{"id":10444,"date":"2010-11-11T00:19:19","date_gmt":"2010-11-10T21:19:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.fyysika.ee\/uudised\/?p=10444"},"modified":"2010-11-11T01:28:43","modified_gmt":"2010-11-10T22:28:43","slug":"nadal-universumis-3-november-9-november","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/www.fyysika.ee\/?p=10444","title":{"rendered":"N\u00e4dal universumis 3.november – 9.november"},"content":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon<\/strong><\/em><\/p>\n

Uued Gravitatsioonil\u00e4\u00e4tsed<\/strong><\/a><\/p>\n

Negrello, M., & et al. (2010). The Detection of a Population of Submillimeter-Bright, Strongly Lensed Galaxies Science, 330 (6005), 800-804 DOI: 10.1126\/science.1193420<\/a><\/p>\n

Sisukokkuv\u00f5te:
\nMe kasutasime Herscheli Astrof\u00fc\u00fcsilise Lairiba Terahertsi Uuringu k\u00e4igus kogutud varaseid andmeid n\u00e4itamaks, et lairiba uuringutega, mis tuvastavad millimeetrist v\u00e4iksemaid lainepikkusi, on v\u00f5imalik lihtsalt ning kergelt gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse poolt s\u00fcndmusi avastada. Seda seejuures peaaegu 100% efektiivsusega<\/em><\/p>\n

\"<\/a>

Foto: ESA\/NASA\/JPL-Caltech\/Keck\/SMA. Foto kujutab suurendatud ning moondunud Herscheli Kosmoseobservatooriumi poolt avastatud galaktikat. \u00dcks viiest sellisest galaktikast avastati kasutades infrapunateleskoopi.<\/p><\/div>\n

P\u00f5him\u00f5tteliselt on Herscheli uuring eriliselt hea viis avastamaks gravitatsioonil\u00e4\u00e4tsi. See on k\u00fcll astrof\u00fc\u00fcsikutele v\u00e4ga kasulik, kuid kahtlemata ei ole see nii v\u00e4ga intrigeeriv.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nFinding Gravitational Lenses, the Herschel Way\u2026<\/a>
\nHerschel\u2019s Hidden Talent: Digging Up Magnified Galaxies.<\/a>
\n
\nMeie galaktikast avastati senitundmatu struktuur<\/strong><\/p>\n

\"<\/a>

Foto: NASA\/GSFC. Hiljuti avastatud gammakiirte mullide pikkus otsast otsani on ligikaudu 50,000 valgusaastat v\u00f5i umbes pool Linnutee diameetrist, nagu joonisel n\u00e4ha on. Esimesed vihjed mullide servadest avastati 1990. aastatel Saksamaa juhitud ROSAT-i r\u00f6ntgenkiirte teleskoobiga. Fermi satelliidi poolt kaardistatud gammakiirgus ulatub aga galaktika enda tasandist tunduvalt kaugemale.<\/p><\/div>\n

NASA Fermi Gammakiirte Kosmoseteleskoobi t\u00f6\u00f6r\u00fchm teatas sellel n\u00e4dalal, et on avastanud meie Linnutee galaktikast seni t\u00e4helepanuta j\u00e4\u00e4nud gammakiirte “mullikujulise” struktuuri. Astrof\u00fc\u00fcsikute on tegu samas suurusj\u00e4rgus avastusega, kui “uue kontinendi avastamisega Maal.”<\/p>\n

Mullide avastaja Doug Finkbeiner Harvard-Smithsonian Astrof\u00fc\u00fcsika Keskusest \u00fctles, et:
\n“Me n\u00e4eme kahte gammakiirte mulli, mis ulatuvad galaktika keskmest 25,000 valgusaastat p\u00f5hja ja l\u00f5una suunas… Me ei m\u00f5ista t\u00e4ielikult ei nende p\u00e4ritolu ega olemust.”<\/em><\/p>\n

