{"id":10301,"date":"2010-11-07T17:27:18","date_gmt":"2010-11-07T14:27:18","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10301"},"modified":"2011-08-08T23:13:13","modified_gmt":"2011-08-08T20:13:13","slug":"neutraalne-positroonium-hajub-nagu-laetud-osake","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10301","title":{"rendered":"Neutraalne positroonium hajub nagu laetud osake"},"content":{"rendered":"

Positroonium on elektroni ja selle antiosakese positroni aatomisarnane seotud olek, mille laeng kokku on neutraalne. \u00dchendkuningriigi teadlasi paneb aga kukalt kratsima uus katseinformatsioon, mille kohaselt astub positroonium ainega vastasm\u00f5jusse justkui oleks see \u00fcksainus elektron, ning mille mass ja positroni laeng ei paista mingit rolli m\u00e4ngivat.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>

Positrooniumite kiirendi.<\/p><\/div>\n

V\u00e4idetakse, et positroonium<\/a> on neutraalseist aatomeist k\u00f5ige kergem. Sarnaselt tavalise vesinikuaatomiga, tiirleb tuuma \u00fcmber \u00fcksainus elektron, kuid tuuma prootonit asendab positron.\u00a0Positroonium on mitmeski m\u00f5ttes oluline osakestes\u00fcsteem. Meditsiinis kasutatakse positrone elusrakkudes keemiliste reaktsioonide ahela j\u00e4lgimiseks, tehnika, mida tuntakse positron-kiirgus tomograafia nime all(positron emission tomography, PET). \u00dcle 80% vajalikest gammakiirtest, mis PET-uuringutel tekivad, saadakse just lagunevast positrooniumist. Astrof\u00fc\u00fcsikas on positroonium vastutavaks \u00fcle 90% Linnutee galaktika keskmest saabuva gammakiirte eest, kirjutab physicsworld.com<\/a>.<\/p>\n

Et positrooniumi eluiga on piisavalt pikk, et enne lagunemist muult ainelt hajuda, on sellel alal t\u00f6\u00f6tavatel teadlastel tarvis teada selle hajuvaid omadusi. Kahjuks on aga nii teoreetiliste kui eksperimentaalsete tulemuste saamine \u00a0siiani keeruline olnud.<\/p>\n

Hiljuti koostasid University College London’i teadlased aga suure andmekogumi, mis annab \u00fclevaate positrooniumi erinevatelt aatomitelt ja molekulidelt hajumise kiiruste kohta. Oma t\u00f6\u00f6s kasutasid nad naatrium-22st kiirguvate positronide gaasikambrisse juhtimiseks elektri- ja magnetv\u00e4lja. Osa positrone haaravad gaasist elektrone kaasa, tekitades nii positrooniumikiire, mis gaas-sihtm\u00e4rgi poole liigub. Teadlased kasutasid k\u00fcmmet erinevat sihtm\u00e4rki, nende hulgas heelium, l\u00e4mmastik, hapnik ning kr\u00fcptoon.<\/p>\n

Tulemused olid aga \u00fcllatavad. Vaatamata sellele, et positroonium on neutraalne ning tema mass on elektroni massist kaks korda suurem, oli selle hajumise l\u00e4bil\u00f5ige sarnane \u00fcksiku elektroni hajumisele.<\/p>\n

Ungari Teadusteakadeemia teadlase tuumaf\u00fc\u00fcsiku Laszlo Sarkadi s\u00f5nul panevad need uued andmed f\u00fc\u00fcsikuid hajumise \u00fcksikasju t\u00e4psemalt \u00fcle vaatama, sest antud s\u00fcsteemi puhul ei saa hajumist piisavalt h\u00e4sti ette ennustada. Tema arvates on t\u00f5en\u00e4oseimaks lahenduseks fakt, et s\u00fcsteemi positron k\u00e4itub kui “pealtvaataja” osake. ,,Elektroni teistsugust k\u00e4itumist saab seletada sihtm\u00e4rgi polarisatsiooniga p\u00f5rke hetkel,” lisas ta.<\/p>\n

Uurimuse l\u00e4bi viinud Gaetana Laricchia n\u00f5ustub, et positrooniumi elektron on mingil p\u00f5hjusel vastasm\u00f5jus domineeriv, kuid lisab: ,,P\u00f5hjus ei ole veel teada ning me loodame et meie t\u00f6\u00f6 on aluseks edasistele uurimustele.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

Teadusartikkel “Electron-Like Scattering of Positronium<\/a>“<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Positroonium on elektroni ja selle antiosakese positroni aatomisarnane seotud olek, mille laeng kokku on neutraalne. \u00dchendkuningriigi teadlasi paneb aga kukalt kratsima uus katseinformatsioon, mille kohaselt astub positroonium ainega vastasm\u00f5jusse justkui oleks see \u00fcksainus elektron, ning mille mass ja positroni laeng ei paista mingit rolli m\u00e4ngivat. V\u00e4idetakse, et positroonium on neutraalseist aatomeist k\u00f5ige kergem. Sarnaselt tavalise […]<\/p>\n","protected":false},"author":32,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10301","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10301","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/32"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10301"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10301\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10301"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10301"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10301"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}