{"id":10242,"date":"2010-11-04T18:04:41","date_gmt":"2010-11-04T15:04:41","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10242"},"modified":"2010-11-05T18:20:43","modified_gmt":"2010-11-05T15:20:43","slug":"liikuvad-hologrammid-astuvad-sammu-argielule-lahemale","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10242","title":{"rendered":"Liikuvad hologrammid astuvad sammu argielule l\u00e4hemale"},"content":{"rendered":"

Arizona \u00fclikooli teadlaste poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud hologrammide kirjutamise tehnika viib m\u00e4nguasja staatuse omandanud leiutise peaaegu ulmefilmide tasemele.<\/strong><\/p>\n

Hologrammid v\u00f5ivad tunduda justkui leiutis m\u00f5nest ulmefilmist. Kaugete t\u00e4htede taha saadetav kangelase r\u00e4\u00e4kiv kolmem\u00f5\u00f5tmeline kujutis annab olemuselt selleks ka piisavalt p\u00f5hjust, kuid T\u00e4hes\u00f5dadest tuttavad hologrammid on argip\u00e4eva osaks saamisele suure sammu v\u00f5rra l\u00e4hemal. Peaaegu reaalajas vahetuvad hologrammpildid juba praegu v\u00e4ga reaalsed.<\/p>\n

Ajakirjas Nature<\/em> avaldatud artiklis demonstreerib Arizona \u00fclikooli t\u00f6\u00f6r\u00fchm eesotas Nasser Peyghambariani<\/strong> ja Pierre-Alexandre Blanche<\/strong>‘ga uut t\u00fc\u00fcpi plastikkilet, mille abil on v\u00f5imalik hologrammsalvestisi n\u00e4idata peaaegu video kiirusega. Veelgi enam \u2013 elektrooniliseks signaaliks muudetuna on neid v\u00f5imalik \u00fcksk\u00f5ik kuhu planeedil asuvasse punkti saata.
\n

\"\"<\/a>

Uut t\u00fc\u00fcpi hologrammide kirjutamise viis toob rakendused argielule l\u00e4hemale. Foto:(Credit: Nasser Peyghambarian \/ Nature <\/p><\/div>Kolmem\u00f5\u00f5tmelise kujutise salvestamiseks suunatakse k\u00f5igepealt objektile laserkiirte kimp, misj\u00e4rel salvestatakse objektilt peegeldunud valgus filmilindi-laadsele alusele. Samaaegselt suunatakse alusele sama laseri (tugi)kiirtevoog, mis p\u00f5hjustab kahe kiire omavahelist vastastikm\u00f5ju \u2013 interferentsi. Salvestatud pilt ei talleta ainult informatsiooni valgusetugevuse vaid ka kahe laseri interferentsimustri kohta, mille abil on v\u00f5imalik luua hiljem kolmem\u00f5\u00f5tmeline objekti koopia.<\/p>\n

Teadlased on loonud selliseid hologramme juba aastak\u00fcmneid. Dennis Gabori<\/strong> poolt 1947. aastal tehtud ennustuste kohaste suurejooneliste praktiliste rakenduste asemel on need omandanud pigem m\u00e4nguasja maine, hoolimata nende loomisel kasutatavast keerukast tehnoloogiast. \u00dcheks suurimaks probleemiks oli holograafiliste piltide loomiseks kasutava materjali maksumus ning probleemseks osutus ka sellega suurem\u00f5\u00f5tmelistemate pindade katmine.<\/p>\n

K\u00f5ik muutus kaks aastat tagasi. Peyghambarianil \u00f5nnestus koos oma kolleegidega luua materjal, mis oli tavalisest tunduvalt odavam ning sellega oli kerge ka suuri aluspindu luua. Kuigi liikuvatest piltidest oli saavutus veel kaugel, oli v\u00f5imalik materjalile joonistada laseriga uus pilt iga nelja minuti tagant. \u00dche holograafilise piksli kirjutamiseks on vaja vaid \u00fchte laseriimpulssi.<\/p>\n

Ilmuvas uurimuses kirjeldatakse, kuidas 16 kaamerat kasutades salvestatakse erinevatest objektidest v\u00f5i inimestest kahedimensioonilised pildid, mis saadetakse arvuti abil suvalisse soovitud kohta. \u201eHolograafiline suhtlus t\u00e4hendab, et me saame lindistada kolmedimensioonilise pildi \u00fchs asukohas ning n\u00e4ida seda \u00fcksk\u00f5ik, mis maailma punktis,\u201c \u00fctles Peyghambarian.Interferentsi mustrite arvutamise eest hoolitsevad arvutid. Uue lahenduse abil on v\u00f5imalik j\u00e4rgmist kaadrit joonistama hakata juba enne, kui eelmine t\u00e4ielikult kaob, kiirusega \u00fcks pilt kahe sekundi jooksul.<\/p>\n