Sellised “mullid” ei ole meile tegelikult t\u00e4ielikult v\u00f5\u00f5rad, kuna nad moodustavad osa meie galaktikas leiduvast “gammakiirte udust,” kuid avastatud gammakiirgus on tunduvalt energeetilisem.<\/p>\n

David Spergel Princetoni \u00fclikoolist:
\n“Mis iganes neid hiiglaslikke mulle v\u00f5ib tekitada, on see seotud mitmete astrof\u00fc\u00fcsika s\u00fcgavaimate k\u00fcsimustega.”<\/em><\/p>\n

Praegusel hetkel on see igaljuhul astrof\u00fc\u00fcsikutele parajalt l\u00f5bus m\u00f5istatus, (aga ei ole mingit suurt vajadust “musta augu plahvatuse” rongile h\u00fcpata, nagu m\u00f5ned teinud on.)<\/p>\n

Loe lisaks:
\nAstronomers Find Giant, Previously Unseen Structure in our Galaxy<\/a>
\nBubbles of Energy Are Found in Galaxy.<\/a>
\n
\nK\u00f5rgete energiate ja osakeste f\u00fc\u00fcsika<\/strong><\/p>\n


\nMiniBooNE keeldub endiselt vakka j\u00e4\u00e4mast<\/strong><\/p>\n

Aguilar-Arevalo, A., & et al. (2010). Event Excess in the MiniBooNE Search for \u03bd\u0305 \u03bc\u2192\u03bd\u0305 e Oscillations Physical Review Letters, 105 (18) DOI: 10.1103\/PhysRevLett.105.181801<\/a><\/p>\n

Absoluutselt k\u00f5ikide inimeste lemmikud v\u00f5i s\u00f5ltuvalt vaatenurgast vihkamisv\u00e4\u00e4rseimad seniseletamatud neutriino ostsillatsiooni tulemused teevad j\u00e4lle ajalehte pealkirjades ilma. Ma ei arva, et k\u00f5ik tahavad kohe nii moep\u00e4rast steriilsete neutriinode <\/a>teooria juurde p\u00f6\u00f6rduda, kuid MiniBooNE tulemused ei ole ENDISELT selgitust leidnud ning see leer kogub vaikselt toetust koguma. T\u00f5en\u00e4oliselt peaksime me ikkagi MiniBooNE j\u00e4rglase, MicroBooNE<\/a>, tulemused \u00e4ra ootama.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nExtra neutrino flavor could be bitter end to Standard Model. <\/a>
\nNew Physics Discovered by MiniBooNE? <\/a>
\nPhysics experiment suggests existence of new particle.<\/a>
\n
\nCMS-eksperiment vaatles esimest korda ZZ-bosoni lagunemist neljaks m\u00fc\u00fconiks.<\/strong><\/p>\n

<\/param><\/param><\/param><\/embed><\/object>
\nEnne kui LHC oma prootoni kokkup\u00f5rgetega selleks aastaks \u00fchele poole sai, avaldas CMS-i kollektiiv, et nad on n\u00e4inud oma esimest ZZ \u2192 4\u03bc s\u00fcndmust. See on v\u00f5luvalt p\u00f5nev, kuna tegu on \u00e4\u00e4rmiselt haruldase protsesiga ning see n\u00e4itab, et LHC on \u00f5igel teel. Teised inimesed on erutatud, kuna kui Higgsi boson oleks kerge Higgs, siis t\u00e4hendaks, et Higgs laguneb H\u2192 ZZ \u2192 4 leptoniks. Seda t\u00fc\u00fcpi CMS aga just \u00e4sja m\u00e4rkaski. Muidugi ei t\u00e4henda see seda, et vaadeldud s\u00fcndmus \u00e4sja kinnitas seda. V\u00e4ga t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole enamikel ZZ*\/ZZ s\u00fcndmustel Higgsiga mitte mingisugust pistmist. Aga kui oleks, t\u00e4hendaks see osakestef\u00fc\u00fcsikutele p\u00f5nevat v\u00e4ljavaadet.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nCMS observes ZZ production, too.<\/a>
\n\u201cHiggs\u201d at the CMS: Imperial College of London.<\/a>
\n
\nLHC-s algas raskete ioonide p\u00f5rgutamine.<\/strong><\/strong><\/p>\n

