{"id":1030,"date":"2009-11-27T16:44:31","date_gmt":"2009-11-27T13:44:31","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/wordpress\/?p=1030"},"modified":"2010-06-28T14:47:08","modified_gmt":"2010-06-28T11:47:08","slug":"kust-paaseb-valgus-kergemini-labi-ohust-voi-kuldplaadist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=1030","title":{"rendered":"Kust p\u00e4\u00e4seb valgus kergemini l\u00e4bi, \u00f5hust v\u00f5i kuldplaadist?"},"content":{"rendered":"<p><strong>K&uuml;mme aastat tagasi, 1998.a. avastati, et kui puurida &otilde;hukese metalllehe sisse imepisikesed augud, siis paistab sellest valgust l&auml;bi palju rohkem, kui arvata v&otilde;iks. N&uuml;&uuml;d on saksa teadlane Bruno Gompf ja tema kolleegid&nbsp; leidnud, et v&auml;ga &otilde;hukeste, pooll&auml;bipaistvate kilede korral sellist n&auml;htust ei esine ning sellisesse kilesse aukude tegemine hoopis v&auml;hendab oluliselt valguse hulka mis kilest l&auml;bi p&auml;&auml;seb.<\/strong><\/p>\n<p>Kui valgus satub auklikkule metallehele, siis&nbsp;neeldub&nbsp;see metalli vabadel&nbsp;elektronidel ning tekivad nn pinnaplasmonid &#8211; elektronide kollektiivsed v&otilde;nkumised &#8211; mis l&auml;bivad probleemideta augud ning kiirgavad uuesti valguse teisel pool metallehte. Selle tulemusena paistab metallehest valgust l&auml;bi palju rohkem, kui muidu arvata v&otilde;iks. Aga &otilde;hukeste metalllehtede korral n&auml;eme hoopis vastupidist protsessi.<\/p>\n<p><input align=\"right\" src=\"http:\/\/www.fyysika.ee\/pildid\/auklik_kuld.JPG\" width=\"150\" height=\"151\" type=\"image\" longdesc=\"undefined\" \/><\/p>\n<p>Teadlased katsid esmalt klaasplaadi 20 nanomeetri paksuse kullakihiga. Selline kullakiht laseb l&auml;bi ligikaudu poole valgusest, mis temale langeb. Seej&auml;rel s&uuml;vendati kilesse argoonlaseri abil 200-300 nanomeetriste augud (vaata juuresolevat pilti). Ehkki sel kombel eemaldati ka oluline osa klaasile sadestatud kullast v&auml;henes selle l&auml;bilaskvus protseduuri&nbsp;tulemusena&nbsp;ligi viis korda.<\/p>\n<p>P&auml;rast seda viisid teadlased l&auml;bi rea eksperimente, kus selgus n&auml;iteks,&nbsp;kuidas s&otilde;ltub&nbsp;kile l&auml;bilaskvus pealelangeva valguse suunast. Kokkuv&otilde;ttes j&auml;reldati, et niisuguses aukudega kiles saavad eksisteerida vaid teatud kindlate lainepikkustega plasmonid ning ehkki sellised plasmonid&nbsp;neelavad valgust ei suuda nad seda teisel pool&nbsp;kilet enam kiirata.<\/p>\n<p>Kuna taoliste kilede l&auml;bilaskvus s&otilde;ltub v&auml;ga tugevalt valguse lainepikkusest ning valguse langemise nurgast, siis v&otilde;ivad need tulevikus rakendus leida polarisatsioonifiltrite v&otilde;i valgusahelate&nbsp;valmistamisel. Kui mitte, siis v&auml;hemasti kulla kokkuhoid filtrite valmistamisel on arvatavast garenteeritud.<\/p>\n<p>Originaal:&nbsp;&nbsp;<a href=\"http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/40955\">http:\/\/physicsworld.com\/cws\/article\/news\/40955<\/a><br \/>\nVahendas: Kaido Reivelt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>K&uuml;mme aastat tagasi, 1998.a. avastati, et kui puurida &otilde;hukese metalllehe sisse imepisikesed augud, siis paistab sellest valgust l&auml;bi palju rohkem, kui arvata v&otilde;iks. N&uuml;&uuml;d on saksa teadlane Bruno Gompf ja tema kolleegid&nbsp; leidnud, et v&auml;ga &otilde;hukeste, pooll&auml;bipaistvate kilede korral sellist n&auml;htust ei esine ning sellisesse kilesse aukude tegemine hoopis v&auml;hendab oluliselt valguse hulka mis kilest [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1030","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1030","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1030"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1030\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1030"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1030"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1030"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}