{"id":10345,"date":"2010-11-09T00:17:21","date_gmt":"2010-11-08T21:17:21","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10345"},"modified":"2010-11-30T08:20:40","modified_gmt":"2010-11-30T05:20:40","slug":"uus-viis-kaugeid-galaktikaid-lahedalt-vaadelda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10345","title":{"rendered":"Uus viis kaugeid galaktikaid l\u00e4hedalt vaadelda"},"content":{"rendered":"

Meeskond, kuhu kuuluvad ka University of Hertfordshire astronoomid, avastas kosmiliste suumobjektiivide seadistamiseks uue viisi, mis v\u00f5imaldab astronoomidel Universumi kaugustes asuvaid galaktikaid l\u00e4hemalt vaadelda.<\/strong><\/p>\n

Euroopa Kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseteleskoobiga avastatud kosmilised l\u00e4\u00e4tsed v\u00f5imaldavad astronoomidel n\u00e4ha nende teisiti uurimiseks liiga kaugel asuvaid galaktikaid. \u00a0See annab t\u00e4htsat infot galaktikate muutumise kohta kosmose ajaloo jooksul. Herscheli teleskoop vaatleb kaug-infrapunavalgust, mida ei kiirga mitte t\u00e4hed, vaid gaas ning tolm, millest need moodustuvad.<\/p>\n

Herschel-ATLAS<\/em> projekti (siiani suurim Herscheliga korraldatud taeva\u00fclevaade) raames kogutud k\u00f5ige esimeste andmete p\u00f5hjal saadud tulemused\u00a0on avaldatud teadusajakirja\u00a0\u00a0Science <\/em>5. novembril ilmunud numbris.<\/p>\n

Dr Mattia Negrello, \u00a0Open University teadur ning antud uurimuse juht, selgitas: “Meie taevavaatlus otsib\u00a0alla millimeetrise lainepikkusega\u00a0valguse allikaid. Suureks l\u00e4bimurdeks on avastastus, et mitmeid suuremaid valgusallikaid suurendavad gravitatsioonil\u00e4\u00e4tsed, mis t\u00e4hendab, et me ei pea enam lootma \u00fcpris ebaefektiivsele optilisel ning raadiolainepikkustel t\u00f6\u00f6tavate\u00a0objektiivide\u00a0fokuseerimisele.”<\/p>\n

\"\"<\/a>

Gravitatsioonil\u00e4\u00e4ts koondab valgust kosmilisel skaalal. NASA<\/p><\/div>\n

Herschel-ATLAS abil tehtud pildid h\u00f5lmavad tuhandeid galaktikaid, millest suurem osa asuvad nii kaugel, et neist p\u00e4rineval valgusel on meieni j\u00f5udmiseks kulunud miljardeid aastaid. Dr Negrello ja tema meeskond uurisid selles v\u00e4ikses taevaosas viite \u00fcllatavalt eredat objekti. Vaadeldes nende eredate objektide asukohti Maalt optiliste teleskoopidega, leidsid nad galaktikad, mis\u00a0tavaliselt\u00a0ei oleks Herscheliga vaadeldavatel lainepikkustel nii eredad. See viis neid oletuseni, et n\u00e4htavas valguses n\u00e4htud galaktikad v\u00f5ivad olla gravitatsioonilil\u00e4\u00e4tsed, mis suurendavad palju kaugemal asuvaid galaktikaid, mida Herscheliga n\u00e4eb.<\/p>\n

Hertfordshire \u00dclikoolis kasutas Dr David Bonfield juba olemasolevatelt kujutistelt v\u00f5etud n\u00e4htavaid ja l\u00e4hi-infrapuna m\u00f5\u00f5tmisi, et hinnata oletatavalt l\u00e4\u00e4tsedena k\u00e4ituvate galaktikate kaugusi. \u00a0Ta selgitas: “Kaugematest galaktikatest p\u00e4rit valgus on venitatud pikematele, punasematele lainepikkustele, sest see l\u00e4bib enne meieni j\u00f5udmist suurema osa avarduvast Universumist. Seega saame nende kauguse v\u00e4ljaarvutamiseks kasutada v\u00e4rvusi, millistena neid n\u00e4eme.”<\/p>\n

Et Herscheli valgusallikate t\u00f5elisi gravitatsioonil\u00e4\u00e4tsetaguseid kauguseid leida, otsisid Negrello ja tema meeskond molekulaargaasi j\u00e4lgi. Raadio ja millimeetrisest lainepikkusest v\u00e4iksemaid lainepikkuseid n\u00e4gevaid maapinnal asuvaid teleskoope kasutades t\u00f5estati, et need j\u00e4ljed t\u00e4hendavad, et galaktikaid n\u00e4hakse sellisena nagu nad olid, kui Universum oli vaid 2-4 miljardit aastat vana — v\u00e4hem kui kolmandik selle praegusest vanusest. Optiliste teleskoopidega n\u00e4htavad galaktikad asuvad palju l\u00e4hemal, kusjuures iga\u00fcks neist on gravitatsioonilise l\u00e4\u00e4tse loomiseks ideaalses asukohas.<\/p>\n

Dr Negrello s\u00f5nas: “Eelmised suurendatud galaktikaid k\u00e4sitlevad uurimused on olnud suunatud galaktikaparvedele, mille suure massi t\u00f5ttu on gravitatsiooniline fokusseerimisefekt v\u00e4ltimatu. Meie tulemused n\u00e4itavad, et gravitatsiooniline fokusseerimisefekt m\u00f5jub mitte ainult m\u00f5ne vaid k\u00f5igi kaugete ning eredate galaktikate puhul, mida Herscheliga n\u00e4eb.”<\/p>\n

Allikas<\/a><\/p>\n

<\/a>Uut avastust on kirjeldatud ka Eesti ajakirjas Vaatleja, mille veebiv\u00e4ljaande artikli leiate SIIT<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Meeskond, kuhu kuuluvad ka University of Hertfordshire astronoomid, avastas kosmiliste suumobjektiivide seadistamiseks uue viisi, mis v\u00f5imaldab astronoomidel Universumi kaugustes asuvaid galaktikaid l\u00e4hemalt vaadelda. Euroopa Kosmoseagentuuri Herscheli kosmoseteleskoobiga avastatud kosmilised l\u00e4\u00e4tsed v\u00f5imaldavad astronoomidel n\u00e4ha nende teisiti uurimiseks liiga kaugel asuvaid galaktikaid. \u00a0See annab t\u00e4htsat infot galaktikate muutumise kohta kosmose ajaloo jooksul. Herscheli teleskoop vaatleb kaug-infrapunavalgust, mida […]<\/p>\n","protected":false},"author":385,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10345","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10345","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/385"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10345"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10345\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10345"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10345"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10345"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}