\"Foto:<\/a>

Foto: CMS eksperiment<\/p><\/div>\n

Neljandal novembril j\u00f5udis Suures Hadronite P\u00f5rgutis prootonite p\u00f5rgutamine selleks aastaks edukalt l\u00f5pule. Seitsmendaks novembriks oli plii-ioonide kasutuselev\u00f5tuga peaaegu \u00fchele poole j\u00f5utud ning LHC eksperimendid j\u00e4\u00e4dvustasid esimsed edukad kokkup\u00f5rked.<\/p>\n

Cerni pressiteatest:
\n“Plii-ioonide kasutuselev\u00f5tt v\u00f5imaldab LHC programmil uurida t\u00e4ielikult kaardistamata maalappi ning heita pilk universumi tekkimise esimestele hetkedele. \u00dcks peamisi eesm\u00e4rke on toota plii-ioonide p\u00f5rgatamisel v\u00e4ikestes kogustes ainet, mida tuntakse kvark-gluoon plasma nime all, ning uurida, kuidas see muutus aineks, mis t\u00e4nap\u00e4eval universumi moodustab. Samuti valgustab uus eksperiment tugeva vastastikm\u00f5ju tagamaid, mis seob kvargid suuremateks objektideks nagu prootoniteks ja neutroniteks.”<\/em><\/p>\n

Vaata ka, kuidas kajastasid seda ALICE<\/a>, ATLAS <\/a>ja CMS<\/a>.<\/p>\n

Loe lisaks:
\nHeavy Metal in the Large Hadron Collider: this time for real.<\/a>
\nLarge Hadron Collider (LHC) generates a \u2018mini-Big Bang.\u2019<\/a>
\nCERN completes transition to lead-ion running at the LHC.<\/a>
\nThe LHC enters a new phase.<\/a>
\nLarge Hadron Collider pauses protons; looks ahead to lead.<\/a>
\n..
\n
\nN\u00e4dal universumis on rubriik, kus \u00fcldrelatiivsusteooria matemaatilistele alustele\"\"<\/a> ja \u2018halva f\u00fc\u00fcsika keele\u2019 v\u00e4lja juurimisele spetsialiseerunud Toronto \u00fclikooli tudeng Sarah C. Kavassalis v\u00f5tab kokku n\u00e4dala \u00f5nnestumised ning l\u00e4bikukkumised gravitatsiooniteooriast osakestef\u00fc\u00fcsikani.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astrof\u00fc\u00fcsika ja Gravitatsioon Uued Gravitatsioonil\u00e4\u00e4tsed Negrello, M., & et al. (2010). The Detection of a Population of Submillimeter-Bright, Strongly Lensed Galaxies Science, 330 (6005), 800-804 DOI: 10.1126\/science.1193420 Sisukokkuv\u00f5te: Me kasutasime Herscheli Astrof\u00fc\u00fcsilise Lairiba Terahertsi Uuringu k\u00e4igus kogutud varaseid andmeid n\u00e4itamaks, et lairiba uuringutega, mis tuvastavad millimeetrist v\u00e4iksemaid lainepikkusi, on v\u00f5imalik lihtsalt ning kergelt gravitatsioonil\u00e4\u00e4tse poolt […]<\/p>\n","protected":false},"author":388,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_genesis_hide_title":false,"_genesis_hide_breadcrumbs":false,"_genesis_hide_singular_image":false,"_genesis_hide_footer_widgets":false,"_genesis_custom_body_class":"","_genesis_custom_post_class":"","_genesis_layout":"","footnotes":""},"categories":[16],"tags":[],"class_list":{"0":"post-10444","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","6":"category-teadusuudis","7":"entry","8":"has-post-thumbnail"},"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10444","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/388"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=10444"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/10444\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=10444"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=10444"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/www.fyysika.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=10444"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}