitavat ning ilusat osakest v\u00f5i sellega kaasnevat s\u00fcndmust. Selle n\u00e4dala kandidaadiks osutus W-boson<\/a>, mis laguneb ATLAS-e detektoris tau leptoniks<\/a> ning neutriinoks.
\n
\n\u00dcldrelatiivsus, kvantgravitatsioon jne.<\/strong><\/em>
\n
\nKas te tahate rohkem Gaussi gravitatsioonist teada?<\/strong><\/p>\n

Andrew Randono (2010). Gauge Gravity: a forward-looking introduction arXiv arXiv: 1010.5822v1<\/a><\/p>\n

Andrew Randono on kirjutanud pika, kuid lugemiss\u00f5braliku sissejuhatuse Gaussi gravitatsiooni p\u00f5nevasse maailma. Kui sa oled tahtnud alati teada, mis on gravitatsioonl tegemist(A)dS-gaussi teooriatega, siis on see v\u00e4\u00e4rt lugemist.<\/p>\n

\"\"<\/a>N\u00e4dal universumis on rubriik, kus \u00fcldrelatiivsusteooria matemaatilistele alustele ja \u2018halva f\u00fc\u00fcsika keele\u2019 v\u00e4lja juurimisele spetsialiseerunud Toronto \u00fclikooli tudeng Sarah C. Kavassalis<\/a> v\u00f5tab kokku n\u00e4dala \u00f5nnestumised ning l\u00e4bikukkumised gravitatsiooniteooriast osakestef\u00fc\u00fcsikani.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja gravitatsioon Hubble \u00fcritab tulevikku n\u00e4ha NASA\/ESA pressiteatest: Hubble’i kosmoseteleskoobi Laiariba nr. 3 tehtud mitmev\u00e4rviline foto kujutab hiiglasliku kerasparve Omega Centauri keskregiooni. K\u00f5ik pildil olevad t\u00e4hed liiguvad tegelikult juhuslikes suundades nagu mesilasparv. Astronoomid kasutasid Hubble’i erakordseid v\u00f5imeid, et m\u00f5\u00f5ta t\u00e4htede positsiooni 2002. ja 2006. aastal. Tehtud m\u00f5\u00f5tmiste alusel on v\u00f5imalik ennustada t\u00e4htede liikumist tulevikus. […]<\/p>\n","protected":false},"author":388,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10235","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10235","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/388"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10235"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10235\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10235"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10235"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10235"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}