Aegluubis filmi vaatamiseks ei ole vaja peale hologrammi kirjutamiss\u00fcsteemi mitte midagi muud peale mingisuguse valguskiirguse allika. Praeguste 3D-televisiooni vaatamiseks on vaja vastavaid prille ning istuda t\u00e4pselt ekraani keskel. Erinevalt standardsetest 3D filmidest, mis pakuvad samast objektist veidi erinevat perspektiivi, on holograafilised pildid ehitatud mitmete kaamerate salvestusele. <\/p>\n

Teadlaste hinnangul oleks v\u00f5imalik projitseerida t\u00e4ielik 360-kraadine hologramm, kus ekraani ees seisev inimene n\u00e4eb n\u00e4iteks lennuki esiotsa, mil ekraani taga seisja n\u00e4eks selle sabaosa. Kuigi “T\u00e4hes\u00f5dade” printsess Leia ei esitaks oma holograafilist appikutset tehnoloogia abil paljas \u00f5hus, on see hoolimata edasise arendust\u00f6\u00f6 vajalikkusest siiski samm edasi. T\u00f6\u00f6r\u00fchm loodab esimeste praktiliste rakendusteni j\u00f5uda paari aastaga.<\/p>\n

Joonistavate kaadritega sagedust on vaja praeguse asemel t\u00f5sta 30 kaadrini sekundis, et tunduvalt reaalsemat pildi liikumisttunnetust edasi anda. P\u00f5hiliseks probleemiks on nii kiiresti kirjutamiseks sobilike laserite \u00fclienergeetilisus, mille poolt kiiratavad valguseosakesed rebiksid kile t\u00fckkideks.<\/p>\n

\u201eMaterjal vajab \u00fche hogeli (hologrammi piksli) kohta umbes 200mJ\/cm\u00b2 jagu energiat. Sagedusega 50 Hz on see saavutatav viie vatise laseriga. Video jaoks on meil vaja kirjutada 60 korda kiiremini ehk 100mJ impulsi tekitamine 3 kHz n\u00f5uab 300 W laserit. See on elajas!,\u201c m\u00f6\u00f6nis Blanche.<\/p>\n

V\u00f5rdluseks on t\u00fc\u00fcpilise laserpointeri v\u00f5imsus 1 mW ehk 300 W laser on sama v\u00f5imas, kui korraga t\u00f6\u00f6tavad 300 000 laserpointerit. Seega keskendub t\u00f6\u00f6r\u00fchm pigem materjali tundlikuse arendamiseks \u2013 5 W laseri kasutamiseks peab materjal olema 60 korda tundlikum. Samuti peab t\u00f5eliste holofilmide jaoks olema ekraan tunduvalt suurem ning detailide rohkema pildi ning k\u00f5rgema resolutsiooni jaoks on vaja lisakaameraid. <\/p>\n

Professor Peyghambarian j\u00e4i aga uurimuse esitlusel optimistlikuks: \u201eMa ei usu, et on olemas mingisugune f\u00fc\u00fcsika, mis takistaks meil oma eesm\u00e4rke saavutamast.\u201c<\/p>\n

Uurimus ilmus 4.novembril ajakirjas Nature<\/a><\/em>.
\n<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arizona \u00fclikooli teadlaste poolt v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud hologrammide kirjutamise tehnika viib m\u00e4nguasja staatuse omandanud leiutise peaaegu ulmefilmide tasemele. Hologrammid v\u00f5ivad tunduda justkui leiutis m\u00f5nest ulmefilmist. Kaugete t\u00e4htede taha saadetav kangelase r\u00e4\u00e4kiv kolmem\u00f5\u00f5tmeline kujutis annab olemuselt selleks ka piisavalt p\u00f5hjust, kuid T\u00e4hes\u00f5dadest tuttavad hologrammid on argip\u00e4eva osaks saamisele suure sammu v\u00f5rra l\u00e4hemal. Peaaegu reaalajas vahetuvad hologrammpildid juba […]<\/p>\n","protected":false},"author":28,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[31,16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10242","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-rakenduslik-teadus","7":"category-teadusuudis","8":"entry","9":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10242","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/28"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10242"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10242\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10242"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10242"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10242"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}